Aqylǵa qonbaıtyn sot sheshimderi kimdi aldaý úshin kerek?

Sońǵy kezderi elimizdegi zorlaý faktilerine qatysty sot úkimderi qoǵamdy dúr silkindirdi. Jabyq esik jaǵdaıynda qaralǵan ister boıynsha pikir bildirý – qıynnyń qıyny. Biraq soǵan qaramastan áleýmettik jelide osy ister boıynsha mán-jaıdy san-saqqa júgirtip, óz «úkimin» aıtyp, «sýdıalyq» róldi ıelenýshiler de tabyldy. Osyndaıda dana halqymyz: «Bılik aıtý – ońaı, bilip aıtý – qıyn» dep, beker aıtpasa kerek! Qoǵamda rezonans týdyrǵan úkimder boıynsha sol isterdi qaraǵan sýdıalardyń ózinen surap bilgen abzal. Sebebi zań boıynsha mundaı jaǵdaıda olardan basqa eshkimniń, tipti Joǵarǵy Sot tóraǵasy Jaqyp Asanovtyń da pikir aıtýǵa quqyǵy joq. 

Túrkistan oblysy Saryaǵash aýdanynda jas balaǵa seksýaldyq sıpattaǵy zorlyq-zombylyq áreketterin jasady dep aıyp taǵylǵan jasóspirimdi aqtaǵan sot úkimi halyqty dúr silkindirdi. Qoǵamnyń zor qyzyǵýshylyǵyn eskere otyryp, biz "Vremıa" gazetinde shyqqan suhbatty qazaq tiline aýdaryp berýdi jón kórdik.

Alqabılerdiń qatysýymen shyǵarylǵan sot úkimi boıynsha Túrkistan oblysynyń qylmystyq ister boıynsha mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynyń sýdıasy Samıdın Temiralıev túsinikteme berdi.

- Samıdın Orazbaıuly, alty  epızod (!) boıynsha aıyptaǵylǵan adamnyń aqtalǵanyn qalaı túsindiresiz?

- Adamǵa myń túrli aıyp taǵylýy múmkin. Biraq naqty dálelder bolmasa, olar sot prosesi barysynda qumǵa sińgen sýdaı kózge kórinbeıdi. Al bul aqtaý úkimin shyǵarýǵa negiz bolady. Bulaı bolýy durys ta, sebebi bul konstıtýsııadaǵy kinásizdik prezýmpsııasynyń talaby!

- Demek, siz prokýratýra óziniń aıyptaý ustanymyn qorǵaı almady degińiz kele me?

- Iá, Saryaǵash aýdanynyń mektep-ınternatynyń oqýshysyna qatysty is boıynsha osyny aıtqym keledi. Prokýror proseste aıyptaýǵa jetkilikti dáleldemeler usyna almady. Kóptegen sot jáne genetıkalyq saraptamalardyń nátıjeleri kúdiktiniń taǵylyp otyrǵan áreketterge qatysy joq ekenin rastaǵan. Nátıjesinde 10 alqabı 16 jastaǵy oqýshyny qylmystyń jasalýyna kinásiz dep tanyp, aqtap shyqty.

Rezonansty taǵy bir is – ótken jyldyń kúzinde poıyzdardyń birinde eki jolseriktiń jolaýshy áıeldi zorlaǵany týraly oqıǵany áleýmettik jelide talqylamaǵan adam qalmady. Atyshýly úkimdi ony shyǵarǵan Qostanaı sotynyń sýdıasy Satybaldy Orazbaı túsindirdi.

- Satybaldy Turlyǵazyuly, nege bul isti saralaýda «toppen zorlaý» bóligin alyp tastadyńyz?

- Iá, Talgonyń eki jolserigi jas áıeldi zorlaǵany úshin kináli dep tanyldy jáne árqaısysy 2 jyl 6 aıǵa bas bostandyǵynan aıyrýǵa úkim shyǵaryldy. 

Sotqa deıingi tergep-tekserý qorytyndysy boıynsha jasalatyn aıyptaý aktisi túbirimen qarama-qaıshylyqqa toly bolyp shyqty! Onda sottalýshylarǵa toppen zorlaǵany úshin aıyp taǵa otyryp, sonymen birge kerisinshe – ár jolseriktiń jeke qylmysy týraly, ıaǵnı bir-birinen múlde bólek jasaǵan áreketter týraly baıandalady. Al aıyptaý aktisine negiz bolǵan eń basty saralaýshy belgi – qylmystyń "adamdar tobymen" jasalǵandyǵyn aıǵaqtaıtyn dálelder kórsetilmegen. Iаǵnı úlken aıyp taǵylǵanymen, onyń dáleli joq bolyp shyqty.

Sot otyrysyndaǵy mán-jaılar ár sottalýshynyń jábirlenýshige qatysty jeke-jeke áreket jasaǵanyn kórsetti. Aıyptaý tarapy olardyń bir-birine kómekteskenine dáleldeme usyna almady. Atalǵan qylmys boıynsha eki epızodtyń arasynda 30 mınýt ýaqyt ótken. Iаǵnı, sottalýshylardyń «toppen áreket etkeni» dáleldenbegen.

Eger qylmys top jaǵdaıynda jasalsa, onyń quramyndaǵy adamdardyń birlese áreket etýi naqty aıqyndalýy tıis. Kerisinshe, sottalýshylardyń advokattary mundaı birlesken árekettiń bolmaǵandyǵyn dáleldeı aldy. Sonymen birge olar sottalýshylardyń kinásizdigin aıtyp, aqtaý qajet degen ustanymdarynan taımady.

Taǵy da bir jaıt: prosess barysynda prokýror eki ret aýysty jáne ekeýiniń de daıyndyqsyz kelgeni jáne aıyptaýdy qoldaýǵa asa qulshynyp turmaǵandary baıqaldy. Prokýrorlardyń selqostyǵy meni tań qaldyrdy: olar suraq qoımaq túgili, qorǵaý tarapynyń dálelderine qarsy ýáj keltire almady! Bul rette qorǵaý tarapy belsendilik tanytty: birqatar ótinishhattaryn málimdedi, ár dálelge qarsy dáıekterin usyndy.

Al zańǵa sáıkes sýdıa taraptardyń jaryspalylyǵyn qamtamasyz ete otyryp, túbegeıli beıtarap bolýǵa tıis. Taraptardyń eshqaısysyna artyqtyqshylyq bermeı, olardyń dálelderin asyqpaı, emosııasyz tyńdaýy kerek. Nátıjesinde, bul proseste sottalýshylardyń «áreketti birlese otyryp» jasaǵan-jasamaǵanyn ózimniń anyqtaýyma týra keldi.

- Degenmen, toppen bolmasa da, zorlaý áreketi boldy ǵoı. Osynsha pasyq áreketke sonshalyqty jeńil jaza taǵaıyndaýdyń sebebi nede?

- Endi men sizge suraq qoıaıynshy. Sizder, jýrnalıster, sottardyń úkimderi men sheshimderin synaǵanda eń aldymen neni basshylyqqa alasyzdar?

- Árıne, aqyl-oıdy.

- Al sýdıa sheshim shyǵararda zańdy basshylyqqa alýǵa mindetti. Kelisemin, zańnyń aqylǵa qonbaıtyn kezderi de bolady. Mundaı jaǵdaı bizde ǵana emes, basqa da, tipti damyǵan elderde de kezdesedi. Aıtpaqshy, avtobuzaqy Úsenovke qatysty oqıǵa esińizde shyǵar?! Sol jaǵdaıdan keıin zań ózgerdi. Eger de Úsenov sol kezdegi qıturqy áreketterin búgin jasaǵanda – ol mindetti túrde uzaq ýaqytqa qamaýǵa alynar edi.

Zań qatal deımiz, biraq zańnyń aty – zań. Qylmystyq kodekstiń 55-babynyń 2-bóliginde bylaı delingen:  jeńildetetin mán-jaı bolǵan jáne aýyrlatatyn mán-jaılar bolmaǵan kezde, sot jazanyń eń joǵary merzimniń (bul jaǵdaıda bes jyl) jartysynan, ıaǵnı 2,5 jyldankóp bere almaıdy.

Aıyptaý tarapy bir ǵana aýyrlatatyn mán-jaıdy–sottalýshylardyń biriniń mas boldy degen ýájdi aıtqysy keldi. Alaıda onyń ózi dáleldenbegen. Kerisinshe, iste álgi jolseriktiń múldem mas bolmaǵany týraly medısınalyq anyqtama bar. Iаǵnı, qujat boıynsha jazany aýyrlatatyn mán-jaı joq bolyp tur. Al aıyptaý tarapy osy kúnge deıin usynbaǵan aýyrlatatyn mán-jaılardy sýdıanyń óz bastamasymen izdeýge, tabýǵa jáne usynýǵa quqyǵy joq.

Buǵan qosa, biz istegi jazany jeńildetetin mán-jaılardy: sottalýshylardyń kámeletke tolmaǵan balalarynyń bolýy, buryn sottalmaǵany jáne jumys oryndarynan berilgen oń minezdemelerdi nazardan tys qaldyra almaımyz. 

Aqıqaty sol: sot sheshim shyǵararda usynylǵan dáleldemelerdi ǵana basshylyqqa alady. Al olardyń ornyna tek boljamdar bolsa – onda aıyp etpeńiz! Zań kúmán týdyratyn mán-jaılardyń  barlyǵyn sottalýshynyń paıdasyna túsindirýdi talap etedi. Sol sebepti men kinálilerdiń áreketterin kúsh qoldana otyryp jáne jábirlenýshiniń dármensiz hálin paıdala otyryp zorlaý dep saraladym.

- Bul úkimdi qaıta qaraýǵa bola ma jáne qashan?

- Úkim 26 shildede shyqty jáne ol áli kúshine engen joq, sottalýshylar kúzetpen ustalýda. Aıyptaý jáne qorǵaý tarapy 10 tamyzǵa deıin oǵan shaǵym keltirýge quqyly.  Sodan keıin  is apellıasııalyq satyǵa, ıaǵnı oblystyq sottyń qaraýyna beriledi.

Eger emosııaǵa salynbaı, bul eki sot isine zańgerdiń kózimen qaraıtyn bolsaq, atalǵan faktiler sotta prokýrorlar men advokattardyń qazirgi jaǵdaıda jumys isteýge qanshalyqty daıyn ekendigin anyqtap beredi. Osy másele boıynsha biz Joǵarǵy Sottyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń jańadan taǵaıyndalǵan tóraǵasy Ábdirashıd Júkenovtiń pikirin suraǵan edik.

Ábdirashıd Júkenov: «Taǵylǵan aıyp dáleldenbese, aıyptaý úkimin shyǵarý múmkin emes»

- Ábdirashıd Tólegenuly, jaqynda Jaqyp Asanov qylmystyq proseste aıyptaý men qorǵaý taraptarynyń shynaıy teńdigin qamtamasyz etý qajet dedi. Bul týraly ne aıtasyz?

- Sot isin júrgizýdiń mundaı modeli sot prosesterin shyn máninde jaryspaly etetindigine senimdimin. Bul jaǵdaıda prokýror bireýdi aıyptaǵanda qorǵaýshynyń dálelderine ýáj keltire otyryp «tótep bere alýy» tıis, sonymen qatar usynǵan dáleldemeleri qısyndy ári dáıekti bolýy qajet.

Prosess barysynda sýdıa taraptar usynǵan árbir dáleldi, aıǵaqty jáne kýáni ádildik tarazysyna salyp, mıkroskoppen qaraǵandaı zertteıdi. Prosess barysynda  prokýror da, advokat ta ózderi usynǵan dálelderiniń durystyǵyna sýdıany sendire alýy tıis. Osy jaǵdaıda ǵana aıyptaý men qorǵaý tarapy teń quqyly jaryspaly proseske qatysty dep aıta alamyz.

- Sizdińshe, taraptar proseste jaryspalylyqqa shyn máninde daıyn ba?

- О́kinishke qaraı, taraptardyń proseske daıyndyqsyz keletinin jıi baıqaımyn. Prokýror selqos: onyń aıyptaý aktisi qarama-qaıshylyqqa toly, múldem jınaqy emes, sózi túsiniksiz,  aıyptaýdy qoldaý úshin naqty dálelder keltire almaıdy. Keıde qorǵaýshylar da óz gonorarlaryn óteý úshin ǵana kelip, álsizdikterin kórsetedi jáne bultartpas dálelderin usynbaıdy.

Sot sottalýshynyń kinásin dáleldeıtin aıǵaqtardy ózi izdemeıdi. Sýdıa bul máseleni taǵylǵan aıyp pen dáleldemelerdiń sheńberinde ǵana sheshedi. Basqasha aıtqanda, prosess kezinde prokýror men advokattyń qaısysy myqty bolsa, sol isti jeńedi! Bul sýdıaniki durys, ne burys degen sóz emes, taraptar óz ustanymdarynyń durystyǵyn dáleldeı aldy, ne dáleldeı almady degen sóz. Dál solaı! Mine, bul taraptardyń jaryspalylyǵy dep atalady. Sotta aıyptaý jáne qorǵaý tarapy teń. Bul jaǵdaı – qylmystyq prosestegi adamquqyǵynyń qorǵalý kepili.

- Al poıyzdaǵy atyshýly zorlaý  oqıǵasy týraly ne aıtasyz?

- Bul qylmystyq iske túsinikteme bere almaımyn. Quqyǵym joq. Sot tóreligin júzege asyrý boıynsha sot qyzmetine qandaı da bir aralasýǵa jol berilmeıdi jáne zań boıynsha jaýaptylyqqa ákep soǵady. Naqty ister boıynsha sýdıalar esep bermeıdi. Eger bul is boıynsha úkimge shaǵym keltirilse nemese kassasııalyq tártippen Joǵarǵy Sotqa narazylyq túsken jaǵdaıda ǵana men ózimniń prosestik ustanymymdy aıta alamyn.

Ázirge aıtarym: qylmystyq zańǵa ózgertý engizý jáne Qylmystyq kodekstiń zorlaýǵa jaýaptylyqty kózdeıtin sanksııasyn zań arqyly kúsheıtý týraly qoǵamdaǵy pikirlermen kelisemin. Budan bólek, qylmystyq zańda Qylmystyq kodekstiń 55-baby erejeleriniń jynystyq tıispeýshilikke qarsy qylmystardy, sybaılas jemqorlyq jáne birqatar qoǵamǵa qaýipti qylmysty jasaǵan adamdarǵa qoldanylmaıtyndaı etip qaıta qaraǵan jón.

Búgingi tańda memlekettik organdar Memleket basshysynyń saılaýaldy baǵdarlamasy sheńberinde dál osy jumystardy júrgizip jatyr.

“Eger barlyq daýsyz jáne aıqyn isterdi alyp tastasaq, onda aqtaý úkimderi 2016 j. – 0,6%, 2017j. – 1,4%, 2018 jyldyń 1-jartjyldyǵynda – 2,5%, 2018 jyldyń 2-jartyjyldyǵynda –  5,5%, al 2019 j 1-jartyjyldyǵynda – 6% quraǵan”.

J.Asanovtyń jartyjyldyq qorytyndysy boıynsha 10 shildede ótken jınalystaǵy baıandamasynan.

“Úkimge kóńili tolmaǵandar birden sýdıany kinálaıdy, al prokýrorlar men advokattar bultartpas dáleldeme usyna aldy ma, olardyń sot prosesindegi sózderi qanshalyqty ýájdi ári dáleldi boldy?”degen suraqty eshkim qoımaıdy»

J.Asanovtyń jartyjyldyq qorytyndysy boıynsha 10 shildede ótken jınalystaǵy baıandamasynan.

Avtory Gúlmıra Muhanbetjanova