• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 11:30:55
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

02 Tamyz, 2019 Áleýmet

"Balany ulsha tárbıeleseń, ul bolmaqshy, qulsha tárbıeleseń, qul bolmaqshy"

Qazaq qoǵamy "qatyn" obrazyna muqtaj emes, bizge azamat obrazy qajet.

Sapaly urpaq qalyptastyrýda bilimmen birge, tárbıe de qatar júrýi qajet ekeni bárimizge belgili. Ony myń jyl buryn ál-Farabı babamyz "tárbıesiz berilgen bilim adamzattyń qas jaýy" dep aıtyp ketken-di. Bilim sapasyn kúsheıtýde álemdik ozyq úlgilerge arqa súıesek, sanaly tárbıe kóbine ulttyq erekshelikterge ıek artatyn uǵym. Osy oraıda Qamshy.kz aqparat agenttigi mektepterdegi tárbıe máselesindegi er muǵalimderdiń alatyn orny týraly sóz qozǵamaq.

Qazaqtyń turmys-saltynda bala tárbıesimen tikeleı áıel adam aınalysqanymen, er azamattyń qas-qabaǵy, mysy, bir aýyz sózi, beınesiniń ózi kóp nárseni sheshedi. Osynyń bilim ordalarynda jetpeı júrgeniniń saldarynan qımyly – sylbyr, bolmysy – bolbyr, sózi kóp, jaýapkershilikten qashqaqtaıtyn ul balalardyń kóbeıip jatqanyn aıtyp dabyl qaǵýshylar kóp. Sońǵy derekterde mektepterdegi er pedagogtardyń úlesi 20 paıyzǵa jetpeıtini aıtylyp júr. Ult ustazy Ahań, Ahmet Baıtursynovtyń "Balany ulsha tárbıeleseń, ul bolmaqshy, qulsha tárbıeleseń, qul bolmaqshy" degen sózin eske túsirip turǵan máselege qatysty mamandar ne deıdi, oılaryna qulaq túrelik.

Ǵanı BEISEMBAEV, EDTECH-KZ halyqaralyq bilim ortalyǵynyń bas dırektory, psıhologııa ǵylymynyń kandıdaty, PhD doktory:

Ǵanı Beısebaev

 Mektep muǵaliminiń jalaqysy otbasyn asyraýǵa jetýi kerek

– Sońǵy ýaqytta mektepte er muǵalimderdiń áıel muǵalimderge qaraǵandaǵy mólsheriniń azdyǵy ózekti másele retinde jıi kóterilip júr. Degenmen, óz basym oqýshy biliminiń sapasy men jalpy bala tárbıesine bul máseleniń qanshalyqty teris, ne oń yqpal beretindigi jóninde arnaıy ǵylymı zertteýlerdi kórgenim joq. Biraq kópshilik mekteptegi er muǵalimderdiń artýyn bilim salasyndaǵy kóptegen problemalardy sheshýge yqpal beretin tetikterdiń biri retinde sanaıdy. Bul – oılanatyn dúnıe. Er muǵalimderdi mektepke tartýdyń kópke belgili bir-aq joly bar. Ol bizdiń elde de, álemdik praktıkada da belgili jol. Mektep muǵaliminiń otbasyn qamtamasyz etýge mindetti er azamatqa saı aılyq mólsheriniń jetkilikti bolýy. Búgingi naryqtyq zamanda basqa mehanızmderdiń bul máseleni sheshýde yqpaly álsiz der edim.

Marat TOQAShBAEV, jýrnalıst-jazýshy, Qazaqstan Pedagogıkalyq Ǵylymdar Akademııasynyń akademıgi, professor:

Marat Toqashbaev

Qazaq qoǵamyna azamat obrazy qajet

– Tárbıe máselesinde er adamdyń orny árqashan erek qoı. Erkek túzdiń adamy bolǵanymen, onyń tulǵasynyń ózi úlken mańyzǵa ıe. Sol sııaqty mektepterde er ustazdardyń kóptep bolýy ózinen-ózi kóptegen máselelerdiń ońdy sheshilýine áser etedi. Áýeli tártip ornaıdy. Keıbir balalar erkeletseń, erkinsip, bos qoıa berseń, bosańsyp ketedi. Al er azamat bar jerde bala jınaqy, túzý júredi. Er adamnyń sózi de salmaqtyraq, ótimdirek bolyp keledi. Tapsyrylǵan mindet kóbine er adamnyń aýzynan shyqsa, onyń oryndalýy da ýaqytyly bolyp jatady. Áıel adam meıirban, jumsaq, keshirimdi bolatyndyqtan, oǵan bala erkelegish bolady. Tentek, buzaqy balalardy tártipke salýda da er adamnyń aıbyny zor mánge ıe. Zildi kózi, óńmeńnen ótetin sózi balany sabasyna túsirýi múmkin. Áıtpese joǵary synyptaǵy ul balalar «apaılaryna» baǵyna bermeıdi.

О́zi bizdiń qoǵamda er adamnyń obrazyn nasıhattaý jetispeıtindigin jıi aıtyp júrmiz. Ázil-ospaq teatrlaryndaǵy erkekter áıel rolin jıi somdaıdy. Erkektiń «qatyn» rolin oınaǵan fılmderdi de kóz kórdi. Qazaq qoǵamy «qatyn» obrazyna muqtaj emes, bizge azamat obrazy qajet.

Mektepterdegi er muǵalimniń jetispeýi áke róliniń tómendeýine de áser etip jatyr. Mektepte de, qoǵamda da áıel obrazy aldyńǵy orynǵa shyǵyp ketkendikten, bala áıeldiń aıtqanyn tyńdaýǵa daǵdylanady. Qyzdar jaǵy boı jetkende kúıeýin bılep-tósteýge beıim bolady. Ústemdik etkisi keledi. Qyz-kelinshekterdiń er azamatpen ursysyp-tartysyp jatýy da sodan ba deımin. Sondyqtan mektepterdegi er muǵalimderdiń sanyn kóbeıtý kerek. Ol úshin birinshi kezekte muǵalimder jalaqysy joǵary bolýy tıis!

 Aıagúl MIRAZOVA, Qazaqstannyń Eńbek eri, ardager ustaz:

Aıagúl Mırazova 

Olqylyqtyń orny ustazdyń mártebesi men jalaqysy

kóterilgende tolady

 – Túıitkildiń tórkinine óńilsek, máselege áriden qaraýǵa týra keledi. Búginde eki januıanyń biri desem artyq pa, kem be bilmeımin, biraq ajyrasýshylyq kóp. Balany kóbine ana bir ózi baǵyp-qaǵyp, shama-sharqynsha tárbıelep otyr. Mektepke kelgennen keıin de bala sanasyna áıel tárbıesi kóbirek sińip jatyr. Uldarymyzdyń boıyndaǵy erjúrektik, batyldyq syndy er-azamatqa tán qasıetter kemip ketkeni osydan ba dep oılaımyn. Bul olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin eń qajetti qadam – ustaz mártebesin kóterý, oǵan joǵary jalaqy taǵaıyndaý. Qazir qoǵamda muǵalimniń bedeli óte tómen túsip ketti. Sondyqtan oǵan birli-jarym bolmasa talantty jastar az keledi. Grant kóp, muǵalimdikti oqyp jatqan jastar da kóp, biraq sapa az. Tipti tómen ballmen muǵalimdikke grantqa túsip alyp, keıin basqa mamandyqtarǵa magıstratýraǵa, ekinshi joǵary bilimge ketip jatatyndar az emes. Al jas muǵalimder arasynda «sabaǵymdy ótsem boldy, arǵysy oqýshynyń ózi biledi» dep oılaıtyndar artqan. Buryn biz bala birdeńe úırense eken dep ólip-talyp jatatynbyz. Bala qabyldamasa, janymyz aýyratyn. Kináni ózimizden, izdep, jańa tásilderdi qoldanýǵa tyrysatynbyz. Qazir ondaı az. Oǵan eńbegińniń, jankeshtiligińniń laıyqty qaıtarymynyń bolmaýy sebep dep oılaımyn.

Ul muǵalimder mektepke kelmeıdi emes, kelip-aq jatyr. Biraq kishkene istep, joǵary jalaqy tóleıtin ózge salaǵa, zııatkerlik mektepterge aýysyp ketedi. Nemese qazir repıtıtorlyq degen shyqty ǵoı, soǵan den qoıyp, balalardy qosymsha daıyndaýmen shuǵyldanady. Olardy qaıtyp kinálaısyń?! Báriniń kúıttegeni – kúnkóristiń qamy! Sondyqtan muǵalimderge birden jaqsy jalaqy tólense, onda er balalar keledi. Áıtpese tájirıbeli ustazdar salystyrmaly túrde tómen almaıdy. Biraq oǵan ondaǵan jyl ketedi.

Jaras SEIITNUR, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fılosofııa jáne saıasattaný fakýlteti, jalpy jáne qoldanbaly psıhologııa kafedrasynyń dosenti, psıhologııa ǵylymynyń kandıdaty:

 Jaras Seıtnur

Psıhologııalyq saldary joq emes 

– Bul problema Qazaqstanda ǵana emes, postkeńestik elderdiń bárinde oryn alyp otyr. Mektepterdegi genderlik assımetrııa búginde 80-85 paıyzdy quraıdy. Másele orta mektepte ǵana emes, arnaýly jáne joǵary oqý oryndarynda da beleń alǵan. Onyń psıhologııalyq saldary joq emes.

Evolıýsııa zańy boıynsha áıel adam konservator, súzgiden ótken nársege ǵana súıenetin, táýekelshil emes bolyp keledi. Al er adamǵa tártipti «buzýshylyq», ınnovator, jańashyldyqqa qumarlyq, avangard ıaǵnı kóshbasshylyq, qaýip-qaterge qarsy júrýshilik tán. Jáne áıel men erdiń júris-turysy, oqıǵaǵa reaksııasy da birdeı emes. Al sanasy qalyptasý ústindegi bala ártúrli minez-qulyq úlgisin, genderlik róldi kórýi kerek. О́ıtkeni qorshaǵan orta psıhologııasynyń adamǵa áseri úlken. Adam báribir transformasııaǵa ushyraıdy. Aınala qandaı bolsa, soǵan uqsaı bastaıdy. Ol sanaly túrde júzege aspasa da, beısanaly túrde áser etedi. Sondyqtan er adamnyń mekteptegi orny orasan.

Taǵy bir nazar aýdararlyq másele, ásirese bizdiń qoǵamda er adamdar psıhologııalyq turǵyda mektepterdegi basshylyq qyzmettegi áıelderge baǵynǵysy kelmeıdi. Oǵan namystanady. Sebep – Qazaqstan dástúrli, patrıarhattyq qundylyqtarǵa negizdelgen qoǵam. Qazaqstan jerinde ustazdar er adamdar bolǵanyn tarıhtan da bilemiz. Moldalar men meshit medresedegi muǵalimder, keıin Ybyraı Altynsarınnen bastaý alatyn ustazdyq qyzmette er adamdar sabaq berdi. Keńes úkimetiniń saıasatynyń saldarynan arasalmaq birjaqty áıelder jaǵyna qaraı aýdy. Ony teńestirý úshin keshendi sharalar kerek. Dál búgingi kúni muǵalim mamandyǵynyń áleýmettik-psıhologııalyq mártebesi tómengi deńgeıde. Ony kóterý áýeli jalaqyny joǵarylatýdan bastalýy tıis.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir