• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 14:56:21
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

25 Shilde, 2019 Barlyq aımaqtar

Ataýly kómek alatyndar aıryqsha qamqorlyqta  bolady  

Aýdanda kóp balaly analar kóp

Túrkistan oblysy Saryaǵash aýdany –demografııalyq jaǵynan halqy kóp óńirdiń biri.  Munda memlekettik baǵdarlamalar tolyǵymen oryndalyp, áleýmettik jaǵynan az qorǵalǵan topqa barynsha jaǵdaı jasalýda. Sonyń biri – memleketten ataýly kómek alatyndar. Búgingi tańda aýdanda 202260 myńna astam halyq  turady. Aýdanda kóp balaly analar kóp. Sońǵy derek boıynsha óńirde kóp balaly analar -13628-ge jetip otyr. Onyń ishinde 18 jasqa tolmaǵan balalary bar analar sany - 9807, otbasyndaǵy balalar sany – 41799 ekenin aıta ketken jón. Bul jaǵdaıǵa qýanýǵa bolady, óńirde demografııalyq tasqyn joǵary. Sondyqtan eń aldymen halyqtyń arasynda áleýmettiń karta jasaldy. Sonyń nátıjesinde 8268 kóp analardyń, ıaǵnı 85 paıyzy otbasyndaǵy jıyntyq tabysy kedeıshilik shegine jetpeıtin az qamtamasyz etilgen otbasylar ekeni anyqtaldy. Onyń ishinde «Altyn alqa», «Kúmis alqa», «Batyr ana», I jáne II dárejeli «Ana dańqy» alqalarymen marapattalǵan kóp balaly analar sany – 5726 bolyp otyr.

Áleýmettik kartanyń tıimdiligi nede? Eń aldymen kóp balaly analardyń sanyn anyqtaý. Osy jyldyń sáýir aıynda 12276 otbasy, mamyr aıynda 8722 otbasy ótinishterin   tapsyrǵan. Onyń ishinde bir balaly analar- 3860, eki balaly analar - 3953, úsh balaly analar - 3871, tórt jáne odan da joǵary balaly analardyń  – 9205 bolyp shyqty.

Aýyldyq ákimshilikter janynan qurylǵan ýchaskelik komıssııalar sáýir aıynda ótinish tapsyrǵan 12276 otbasynyń materıaldyq jaǵdaılaryn tekserip, qorytyndy shyǵarǵan, al mamyr aıyndaǵy 3895 otbasyǵa muqtaj dep qorytyndy daıyndalǵan, 585 muqtaj emes otbasy, 4242 otbasy komıssııada qaraldy.

      Aýdannyń halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy muqtaj otbasy 16171 otbasynyń 10478 otbasyna osy jyldyń sáýir aıyna, maýsym aıynda 10 otbasyǵa qarjy taǵaıyndady. Onyń ishinde shartty túrine 7253 otbasy, shartsyz túrine 3235 otbasy qatysqan. Shartty túrine qatysqan 7253 otbasylarǵa áleýmettik kelsimshart, jeke jospary túzildi, otbasynyń eńbekke qabiletti jumyssyz músheleri jumyspen qamtý sharasyna qatysty.

     Shartty túrine qatysqan otbasyǵa 12 aıǵa qarjy taǵaıyndaldy, sharttsyz túrine qatysqan otbasyǵa 6 aıǵa qarjy taǵaıyndalǵanyn aıta ketý qajet. Qazirgi tańda shartty túrine qatysqan otbasylar otbasynyń tabysyn arttyryp, kedeıshilik sheginen shyǵyp, jeke josparyna sáıkes iri, usaq mal alyp, jeke kásibin ashýda.

 Qarjy taǵaıyndalǵan otbasylardyń arasynda basqa etnostyń ókilderi de bar. Atap aıtar bolsaq,  ázirbaıjan - 28, tájik-105, ózbek-37,  taǵy basqa dıaspora ókilderinen – 29 otbasy bar.

 Bir aıta keterligi, osy jyldyń mamyr aıynda ótinish tapsyrǵan 8722 otbasynyń 60 paıyzy kóp balaly muǵalim, dáriger, áskerı qyzmetshiler,bala baqshadaǵy tárbıeshiler, medbıkeler bolyp otyr

Keıingi kezde aýdan shekaralas aımaq bolǵandyqtan saýda -sattyqpen aınalysýǵa, egin sharýashylyǵyn júrgizý qolaıly bolýyna jáne aýdandaǵy ınfraqurylym 80 paıyzǵa qalyptasqandyqtan basqa aýdannan, oblystan, qonys aýdarýshylar jáne de shetelden qonys aýdarǵan oralmandar sany kóbeıýde. Statıstıkalyq esep boıynsha 2017-2018 jyly 43606 azamat aýdanǵa turaqty  tirkelip, 2057 tirkeýden shyqqan, 6513 ýaqytsha tirkelgen, ıaǵnı halyqtyń ósý tendensııasy joǵary bolyp otyr. Onyń ishinde kóp balaly analardyń úshten bir bóligi shekaralas Jibek joly, Qablanbek aýyldarynda saýdamen aınalysady.. Kókterek kentindegi Saryaǵash shıpajaılarynda turaqty jumyspen qamtylǵandar. Jyldan jylǵa týylym joǵarylap, 8500-9000 bala dúnıege kelýde. Jylyna shamamen 3000 bala mektep bitiredi,  bilim ordasynyń tabaldyryǵyn  6500-7000 oqýshy attaıdy.  

Kóp balaly analarǵa jasalynyp jatqan baǵdarlamaǵa saı,  halyqqa jańa memlekettik ataýly áleýmettik kómek týraly túsindirme jumystary  júrgizildi. Kóp balaly analar, az qamtamamsyz etilgen otbasylar tarapynan negizgi qoıylatyn suraqtar boıynsha ádistemelik 1230 kitapshalar daıyndalyp, tarqatyldy.

Aýdanda júrgizilgen áleýmettik kartaǵa sáıkes memlekettik ataýly áleýmettik kómekke qatysatyn kóp balaly jáne az qamtamasyz etilgen 6162 anaǵa qajetti 3,5 mlr qarjy respýblıkalyq bıýdjetten qarastyryldy jáne de qosymsha 8,246 mln teńge qarjynyń qajettiligi týraly hat usynyldy. Jalpy qarjy taǵaıyndalǵan 10478 otbasynyń 2019 jyldyń maýsym-jeltoqsan aılaryna qarjysyn tóleý úshin 8246,0 mln teńge qajet.

    Bul árıne kóp balaly analarǵa qatysty istelinip jatqan jumystar. Al halyqty eńbekpen qamtý úshin aýdan ákiámshiligi júıfeli jumystar júrgizýde. 2019 jyly Saryaǵash aýdany boıynsha Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 6794 azamatty jumyspen qamtý sharasyna qatystyrý josparlanyp otyr. Alǵashqy 5 aıda ótinim bergen 205 jumys berýshige 2005 azamat baǵdarlamaǵa qatysyp, 5 aıdyń jospary 100 paıyzǵa oryndaldy.

Ras, Saryaǵash aýdanynda qazirgi ýaqytta jumyspen qamtý boıynsha jumystar júıeli túrde júrgizilýde. Jumyssyz adamdardy kásipke  baýlý qatar júrýde. 2019 jylǵa qysqa merzimdi kásibı oqýǵa suranysqa ıe mamandyqqa aýdannyń 163 jumys berýshiler 16 mamandyqqa ótinim bergen. О́tinimge sáıkes 2019 jyly 3 aı merzimge 453 azamatty oqytý josparlanyp, respýblıkalyq bıýdjetten jetkilikti tıisti qarajat bólindi. Budan basqa tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasynda aýdanǵa qajetti 22 mamandyq boıynsha 645 azamatqa memlekettik tapsyrys  6 oqý oryndar  berilgen. Atalǵan mamandyqtardyń tiziminde jıyrmadan astam, atap aıtqanda, tiginshi, aspazdan bastap,, gaz qubyrlaryn paıdalaný jáne jóndeý slesarine deıin bar.

Sondaı-aq jumyspen qamtý boıynsha jappaı kásipkerlikti damytý qolǵa alynýda. 2019 jylǵa  80 azamatty «Bastaý bıznes» jobasy sheńberinde kásipkerlik negizderinde oqytý josparlanyp otyr. 2019 jyldyń 5 aıynda ázirge  44 azamat oqý kýrsynda boldy. Jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa arnalǵan memlekettik granttardy 139 azamatqa berý josparlanǵan. 2019 jyldyń 5 aıynda 6 azamatqa shaǵyn nesıe alýǵa joldama berildi. Onyń ishinde Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı  qoldaý qoryna 2 azamat,  «Yrys»  qarjylaı qoldaý qoryna 6 azamat bar.

Úshinshi baǵyt boıynsha turaqty jáne ýaqytsha bos jumys oryndarynav jumyspen qamtý basty maqsat etilip otyr. Osyǵan oraı 2019 jyly bos jáne jańa jumys oryndaryna 4656 azamatty joldaý josparda tur. 2019 jyldyń 5 aıynda bos jumys oryndary týraly suranys hat bergen 48 jumys berýshige, 890 azamat jumysqa joldanyp, 5 aılyq jospar 100 oryndaldy. Onyń ishinde: 793 azamat bos jumys oryndaryna, al 97 azamat jańa jumys oryndaryna jumysqa ornalasty.

 Osy jerde aıta ketetin bir jaıt,  2019 jyldyń 5 aıynda elektrondy úkimet boıynsha 236 jumyspen qamtyldy. Onyń ishinde elektrondy úkimet arqyly 8 azamat, «Eńbek» portaly arqyly 228 adam jumysqa ornalasty.

Qazirgi ýaqytta Saryaǵash aýdandyq ákimshiligi men jumyspen qamtý bólimi prezıdent Toqaevtyń tapsyrmalaryn tııanaqty olryndaýda. Bul oraıda aýdan ákimi Qaırat Ábdýalıevtyń basshylyǵymen óńirde kóp jumystar júrgizilip jatqanyn aıta ketken jón. Prezıdenttik saılaýǵa bir kisideı qatysqan saryaǵashtyq turǵyndar aqıqatyn aıtqanda, aýdan ákimi  Qaırat Amankeldiuly Ábdýalıevke rıza. О́ıtkeni jergilikti jerde Prezıdent tapsyrmalary oryndalyp jatyr. Kez kelgen jumysta nátıje bar. Kóp balaly analardyń máseleleri birtindep sheshilýde. Ataýly kómek alatyndar qaıta anyqtaldy. Kásipkerlikti tereń meńgergen halyq bári eńbekpen keletinin túsinip qaldy.

Qaırat Amankeldiuly qazirgi ýaqytta halyqtyń jaǵdaıyn budan ary jaqsartýǵa bar kúshin salýda. Prezıdent Toqaevtyń tapsyrmalary oryndalýda. Memlekettik baǵdarlamalar da óz jemisin berýde. Qaramaǵyndalarǵa jumysty jaýapkershilikpen qaraýdy tapsyryp, onyń nátıjesine qaraıtyn ákim qashan da qarashanyń jaǵdaıyn oılaıdy.  Al halyqtyń jaǵdaıynyń jaqsarǵany ákimniń jumysynyń nátıjesi. Sondyqtan isker de tájirıbeli basshy aımaqta atqarylyp jatqan ár isti baqylaýda ustaıdy. О́ıtkeni jumystyń, kez kelgen jobanyń ýaqytyly der kezinde atqarylǵany kerek. Bul oraıda aýdan basshysy Qaırat Ábdýálıevtiń jumysynda tolyqqandy nátıje bar dep aıtýǵa bolady. «Ákim bol, halqyńa jaqyn bol!» Aýdan basshysyna el aıtqan,  alǵysyn bildirgen rızashylyqtyń bir parasy da osy...

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir