• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 05:11:24
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

26 Shilde, 2019 Ekonomıka

Qarjylyq saýattylyq nemese qupııasy joq qupııa

Toqyraýdyń úsh túri qarjylaı daǵdarysqa (krızıske) alyp keledi eken...

Qarjylyq saýattylyq týraly sóz qozǵaǵanda bar nazarymyz «qarjy» degen kilt sózde bolady. Sony bilsek, baıyp ketip, baqyttan basymyz aınalatynyna senimdimiz. Shyn mánisinde, barlyq qupııa saýatsyzdyqta jatsa she?

Qarjylyq saýatsyzdyq desek, sanamyz «qarjyny» ekinshi shetke ysyryp tastaıtyny ras. Sonda ańsaǵan armanymyz aqsha emes, saýatsyzdyqty joıý bolyp shyǵa keledi.

Jalpy saýatsyzdyq degen sóz bizdiń basymyzdaǵy bar máseleni aıqyndap bere alatyn uǵym ba? Saýatsyzdyqtyń kesirinen qarjylaı krızıske tap bolǵan biz kimmen, nemen qalaı kúresemiz?  

Bul suraqtyń túıinin eki túrli býyn ókili – 30 jyldyq tájirıbesi bar qarjyger, «Bai-Quat» ınvestısııalyq kompanııasynyń bas qarjygeri Saılaý Abaıdildanov pen QazUÝ-dyń fılfagyn bitirip, bıznes qýǵan Q4 Business school kásipkerlik mektebiniń dırektory Saltanat Mınaıhannyń eksperttik oılaryn toǵystyra otyryp,  tarqatpaqshymyz.

Faıl ashylady... al onyń ishinde dym joq

Saılaý Abaıdildanov: –«Baı bolǵym keledi» deımiz. Osy bir sóılemdi aıtqanda bizde jańa arman lap etip týady. Mıymyzdy kompıýter dep qabyldaıyq. Baılyqtyń dámin tatqymyz kelgende oǵan avtomatty túrde sıgnal ketedi eken. Túpki sanamyz sol baılyqqa bastaıtyn aqparat-bilimdi asyǵyp izdestire bastaıdy. Nátıjesinde «Qarjylyq bilim» degen faıl tabylady. Ishin ashsa,  «áttegen-aı», bos keńistik. Sodan soń faıl jabylady, siz de baılyqty ańsap qana ýhilep qoıa salasyz.

Qarjylyq saýattylyq sabaǵynyń alǵashqy taqyrybyn bilesiz be? Men taqtaǵa sizge keregi aqsha emes, baılyq deımin. Aqsha degen – qural. Bar bolǵany qural. Siz ben biz myńdaǵan ǵasyr buryn esep aıyrysý úshin oılap tapqan quralymyz. Demek aqsha bárimizde bar. Az bolsyn, kóp bolsyn. Azdan kóp jasaý, mine, másele.

Zertteńiz...baıcyz ba/kedeısiz be?

Saltanat Mınaıhan: –Qarjylyq bilim alýdy bastamas buryn baılyq sanamen jáne kedeılik sanamen ómir súrip kele jatqan adamdardyń aıyrmashylyǵyn ajyratyp alǵan jón.

Kedeılik sanamen kele jatqandar «joqshylyq» kategorııasymen oılaıdy, «men barlyǵyn bilemin» dep,  «kópshilik» kategorııasymen sheshim qabyldaıdy, «qorqynysh» kategorııasymen ómir súredi, «kedergiler» kategorııasynyń sheńberinen shyǵa almaıdy,  sarańdyq pen kórseqyzarlyqqa úıir keledi,  qaraly kúnge aqsha jınaıdy, bolǵan sátsizdikterine kinálini taýyp alady, barlyǵyn tegin alǵysy keledi, adal jolmen baıýdy múmkin emes deıdi. Bul tizimdi uzaq tize berýge bolady.

Aqıqat osy... baılyq bizdiń – genimizde

Saılaý Abaıdildanov: –Qarjylyq bilimdi jınaqtaýdy bastamas buryn ata-babańyzdyń kim bolǵanyn, nemen aınalysqanyn zerttep bilińizshi. Sebebi baılyq – bizdiń qanymyzda gendik deńgeıde bar dúnıe. 

Búgingi tańda kapıtal jınaýdyń alǵysharty tabystyń 10 %-yn turaqty túrde jınap otyrý, al baı bolǵyńyz kelse, 50%-dy jınaýdy ádetke aınaldyrý qajet deıdi. Qazaq bolsa, tabystyń 50%-yna tıispeı, aınalymǵa engizýmen baǵzy zamannan kele jatyr. Babamyz bir jyl boıy maldyń basyn (kapıtaldy) kóbeıtken. Kóktem kelgende erkegin satyp, urǵashysyn qaldyrǵan. Bylaısha aıtqanda 50%-ymen ómir súrgen de, 50%-na tıispegen. Sóıtip qaıtadan maldyń basyn (kapıtalyn) kóbeıtken, 50%-dy 100% etýge kúsh salǵan.

О́tirik... aqshanyń bolýy mańyzdy

Saltanat Mınaıhan: –Qazirgi qoǵamnyń azǵyndap ketýi de – aqshanyń jetispeýshiliginen. Aqsha mańyzdy emes deı otyra, aqsha úshin urlyqqa túsip, aldap-arbap, tipti ózgeniń janyn alyp jatyr. Aqsha – adamnyń ómirin jaqsy jaqqa ózgertýge múmkindik beretin qural. Stýdent kezimde jaǵdaıy jaqsy balalardyń aqshaǵa kelgende únemshildigin kórgende qatty tań qalatynmyn. Biz bolsaq, aqshany ońdy-solǵa shashatynbyz. Aqshany jaqsy kóretin adamdardy arsyzdarǵa balappyn. Men qatelesippin. Sosyn aqshany jaqsy kórý kerektigin uqtym. «Men úshin aqsha mańyzdy emes» degen oı bizdi qurtady eken.

 «Kedeı musylmannan baı musylman qaıyrlyraq» dep beker aıtpaǵan. Kim aqshany jaqsy kóredi, aqsha soǵan tartylady. Tek tartylǵan aqshany basqara bilse bolǵany. 

                                           Shyndyq osy...ashy bolsa da

Saılaý Abaıdildanov: –Osy ýaqytqa deıin Batystan úlgi alyp, búgingi kúnmen ómir súrýdi armandadyq. О́mir bir-aq ret beriledi, «je, ish, rahattan» degen qaǵıdany ustandyq. Elý jyl ótpeı jatyp Batys qaıta ózgerdi. Batystyq qoǵam izgilikke shaqyra bastady. «Otbasyńdy oıla», «erteńińdi oıla», «balalaryńa kapıtal jınaqta» dep aqyl aıtyp jatyr. О́zimiz biletin dúnıeniń tonyn teris aınaldyryp, ózimizge keńes retinde aıtyp, aqylyn saýdaǵa salyp jatyr.

Qashyp qutyla almaısyń... shyndyqtan

Saltanat Mınaıhan: –Toqyraýdyń úsh túri qarjylaı daǵdarysqa (krızıske) alyp keledi eken: jan-dúnıe, bilim, rýhanı toqyraý. Eger sizdiń búgin qaltańyz tesik bolsa, úsheýiniń bireýine ushyradym deı berińiz.

toqyraý

Jan dúnıedegi toqyraý. Búgingi tańda siz alyp júrgen aılyqtyń mólsheri – sizge laıyqty soma. Siz sondaı soma alýǵa laıyqtysyz degen sóz. Baıı almaı júrseńiz, jan-dúnıeńizge úńilińiz. Baılar nege qaıyrymdylyqqa mıllıondap aqsha jumsaıdy? О́ıtkeni olar bólisken saıyn nesibeniń molaıatynyn jaqsy biledi. Qaıyrymdy bolý úshin aqshany kúrep tabý mindetti emes. 20 000 teńge stıpendııa alatyn stýdent te qaıyrymdylyq jasaı alady. Negizgisi – «qoǵamǵa paıdaly bolamyn» degen nıettiń bar bolýy.

Bilimdegi toqyraý. JOO-da berilip jatqan bilim túlekterge paıdasyn tıgizip jatqany shamaly. «Talap etpedi», «oqytpady» dep kiná taqqansha óz tanym kókjıegińizdi ózińiz keńeıtińiz. Jaýapkershilikti bireýge, memleketke, qoǵamǵa artpańyz. Ol úshin, árıne, kitappen dostasqan abzal. Internette otyrǵan kezde de salańyzǵa, isińizge qajet bolatyn paıdaly materıaldardy ǵana oqyp, keregin túrtip alýdy ádetke aınaldyryńyz.

Rýhanı toqyraý. Jan-dúnıedegi toqyraýmen sabaqtasady. Alaıda aıyrmashylyǵy bar. Mysaly, sizdiń belgili bir talantyńyz bar, biraq siz ony «talant» dep moıyndamaısyz. Sondyqtan qudaı bergen talantty damytýdyń ornyna jurt jetken jetistikke qyzyǵyp otyra beresiz. Al basqa bireýdiń keremet talanty bolmasa da, tyrysyp baǵýdyń nátıjesinde baǵy janyp ketedi. Talant degen mindetti túrde alty oktavalyq daýys emes. Adamdarmen tez til tabysa bilý, óz oıyńdy ózgege jetkize bilý, aqshany basqara bilý – ol da talant. Bir adamda tipti osyndaı 2-3 myqty qasıet bolýy múmkin. Sol qasıetterdi kádege jaratyp, is bastaı almaı júrgen adam bolsa, ol rýhanı toqyraýǵa tap bolǵanyn bilgeısiz.

Osy úsh toqyraýǵa ushyramasańyz, baılyq pen dáýlet sizden qashyp ketpeıdi.  Sebebi shyn máninde baılyq – tek mańdaı terdiń ǵana emes, tereń oıdyń jemisi.  

Suraqtarǵa shynaıy jaýap berińiz!

Saılaý Abaıdildanov: –«Qarjy bulaqtary» uǵymyn halyq arasyna keńirek nasıhattap júrmin. Bul sizge tanys ta beımálim cash flow termıni. Sózdi bir jerden estigen sııaqtymyz, alaıda mán-maǵynasyn bilmeımiz. Aldyma kelgender baıý úshin aldymen ne isteýimiz qajet degen suraq qoıady. Berer jaýabym –  qarjy bulaqtarynyń kózin ashyńyz.

 qarjy bulaqtary

Qaltańyzǵa túsken aqsha qaı jerden túsip jatyr? Jumysyńyzdan ba? Demek aılyǵyńyz sizdiń qarjy bulaǵyńyz. Jumysyńyzdan basqa kiris kózińiz bar ma? Bálkim, jalǵa berip otyrǵan úıińiz bar shyǵar? Bar bolsa, ol da bir qarjy bulaǵyńyz. Álde qosymsha aýdarma jasaısyz ba? Aýdarmadan aqsha túsip otyrsa, ol da qarjy bulaqtaryńyz biri. Eger de aılyqtan basqa alatynyńyz bolmasa, onda bir ǵana qarjy bulaǵyńyz bar degen sóz. Endigi maqsat – qarjy bulaqtarynyń sanyn kóbeıtý. Olardyń sany kóbeıse, qarjylyq jaǵdaı jaqsarady.

Siz kimsiz?

Saltanat Mınaıhan: –4 mıllıon teńge nemese 10 sotyq jer beremin deseńiz, kedeılik sanamen ómir súrip júrgen adam jerdi tańdaıdy. Aqsha emes, zattaı dúnıege kóp senim artady. Aqshadan aqsha jasaýdyń ornyna úı salýdy jón kóredi. Bir qyzyǵy, kedeıge mıllıon teńge tartý etseńiz, ol birshama ýaqyttan soń qaıtadan kedeı atanady. Baılyq sanamen ómir súrip júrgen adam bankrotqa ushyrasa, áp-sátte-aq qaıta kóterilýge kúsh tabady. Birde Marǵulan Seısembaı BAQ-qa bergen suhbatynda bylaı dep qalǵan edi: «Úlken somaǵa qaryz bolyp qalýym meni kásipkerlikpen shynaıy aınalysýǵa ıtermeledi. Bylaısha aıtqanda, basqa amalym qalmady». Baılyq sanamen ómir súrip júrgen adam máseleniń sheshimin qarastyrsa, kedeılik sanamen ómir súrip kelgen kisiniń saly sýǵa ketip, ómirden baz keshedi.

Moıyndaýymyz qajet...shyndyq osy!

Saılaý Abaıdildanov: «9 saǵatymyz keńsede ótedi. Qaı kezde qosymsha jumys jasap úlgeremiz?» dep ishińizden aıtyp otyrsyz. Máseleni sheshýdiń eki joly bar: birinshisi – turaqty túrde aqsha jınaý, ekinshisi – sol jınalǵan aqshany kiris kózine aınaldyrý.

aktıv pen passıv

Jyldar boıy tıyndap aqsha jınaısyz da, júgirip baryp kólik satyp almaısyz. Sabyrlyq tanytasyz. Búgingi kúnniń komfortyn emes, erteńgi kúnniń qamyn jeısiz. Aı saıyn kiris alyp keletin dúnıege qarjyńyzdy quıasyz. Nemese ýaqyt óte kele quny ósetindi búgin satyp alasyz da qolaıly ýaqyt kútesiz. Mysaly, kúni keshe dala shemishke satyp otyratyn jigitter búginde úlken-úlken kompanııalardyń basshylary. Mundaı deńgeıge olar qalaı jetti? Shemishkeden túsken paıdaǵa olar iship-jegen joq, kıingen joq, kerisinshe turaqty túrde jınap otyrdy. Jınalǵan aqshaǵa dúńgirshek satyp aldy. Dúńgirshektiń bıznesi dóńgelengen kezde kólik satyp alyp taırańdaǵan joq. Kafe satyp aldy. Jańa bıznesi aıaqqa turǵan kezde qonaq úı turǵyzady. Sóıtip arqany keńge jaıa beredi.                               

Satpadym... shyndyǵym osy!

Saltanat Mınaıhan: Aǵa býyn maǵan kóp úmit artty. Men ádebıetten alystaǵanda «sózdi satyp ketti» dep renishterin bildirdi. Shyn mánisinde sózdi satqan túgim joq! Alaıda kúnin áreń kóretin ádebıetshi bolǵym kelmedi. Qaryzǵa belshemnen batýym meni kásipkerlikke alyp keldi. Men qazir baqyttymyn. Meniń bıznesim qoǵamǵa óz paıdasyn tıgizip jatyr. Al qalamym árkez meniń tósqaltamda. Ádebıetke degen adaldyq «ash qarynmen shedevr jazý» degendi bildirmeıdi. Men búgin kez kelgen bir jas qalamgerdiń kitabyn jaryqqa shyǵaryp bere alamyn.

Senińiz...tórteýin túgendeńiz

Saılaý Abaıdildanov: –Baılyqtyń formýlasy bar. Jazyp alyńyz. Op-ońaı. «Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi».

baılyq formýlasy

Tórteýińiz: densaýlyq, ýaqyt, qarjylyq bilim jáne tájirıbe. Denińiz saý (dep úmittenemin),  áli jassyz, endigi kezekte qarjylyq bilimdi, ıakı saýattylyǵyńyzdy arttyrýdy qolǵa alýyńyz shart. «Qarjylyq bilim» faılyńyz aqparatqa tolǵan saıyn ony tájirıbe júzinde qoldanyp úırenińiz. Depozıtke aqsha salý, bıznes ashý, qundy qaǵaz satyp alý, ınvestısııa jasaý – teorııanyń tájirıbedegi mysaldary. Táýekel dep tájirıbe jınaqtamasańyz, sizde eshqashan kapıtal bolmaıdy.

Biz qarjylyq saýattylyq dese, eles kórgendeı qashamyz. Bizge keregi baqyt deımiz. Shyn mánisinde qarjylaı saýatsyzdyqtyń qaltany tesik qylyp qana qoımaı, jan-dúnıeniń de berekesin qashyratynyna kóz jetkizetin ýaqyt áldeqashan jetken.

 

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir