• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
23 Tamyz, 20:14:10
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

23 Shilde, 2019 Ult bolmysy

«Qamshy» portaly «О́zger-Is» jalpyqazaq jastarynyń birinshi quryltaıyn ótkizedi (vıdeo)

Qazaq eline  «ózgeris» kerek. Týrasyn aıtqanda Istiń ózgergeni kerek. О́zgeristi jastardyń jasaǵany abzal. Sol úshin bul jıyndy 1917 jyl ótken birinshi, ekinshi jalpyqazaq seziniń dástúrimen «О́zger-is» jalpyqazaq jastarynyń birinshi quryltaıy dep ataýdy jón kórdik.

Quryltaı ne úshin kerek boldy?

Jańa Prezıdent kezeńi bastaldy.  30 jyl qordalanǵan máseleler halyqty «Alańǵa» shyǵardy. Myzǵymastaı bolǵan júıeniń myń problemasy tez arada sheshilmese, Táýelsizdikke qater tónetin jaǵdaıǵa jetti. Qatyp qalǵan bıleý tásili tek jastardyń qolymen jańalanbasa basqa jol joq ekeni aıdan anyq boldy. Aqorda tarapynyń da Alash jurtymen dıalogqa daıyn ekeni aıtyldy. Endi tek Is kerek. Sóz emes!!! Eń bastysy – el irgesin shaıqaltpaı, túbegeıli «ózgeris» jasaý kerek. Ol qandaı ózgeris? Jalpylama sıpattaıyq. Jińishkelep jikteý - ótkeli otyrǵan Quryltaıdyń enshisinde qalsyn.

Quryltaı

Quryltaı mazmuny:

Birinshi, ulttyq ǵylym-bilim. Qazaq balasynyń sanasyn sansyratpaıtyn,  qazaq ustazynyń qadirin arttyratyn ulttyq oqý-aǵartý júıesin qurý! Qazaqstandyq daryndylardyń shetel aspaýy úshin ulttyq qordyń arnaıy bóligin ǵylymnyń damýyna bólip, shyn talanttylardyń ǵylymdy damytýyna barlyq jaǵdaıdy jasaý qajet.

Ekinshi, ult qazynasy. Ata-babadan qalǵan jer, ken baılyǵyn qazaqtyń ashyq baqylaýyna qol jetkizý, kelesi urpaqtyń da enshisin qazir esepke engizý. 

Úshinshi, ulttyq parlament, ult áskeri, ult polısııasy, ulttyq sot qalyptasýyn qamtamasyz etip, kúshtik qurylymdar men quqyq qorǵaý organdaryn bılikti qorǵaýǵa emes halyqty qorǵaýǵa jumyldyratyn jańa zań, tyń reforma jasaý. Saıası tutqyndardy abaqtydan bosatý, «saılaý týraly», «beıbit sherý» týraly, «BAQ» týraly zańdarǵa ózgerister engizip, azamattardyń saıası ustanymy úshin quqyǵy shektelýin boldyrmaý.

Tórtinshi, ulttyq ekonomıka. El ekonomıkasyn táýelsizdendirý, otandyq óndiristi 3 jylǵa deıin salyqtan bosatý. Aýyl-sharýashylyq ónimderin shetelge eksporttaýǵa bar jaǵdaıdy jasaý. Ulan-baıtaq qazaq jerin álemdik azyq-túlik ortalyǵyna aınaldyrý. 

Besinshi, ulttyq ıdeologııa. Tildegi shubarlyq, dindegi alaýyzdyq, dildegi berekesizdikti joıatyn birtutas ulttyq jańalaný prosesin tez qarqynmen júzege asyrý.

Altynshy, aımaqtyq qaýipsizdik. Reseı, Qytaı syndy alpaýyt kórshilermen, ejelden tili, dini bir týysqan memlekettermen burynǵy jasalǵan kelisimsharttarǵa ózgerister engizý jáne jetildirý arqyly  aımaqtyq qaýipsizdikti saqtaýda «teńdik» prınsıpin ustanatyn jańasha yntymaqtastyqty qalyptastyrý.

Jetinshi,  ulttyq tarıh. Qazaq tarıhshylaryn jetkilikti deńgeıde qoldaý men jańa tolqyn tarıhshylardy biriktirý arqyly «Qazaqstan tarıhyn» qaıta jazyp shyǵý.

Segizinshi, ulttyq ósim. Kóp balaly analar men jas otbasylardy qoldaý jáne sheteldegi qazaqtardyń ulttyq bolmysyn saqtaý men olardyń Otanyna oralýyna bar múmkindikti jasaý joldaryn usyný. 

Toǵyzynshy, Túrki birligi. Túrki memleketteri arasynda ortaq ekonomıkalyq keńistik qurý, ortaq bilim júıesin jetildirý, ortaq áskerı birlik qalyptastyrý.

Onynshy, qazaq armany. Alash topyraǵyn mekendeıtin ártúrli ulttar «Qazaq birliginiń» aınalasyna toptasyp teń ómir súretin, túrki memleketteriniń túp qazyǵyna aınalǵan, Orta Azııanyń saıası ortalyǵy – Damyǵan Qazaq eli bolý!

quryltaı

 

Quryltaıdyń ózgesheligi:

Qazaq tynysh bolsa, Qazaqstan tynysh! Qazaqstan tynysh bolsa, qazaq jerin mekendeıtin kez kelgen adam beıbit, berekeli qoǵamda ómir súredi. Eń aldymen «ózge násildiń» qamyn oılap kelgen bılikke de, soǵan kónip kelgen qazaqqa da qazir bir anyq nárse - osy! Osyǵan deıin «Jetimniń» kúıin keship kelgen Alash jurty endi «ólgeni tirilip, óshkeni jansa da», baıaǵy qonaqjaılyǵy men baýyrmaldyǵynan aınymaıdy. Ol – aqıqat! Aqıqat – eń aldymen qazaqtyń joǵy túgendelip, óz elinen tıisti enshisin alýy!

Quryltaı maqsaty:

Táýelsizdik jyldarynyń aldy-artynda dúnıege kelgen, ózindik oı-pikiri qalyptasqan jastardyń basyn qosý. Sol arqyly «daǵdarystaǵy bılikke» baǵyt-baǵdar usyný jáne qordalanǵan máselelerdi sheshýge atsalysý. О́zderiniń qandaı memlekette ómir súrgisi keletinin bılik nazaryna, halyq tarazysyna salý!

Quryltaıǵa qatysý sharttary:

Spıkerler (baıandama jasaý): 35 jasqa deıingi azamattar.

Qonaqtar (pikir almasý): 45 jasqa deıingi Qazaqstan azamattary jáne Túrkııa, Ázirbaıjan, О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Reseıden BAQ ókilderi.

quryltaı

Qamtý aımaǵy: 14 oblys, 3 qala, shetelden oralǵan qandastar, týysqan elderdiń BAQ ókilderi.

Ár óńirden 5 adamnan jıyny 85 spıker (saıasatker-saıasattanýshy, jýrnalıst-bloger, kásipker-ekonomıst, IT mamany-programmıst, bilim salasynyń mamany-oqytýshy, eginshi-malshy t.b. mamandyq ıeleri) qatysa alady. Sondaı-aq, Mońǵolııa, Qytaı, Reseı, Túrkııa, t.b. shetelderden oralǵan qandastarymyzdan 15 adam qatysady.

О́z erkimen qonaq retinde qatysýshylarǵa shekteý joq.

Resmı qatysýshylardyń jáne shetelden keletin BAQ ókilderiniń jolaqysy, jatyn oryny, tamaqtaný shyǵyndary «Qamshy» aqparat agenttigi tarapynan tólenedi.

Qatysýshylardyń óz arasynda irikteý arqyly nemese daýys berý arqyly «О́zger-Is» týraly eń úzdik baıandama jasaýshyǵa Álıhan Bókeıhanov atyndaǵy Mıllıon teńge arnaıy syılyq beriledi.

Úmitkerler «Quryltaı mazmunynda» aıtylǵan máseleler boıynsha oı-pikirin jazbasha túrde nemese vıdeomen turan.qamshy@gmail.com elektrondy meken-jaıyna erteńnen bastap jibere alady jáne ol usynystar «Qamshy» portalynda jarııalanady. Qatysýshylar «usynystarynyń» ózektiligi men  ótkirligine qaraı irikteledi. «Usynystardy» irikteýde ártúrli mamandardan jasaqtalǵan arnaıy toptyń jáne «Qamshy» oqyrmandary men áleýmettik jeli qoldanýshylarynyń pikiri esepke alynady.

Qatysýshylarǵa qulaqqaǵys: Eger irikteýden ótip, Quryltaıǵa qatysý múmkindigine ıe bolyp jatsańyz, Alashorda kósemderiniń kıim úlgisimen kelýdi qup kóremiz. Árıne bul bizdiń usynys qana. Sheshim ár azamattyń óz tańdaýyna beriledi.

О́tetin oryny: Almaty qalasy

О́tetin ýaqyty: 26, 27 qazan.

Quryltaıdy uıymdastyrýshy: «Qamshy» aqparat agenttigi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir