• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
24 Tamyz, 07:13:22
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

23 Shilde, 2019 Din men dástúr

Týǵan kún tortyna balaýyz qadap, ony úrleý qaıdan shyqqan? Dinimiz buǵan ne deıdi?

Batysta áýel basta tortty tek saılaý kúni jegenin bilesiz be?

Adam balasynyń ómirindegi eń erekshe kúnderini biri – ómirge kelgen kúni. Kimde-kim bolsyn jylyna bir ret keletin jekemenshik merekesin asyǵa kútetini ras. Ásirese, balalar. Ol kúnniń qýanatyn mereke emes, kerisinshe, ómirińniń taǵy bir jyly aıaqtalǵanyn bildiretin, ózińe esep beretin kún ekenin jas kelgen saıyn jete túsine bastaısyń.

Búgingi sóz qozǵaǵym kelip otyrǵany taqyrypta jazylǵandaı týǵan kúnniń basty belgisi – tort jaıly bolmaq. Qazaq saltyna tán emes, batystan kelgen desek te, osy bir tortqa balaýyz qadap, úrleý bizdiń de qanymyzǵa sińip bara jatqandaı. Tipti týǵan kún merekesin tortsyz ótkizbeımiz. Balalar týǵan kúnin sol bir torttaǵy balaýyzdy úrlep, tátti torttan aýyz tııý úshin kútetini taǵy ras. Sonymen, tortqa balaýyz qadap, ony úrleý qashan paıda boldy? Jalpy tort qashannan beri adamzattyń merekelik dastarqanynyń sánine aınaldy? Onyń avtory kim? Osy saýaldarǵa jaýap izdep kórdim.

Bul úrdistiń sonaý batystan kelgenin eskerip, áńgimeni aǵylshyn halqynyń kóne dáýirinen bastaıyn. Tort - merekeniń tátti nyshany. Biraq pirádar ákeıler munymen kelispedi. Olar taǵamnyń túrin kórip, sýsynnan, kóńil kóterip, mereke toılaǵannan qabaqtary túıilip ketetin. Merekelik torttarǵa tyıym salynǵan. Olar qasıetti kúnder úshin tym tátti, kóńildi dep esepteldi. Ańyzǵa sensek, tortty asa kóńilsiz, federaldy mereke – saılaý kúni jertóleden alyp shyǵatyn bolǵan.

Tort demokratııaǵa kúsh bere aldy ma?

Desert arheologtary tarıh pen taǵamǵa jáne ekeýine ortaq dúnıege erekshe qyzyǵýshylyq tanytady. Keks pen tort óte erte kezde paıda bolǵan. Tarıhı kitaptarǵa sensek, tort kóne Egıpette paıda bolypty. Ol kezde tort degen bal qosylǵan nannan daıyndalǵan keks edi. Oǵan jemister nemese jańǵaqtar da qosylǵan. Tek on jetinshi ǵasyrdyń basynda ǵana qant shárbaty qosylǵan tort búgingi keıipke ıe boldy. Jemisti keks – aǵylshyndyqtar usynǵan kóne nusqasy. Qurǵaq, tyǵyz jáne Olıver Kromveldiń aıtýynsha, óte kóńildi keks. Ol - óte jeńiltek ári yrysapshyl dep oılap, Rodjestvoǵa tyıym salǵan adam.

Kromvel kóńil kóteretin nárseniń báriniń bedelin túsirý maqsatynda torttyń da kózin joımaqshy boldy. Aqyrynda oǵan qatań tyıym saldy.

Kromvel belsendi áreketke kóshken kezde pirádarlar da keldi. Pirádarlar óz merekelerin oılap taba bastady. Ol merekelerdiń dinge túk qatysy bolmasa da, atap ótetin. Pirádarlardyń merekeleriniń qysqasha tizimine: kolledjdi bitirý keshi, áskerı daıyndyq, alǵys aıtý jáne saılaý kúni kirdi.

Aıtarlyqtaı ártúrli emes. Eń mańyzdy dep saılaý kúnin belgiledi. Ol kezdegi saılaý búgingi saılaý kúnindeı bolmaǵan. Mereke kúni boıy jalǵasqan. Adamdar kóshede bılep, shatyrda án salǵan, dindarlar ýaǵyzyn aıtqan. Bári de ýaqytty keremet  ótkizgen. Qoqys jáshigi men bıýlleteni bar saılaý bólimshesine uqsamaıtyn. Mereke kezinde tamaq, sýsyn jáne mindetti túrde tort beretin. Bir tilik tort beremin deseń boldy, saılaýshylar qarsha boraıtyn.

Saıasatpen sharýasy joq saılaýshylardyń ortaq oıy bar edi. Keks – qashan da eń durys tańdaý. Áıelder osy múmkindikti paıdalanyp, patrıottyq sezimderin bildirýge tyrysatyn. Ol kezde áıelderge daýys berýge  ruqsat joq, biraq tort pisirýge ruqsat bergen. Alaıda tort, keks pisirýge áıelderge  tek patrıottyq sezim ǵana sebep bolǵan joq. Áıelder óz úmitkerine jaqtasý úshin keksterdi kesip, daıyndap alyp keletin. Bul aılanyń bir joly edi. «Eger men qalaǵan úmitkerge daýys berseń, bir tilik keks alasyń» deıtin urandy ustanǵan. Ýaqyt óte kele «saılaý keksi» «táýelsiz kekske» «demokratııalyq tortqa» «federaldy kekske» jáne «Franklınniń prándigine» ózgerdi. Biraq azamattyq soǵystan keıin kekster saılaýshylarǵa áser etetin sıqyryn joǵaltyp aldy. Saılaý jergilikti bılikke qarady da, kóptegen patrıottardyń mysy qaıtyp qaldy. Biz kekstiń arqasynda qansha saılaý jeńip, qanshasy jeńilis tapqanyn eshqashan bile almaımyz. Biraq bir nárse aıdan anyq. Sonaý zamanda kekstiń ózindik yqpaly boldy.

Bizdiń zamanda daýys jınaý úshin úmitkerler toıymdy kekske emes jarnamaǵa júginedi. Alaıda saılaý keksi áli kúnge deıin bar. Búginde bul meıizi bar keksti úılený toıyna, pasha merekesine, tipti Rojdestvoǵa da daıyndaıdy. Biraq bir tort azdyq etetin bir mereke bar. Ol – týǵan kún.

Amerıkalyq salttyń biri – balaýyzdar úrlenetin týǵan kún merekesi. Ol myńdaǵan jyl buryn álemniń basqa bir buryshynda paıda bolǵan. Kóne Qytaı men Gresııada adamdar tútin arman, duǵalarymyzdy aspanǵa jetkizedi degenge sengen. Biraq tortqa balaýyz qadaý 1746 jyly Germanııada bastaý alǵan. Ony graf Lıýdovık fon Sınsendorf bastaǵan. 

46-ynshy týǵan kúninde graf ádettegiden tys mereke uıymdastyrdy. Mereke kezinde ol tortqa tutanyp turǵan 46 balaýyz qadaýdy talap etti. Bul dástúr búkil álemge jaıylyp ketti. Sol kezden bastap balalar týǵan kúnderinde balaýyz úrleıtin bolǵan.

Mine, qysqasha tarıhy osylaı. Osy úrdis urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, búginde adamzat ómirindegi erekshe kúnderdiń birine aınalǵan. Qazaǵym da batysqa eliktep týǵan kúninde tilek tilep, torttyń balaýyzyn úrleýi azdaı, endi betine tort kremin jaǵýdy da «qolǵa alǵan». Bir jaǵy – ysyrapshyldyq. Qaı qazaq tamaqty betine jaǵyp edi? Qaı atam qazaq nandy qadirlemep edi? Qaı qazaq óz otyn ózi úrlep óshirip edi? Álbette, munyń bári adamnyń túpki sanasyna, aqylyna baılanysty bolsa kerek.

Týǵan-týys, jaqyn jandaryńmen ómirińdegi ataýly kúnińdi atap ót, tortyńdy da je. Tek otyńdy úrleme, tamaqty qorlap betińe jaqpa. Bul tym artyq.

Al asyl dinimge keler bolsaq, bul másele jóninde sharıǵı turǵyda:

Sharıǵattaǵy úkimine keler bolsaq, Paıǵambarymyz aıtady: «Kim bir qaýymǵa uqsasa, ol solardan», - deıdi.

Hanafı mázhabynyń ǵulamasy áıgili Zınýddın ıbn Ibrahım Ibn Nýjáım ál-Hanafı (h.926/970. m.1520/1563j.) bylaı deıdi:

«Bir áreketimizdiń ózge dindegilerge uqsap ketedi deýimiz úshin eki shart bar: 

1.Atalmysh árekettiń ózi sharıǵatta tyıym salynǵan bolýy kerek. 
2.Sol áreketti ózge dindegilerge uqsaý maqsatynda jasaǵan bolýy kerek. 

Túıindeı kele aıtarym: qazaq eliktegish halyqpyz. Ol – ádet. «Aýrý qalsa da, ádet qalmaıtyny» anyq bolǵandyqtan, «jaqsydan úırenip, jamannan jıreneıik». Asyl dinimizdi berik ustanaıyq. 

Qandaı áreket jasasaq ta, ol úshin jaýap beretinimiz anyq. Atam zamannan beri salt-dástúrimizde kezdespegen tortqa balaýyz jaǵyp, otqa tabynyp, tilek tilep, ony úrlep óshirip, tortty betimizge jaǵý degen úrdisti birtindep azaıtýymyz, sóıte-sóıte qoıyp ketkenimiz jón. О́miriń torttaı ádemi, tátti bolsyn degen nıetpen pisirilip, taǵamǵa eshbir "jábir" kórsetilmeı, jelinse, onda quba-qup. Al tym ysyrapshyldyqqa jol berip, shekaradan asyp ketsek, tátti tortymyzdyń jaýaby ashy bolar...

Sondyqtan, qazaqy dástúrimizge jáne dinimizge jat ádetterden boıymyzdy aýlaq ustaýǵa tyrysaıyq. Adam ózin-ózi, óz bolashaǵyn, urpaǵyn ózi oılamasa, oǵan eshkim basyn qatyrmasy anyq.

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir