Ázimbek Baılın: Toqal máselesi úıde aptasyna bir ret sóz bolady (vıdeo)

Jýyrda áleýmettik jelidegi kóptiń talqysyna túsken «Qatynym» áni shyqqanyn bilemiz. Biri bul sózge shamdansa, biri jón sanap, uzyn-sonar tartys bastalǵan. Qamshy.kz aqparat agenttigi ánshiniń ózimen suhbattasyp, ánniń maqsat-múddesin anyqtap, shyǵý tarıhyn bilýdi jón kórgen.

Qosh! Eldiń bul ánge degen kózqarasy týraly, ánniń dúnıege kelý tarıhy, ónerdegi azamattardyń pikiri jaıly biraz áńgimelestik. Ári qaraı oqı túsińizder.

- Soltústiktiń jigitine «qatyn» degen sóz qatty áser etkendeı me? Jelide «hıt» bolǵan «Qatynym» ánin jazýǵa ne túrtki boldy?

- Bul ándi jazýdaǵy maqsatym – qoldanystan shyǵyp qalǵan qazaqtyń tómen etektiler baǵytyna qarata aıtatyn «qatyn» degen tıtýlynyń maǵynasyn ashý edi. Men ózim soltústiktiń jigitimin. Biz jaqta bul sózdi kóp qoldana bermeıtin. Bireý týraly kereǵar pikir aıtqanda, jamandaǵanda, urys-keriste ǵana ara-tura estip qalatynbyz.

Almatyǵa kelgenime on jyldyń júzi boldy. Shymkent jaqta, jalpy ońtústik aımaqtarda «qatyn» degen sózdi kóp qoldanady. Alǵashynda maǵan da ersi kórinetin. Kele-kele qulaq úırenip ketti. Dál osy ándi jazarda men «qatyn» sóziniń tarıhyn qazaqy dástúr boıynsha, sharıǵat boıynsha birshama zerttedim. Joq, qazir qulaqqa túrpideı tıetin bul sózdiń áýelgi maǵynasy men tarıhtaǵy qoldanylý aıasy aıtarlyqtaı kólemdi. Maǵynaǵa salar bolsaq abyroıdan da kende emes.

«Qatyn» sózi áıeldi sabasyna túsiredi...

Qazirgi ýaqytta kúndelikti kórip júrgen bir jaıt bar. Jigitter kelinshegin, súıiktisin «janym, kúnim, aıym, botam» dep erkeletip jatady. Meniń zertteýim boıynsha, dál osy «jyly» sózder áıel adamnyń óz-ózin kótermeleýine alyp keledi. Al qazaqtyń «áı, qatyn» degen bir aýyz sózi ony sabasyna túsiredi eken.

Otbasy bolǵan soń ydys-aıaq syldyrlamaı turmaıdy. Sol kezde er adamnyń «qatyn» degen sózi ózine rýh berip, qojaıyn ekenin ańǵartatyn qudiretke ıe.

Án qalaı shyqty, ıdeıa qalaı keldi?

Birshama ýaqyt buryn, mamyr aıy kezinde «Jekpe-jek» degen baǵdarlama bolyp, soǵan bizdiń toptyń solısti Maqsat Rahmet qatysyp, biz qoldaýǵa bardyq. Baǵdarlamadan shyqqannan keıin jigitterdiń barlyǵyn alyp kelip ándi tyńdattym. Ol jerde Eldos Úmbetáli degen aqyn, kompozıtor baýyrym, Aıtbek Tursynbaı degen aqyn baýyrym bar. Sodan jigitterge osyndaı án shyǵarǵanymda, endi sol ánge taqyryp qajet ekenin aıttym. Eldos «turmystyq taqyryp al» degen aqyl aıtty. Artynsha «qatyn» dep jazsaı dedi. Sol jerde bárimiz bul taqyrypqa kúldik. Biraq artynsha oılana bastadym. Dál osy sózdi tereń ári jan-jaqty zertteı bastadym.

Omar Jálel, Muhamedjan Tazabek sııaqty aǵalarymyz «qatyn» sóziniń durystyǵy týraly aıtyp júr ǵoı. Biraq bul týraly án joq, taqyryp joq. Sodan táýekel etip, bel baıladym.

Bul ánniń sózin jazý da asa bir qıyndyq týǵyzdy dep aıtpaımyn. Jigitter jınaldyq. Tańnan keshke deıin jan-jaqty daıyndyǵymyzdy, jıǵan-tergenimizdi bir pysyqtap aldyq. Negizi, ánniń sózin Eldos Úmbetáli jazatyn bolǵan. Biraq týra jazar kezde Aıtbek baýyrym Eldosqa ótinish jasady. Solaı kirisken boıda jarty saǵat kóleminde jazyp shyqty sózin. Eki aqyn jazǵan sózdi Amanjol Rysmendıev aǵamyz kelip túzedi, qarady. Osylaısha «Qatynym» degen án jaryqqa shyqty.

- Kim qalaı qabyldady? Ásirese úzeńgiles jigitter, ónerdegi dostaryńyz qandaı pikir bildirdi?

- Án jaryqqa shyqqannan keıin birshama adam jaqsy qabyldady, sáttilik tilep jatty.

Keı jigitter boldy «Ázeke, bul qalaı bolady eken?! «Alash uly» tobynyń repýtasııasyna kelmeıdi ǵoı. Toıdyń tóńiregindegi oınaqy dúnıe ǵoı» degen. Biraq olar da ándi birneshe qaıtara tyńdap, beınebaıanyn kórgennen keıin pikirlerin ózgertti.

- Beınebaıan taqyrybyna ózińiz oıystyńyz. Beınebaıanda, tyńdarmandar pikirine súıensek, barlyq keıipker óz orynyn tapqan. Akterlar qalaı tańdaldy?

- Beınebaıan jyldam túsirildi. Ol úshin aǵalarǵa, dostaryma, akterlarǵa alǵysym sheksiz. Akterlar tańdaýǵa kelgende kóptiń pikiri túrli serıaldarda erli-zaıyptynyń rólin somdap júrgen Aqbolat pen Madınaǵa tústi.

Aqbolat ta, Madına da bir aýyz sózge kelmestan kelise ketti. Biri Aqtóbeden, biri Nur-Sultannan ushyp keldi. Taǵy bir bıshi Nur-Sultannan arnaıy keldi.

Qarap otyrsaq, beınebaıan túsirýge aıǵa jýyq ýaqyt kerek. Ssenarıı jazý kerek, operator, kamera tabý qajet, túsetin akterlarmen kelisý kerek degendeı. Bizde, Allaǵa shúkir dep aıtaıyn, osynyń barlyǵy bir aptanyń ishinde támám boldy.

Qymbat úı de, meıramhana da, akterler de, operator kamerasymen tabyla ketti. Bul rette qoldaý bildirgen aǵalarǵa, úıin túsirilimge bergen Amanjol aǵaǵa alǵys bildiremin.

Duǵa jasap, bata alyp jazǵan án «hıt» bolady...

Nege ekenin bilmeımin, osy ándi jazarda ustazdardyń aldynan ótip, ishteı duǵa jasap, ımamdarmen aqyldasyp aldym. Osyndaı «qatyn» degen sózdi taqyryp etpekpin, osy sózdi qoldanysqa engizbekpin degendeı...

Árıne, men bilemin, bul ánnen keıin kúlli erkek qaharyna minip, áıeline «áı, qatyn» dep zekip shyǵa kelmesi anyq. Desek te, ulttyń tarıhynda bolǵan tıtýldy jańǵyrtyp, «qatyn» degen sózdiń qulaqta qalyptasqan jıirkenishtiligin azaıtýǵa bir mysqal bolsa da úles qosqym keldi.

Muqaǵalı sózi...

Muqaǵalı Maqataevtyń «qatyn» sózi týraly aıtqan bir oqıǵasy eldiń aýyzynda júr. Ol kezde eń alǵash kólik tizgindegen tómen etektilerdiń taksı bola bastaǵan ýaqyty. Aqyn qol kóterse janyna kelip bir kólik toqtapty.

- Shopyr bola, shopyr bala. Kóligińde oryn bar ma? – dese róldegi áıel aıtypty:

- Men sizge bala emespin, men qyzbyn!

- Áı, shopyr qyz, shopyr qyz, kóligińe otyrǵyz, - dese róldegi áıel taǵy da renjip:

- Nege maǵan qyz deısiz, - degen kórinedi. Sonda Muqaǵalı:

- Shopyr qatyn, shopyr qatyn, - deı bergende álgi áıel bulqan-talqan bolyp:

- Meni nege «qatyn» dep kemsitesiz, - depti.

- Sen bilseń, «qatyn» degen sózdiń ár árpinde maǵyna bar, - degen Muqaǵalı sol tusta bul sózdi tarqatyp beripti.

«Q» degenim – qadirlim.

«A» degenim – asylym.

«T» degenim – tynysym.

«Y» degenim – yrysym.

«N» degenim – namysym.

Sol tusta álgi shopyr «qatyn» bul jaýapqa razy bolyp ári qaraı kete barypty desedi...

- О́zińiz bilesiz, tarıhta «qatyn» degen sóz tıtýl. Hannyń, sultannyń, abyroıly adamdardyń jaryn «qatyn» dep áspettep ataǵan. Al qazir kez-kelgen áıel adamǵa «qatyn» deseń shamdanyp, bulqan-talqan bolady. Tıtýldy sózdiń jıirkenishti, kemsitý sózine aınalyp ketýine ne sebep? Budan qalaı qutylýǵa bolady?

- Men ándi shyǵarardan buryn birshama zerttedim. Qarap otyrsaq, qazaqtyń turmystyq sózderiniń kópshiligi otarlyq kezeńde burmalanyp ketken. О́ıtkeni, 60-70 jyldary qazaq turmysyndaǵy er men áıeldiń dárejesi teńese bastady. Sharıǵat pen qazaqy zańdylyqtar buzyldy.

Iyǵyna ketpen asyp egindikke shyqqan, taıaq ustap mal baqqan, qoly maı bolyp traktor aıdaǵan áıelder kóp boldy. otbasydaǵy hám qoǵamdaǵy áıel men erkektiń dárgeıi teńesti. Sodan beri álgi «qatyn» sózi kemsitý, eńbegin baǵalamaý, genderlik saıasatqa qarsylyq, artta qalýshylyq degen kózqarastyń astynda qalyp ketti.

«Qatyn» - qaǵannyń jary...

Memlekettik qoǵamdyq qurylysqa deıin patshalyq dáýir boldy. ol kezde hannyń, sultannyń áıelderin patshaıym, hanshaıym, hansha dep ataǵan. Al odan áride qaǵandyq dáýir júrdi. Sol kezde qaǵannyń jaryn «qatyn» dep ataǵan. Qazaq ta solaı atady. Qyz balasy ózge shańyraqqa kelin bolyp túsip, tútin tútetken kúnnen bastap «qatyn» tıtýlyn ıelengen.

О́kinishke oraı, qazir bári basqasha.

- Qazir qaǵandyq dáýirden beri kele jatqan «qatyn» tıtýlyn qazaqtyń kóp jigiti qoldanbaıdy. Bul kimniń osaldyǵy? Álde sóz eskirdi me?

- Ol ras. Qazir jigitterdiń kópshiligi «janym, kúnim» deıdi, bolmasa, tipti, oryssha, aǵylshynsha erkeletedi. «Qatynym» dep aıtqysy keletin jigitter bar, biraq aıta almaıdy. Jaryn bulaı atasa, kelinshegi shamdanyp, renjip qalady. Týrasyn aıtqanda, «qatyn» sózi qazirgi qoǵamda boqtyq sóz sııaqty sıpat alǵan.

Meniń ózim án shyqqaly beri ǵana emes, burynnan kelinshegimdi qatynym dep aıtamyn. Nómirin de solaı saqtaǵanmyn. Basynda kishkene shamdanyp qalatyn. Keıin maǵynasyn túsine kele úırendi. Tipti, «janym» deseń birtúrli bolyp qalady. (kúlip)

Ándi jelige júktegennen keıin baıqap jatyrmyz, «qatyn» sózin jaqtaıtyn erler de, áıel adamdar da barshylyq eken. óıtkeni, tyńdarmandar qaldyrǵan pikirler osyny aıǵaqtaıdy. Qarap otyrsańyz, ásirese ońtústik shaharlar bul úrdisten áli jańyla qoımaǵan.

 «Qatynym» Kanadada...

Án shyǵardan bir kún buryn bir kisimen tanysqanmyn. Erteńine sol kisini qaıta kórip qaldym. Maǵan «Sen ánshi ekensiń ǵoı?» dedi. Iıa dedim. Sol kisiniń jaqyn qurbysy Kanadada turady eken. sodan qurbysyna habarlama jiberipti. Mynadaı keremet án shyǵypty dep. Ony estip bir marqaıyp qaldyq.

- «Qatynym» áni shyqty. Oń baǵasyn alyp jatyr. Ári qaraı dál osy qarqynmen turmystyq ánderdi jazý josparda bar ma?

- «Toqalym», «Birinshi áıelge jetpeıdi», «Baıym», «О́z jarymnan artyǵy joq» degen taqyryptar bar. (kúlip) Ári qaraı osyndaı ánder jazý oıda bar. Asanáli Áshimovtyń «Jaman mal azyǵyn bir kúnde taýysady» degen sózi bar. Men de bárin biriniń artynan birin jibermeımin. Tizgin tarta otyryp, kúzge qaraı bir týyndy shyǵarsam ba degen oıym bar.

Qazir tyńdarmandarǵa tárbıeli, salmaqty, rýhty dúnıeler usynsań, tyńdatý qıyn. Áıtpese «Alash uly» tobynyń án qorjynynda 30-dan asa án bar. Bári birinen biri ótken dúnıeler. Sózinen min taba almaısyń. Jandarbek Bulǵaqov, Bolatbek Orazbaev, Tóreǵalı Tóreáli syndy tanymal aqyndar jazǵan. Halyq tyńdaıtyn bas-aıaǵy jeti-segiz án bar. «Batyrlar urany», «Turanym», «Ýgáı», «Alash týy astynda kún sóngenshe sónbeımiz», «Mahambettiń jyry» degendeı. Qarap otyrsańyz, budan bólek te qanshama ánderimiz bar.

Biz qazir «Kúpi kıgen qazaqtyń qara óleńin, shekpen jaýyp ózine qaıtarýǵa» tyrysyp jatyrmyz. Sosyn osyndaı jeńil ári tárbıeli dúnıeler jasaýǵa umtylamyz.

- О́zińiz «Toqalym» degen án jazý týraly aıtyp qaldyńyz. Men de surap qalaıyn. Jalpy, toqal máselesine degen kózqarasyńyz qalaı? Toqal alar ma edińiz?

- Men bul suraqqa da ata-baba izimen, sharıǵat jolymen jaýap bergendi jón kóremin. Erkekterdiń, jalpy adamzat balasynyń eń osal tusy – nápsi. «Qazaq, musylman tórt áıel alǵan» degen jeleýmen nápsiniń degenin jasaýǵa bolmaıdy.

Meniń oıymsha, toqal máselesi – kóptegen otbasyda qozǵalatyn másele. Men úılengenmin, meniń de otbasymda bul másele aptasyna bir ret sóz bolady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) sharıǵattyń barlyq sharttaryn qarastyra kele úmbetterine tórt áıel alýǵa ruqsat berdi. Men buǵan qarsy emespin. Nege? О́ıtkeni, jesir qalǵan, joly bolmaǵan, bala-shaǵasyn áreń asyrap júrgen qanshama áıelder bar. Bireýinde úı joq, bireýinde tamaq joq. Nege solarǵa kómektespeske?!

Áıelim de osyndaı maqsatta, adal nıetpen alar bolsań kelisim beremin degendi aıtty.

Toqal alý úshin materıaldyq jaǵdaı kerek. Materıaldyq jaǵdaıy bar jigitter eki áıel alyp otyr. eger jaǵdaıyń jetip tursa, toqal týraly oılanýǵa bolady.

- О́zińiz júrgen orta jaıly suraıyn. Belgili ánshiler, estrada juldyzdary «kúıemin, súıemin, saǵyndym» degen mazmundaǵy ánderdi aıtyp júr. osyndaı ánderdiń ýaqyty ótken sııaqty. Siz qalaı oılaısyz?

- Iá, bul sózińizdi quptaımyn. Tyńdarmandar «Toqtar, Meırambek aıtatyn ánder qaıda» dep surap jatady. Endi ár zamannyń óz ánshisi bar ǵoı. Bir kezderi osyndaı mazmundaǵy ánder kerek boldy, shyqty. Qazir qajettiligi azaıdy, biraq sondaı dúnıeler tolastamaı tur. Abaı atamyzdyń «Sóz túzeldi, tyńdaýshym sen de túzel» degen keremet sózi bar ǵoı. Osy sózdi tereń uǵyný kerek. О́kinishke qaraı, qazirgi shyǵyp jatqan ánder qazaq tiliniń leksıkonyna keri áser etip jatyr. «Vaı-faı», «Telefon», «Megabaıtym bitip qaldy», «Selfı» degen nárseler shyǵyp ketti. Belden tómen ánder jaýynnan keıingi sańyraýqulaqtaı qaptap ketti.

Sondaı ánderdi shyǵatyn baıǵustardy aıaımyn. Ol tıptegi ánderdiń ǵumyry uzaqqa sozylmaıdy. Ári ketse bir aı, eki aı... biraq qanshama aqsha shyǵyndalady. Án shyǵararda onyń bolashaǵyn, arǵy jaǵyn oılaý kerek qoı.

Qara aspandy tóndire berýge taǵy bolmaıdy. Qazir de tarıhta qalatyn ánder jazylyp jatyr. Meırambek, Sáken, Jubanysh, О́mirqul syndy aǵalarymyzdyń keremet ánderi barshylyq. Sol aǵalardyń izin jalǵap, sarynyn buzbaı qoldanatyn, jalǵaıtyn biz ǵoı. Olardyń murasy, ánniń murasy bizge amanat.

- Qazir aqtalýdyń, syltaýdyń mynadaı túri qalyptasqan. Nege maǵynasyz, áýeni joq, batys stılinde án shyǵarasyzdar degen suraqqa ánshilerdiń kópshiligi halyqtyń suranysyn oryndap júrmiz dep jaýap beredi. Buǵan ne deısiz?

- Bul – qate túsinik. Eń ońaı nárse bar ǵoı. Aqyl aıtý degen. Bárine danyshpansyp aqyl aıta bergim kelmeıdi. Biraq bir aıtarym – olar óner salasynda bes jyl, on jyl boıy beker oqyǵan joq. Sapaly dúnıe jasalý kerek. Halyqqa jaba berýge bolmaıdy, kerisinshe, halyqty sapaly dúnıege baýlý kerek, tárbıeleý qajet.

Oryssha, aǵylshynsha sózderdi qazaqshaǵa aralastyryp júrgen adamdar bar. Múmkin, mundaı ánder de kerek shyǵar. Halyqtyń jaǵdaıy da máz emes. Árkim óziniń júrek qalaýyn jasaıdy. Olarǵa jazba dep aıtý qıyn. Aıtqanmen, olar eshkimdi tyńdamaıdy.

- Siz jazar ma edińiz osyndaı án?

- Men jazbaıtyn edim. Jazbaımyn múlde. Múmkin, mıllıondaǵan qalamaqy usynar. Báribir jazbaımyn. Qazaqshama eshteńe aralastyrmas edim. О́ıtkeni, dúnıe degen nárse ýaqytsha. Erteńgi kúni urpaǵyń «ákem» degende kimdi kóredi?!

- Shákirt tárbıelep júrsiz be? Aǵa tutqan inige qandaı qamqorlyq kórsetip júrsiz?

- Arnaıylap shákirt tárbıelep júrgen joqpyn. Biraq aǵa tutqan ininiń betin qaıtarmaımyn. Qolyna dombyrasyn ustap keletin jastarǵa jón siltep kelemiz shama-sharqymyzsha.

Áleýmettik jeliden kóp jazady jastar. О́ner akademııasynda bes jyl sabaq berdim. Qanshama talantty jastar aldymnan ótti. Áýezov teatrynda da sabaq berdim. Keıin bir jyldaı demalys aldym. Qazir saǵynyp júrmin. Alla qalasa bıyl qaıtadan ustazdyq jolǵa túspekpin.

- Dostaryńyz týraly bir aýyz aıtsańyz. Ushqyn Jamalbek te jeke oryndaýshy retinde keń tanylyp keledi. Toptaǵy jigitterdiń barlyǵy osy baǵytqa bet buryp ketpekshi me?

- Ushekeń 2017 jyldan bastap jeke shyǵarmashylyqqa bet burdy. Ol kompozıtor ǵoı. Onyń ishinde qanshama áýen qaınap jatyr. Barlyǵyn shyǵarý kerek. Nege shyǵarmasqa?!

Maqsat ta, men de jeke ánder jazdyq, jazamyz da. Erzattyń baǵyty bólekteý. Ol – zamanaýı qalypta án oryndaǵandy unatatyn jigit. Onyń da birshama ánderi shyqqaly jatyr.

Qalaı desek te, alǵashqy orynda «Alash uly» toby turady. Keıde tapsyrystar qatar túsip qalady. Sol kezde de topqa qatty kóńil bólýge tyrysamyz. Aldymyz bulyńǵyr. Alla buıyrtqan baǵytta qozǵala beremiz!

-  Áńgimeńizge rahmet!

Suhbattasqan: Ádilet Mádenıet