Kaıdzenniń óndiristegi qaǵıdalary

Kaıdzen ádisiniń basty máni – óndiris prosesin úzdiksiz jetildiriý ekeni belgili. Búgingi tańda álemniń alpaýyt korporasııalary men kompanııalary, jetekshi óndiris oryndary dál osy ádis aıasynda nátıjeli jumys júrgizip otyr. Osy tusta, Kaıdzenniń óndiristegi tıimdi qaǵıdalaryn nazarlaryńyzǵa usynbaqpyz:

• Máselelerdi ashyq talqylańyz:

Bıýrokratııalyq uıymdardyń tıimsizdiginiń basty sebebi de osynda, óıtkeni olarda bári jasyryn, sheshimdi tek basshylar qabyldaıdy, talqylaý joq,  qajetti aqparattyń der kezinde berilmeýi men burmalanýlar kóńil qulazytady.

Sheshimi tabylmaı shıelenisken máseleler árdaıym kezdesedi. Sondyqtan olardy jasyrmaý kerek, kerisinshe, talqylaýǵa jiberip, sheshemin tabýǵa qadam jasaý qajet. Arıfmetıkalyq eseptegi sekildi jaýabyn izdemeı, máseleni sheshý múmkin emes. О́zimizshe aıtsaq, «máseleden qashyp emes, sheship qutylý kerek»

• Qyzmetkerlerdiń usynystaryn qabyldaý:

Qyzmetkerler - eń úlken qundylyq. Genrı Ford óziniń eńbeginde óz jumysshylarynyń kún saıyn derlik jumys prosesin jaqsartýdyń tyń ádisterin oılap taýyp jatqandaryn maqtanyshpen jazǵan, sonyń arqasynda zaýyt ondaǵan, tipti júzdegen myń dollarlardy únemdegen. Árıne, qyzmetkerler jumys úderisin údetý úshin jasaǵan jankeshti eńbekterine jaqsy syıaqy bolatynyn biletin.

Qyzmetkerler jaqsartýlarmen aınalysýǵa múddeli bolýy kerek. Biraq qazirgi ýaqytta barlyq kompanııalarda jaǵdaı olaı emes. Jumysshylar tańerteń keńsege nemese zaýytqa kelip, keshke ózderi jumys isteıtin kompanııa jumysyna salǵyrt qaraǵan kúıde qaıta ketedi.

Sondyqtan, árbir qyzmetker jumys barysyn jaqsartýdy, tipti kishigirim bolsa da usynys aıta alatyndaı tıimdi júıe qurastyrý qajet. Ideıany tek usynyp qana qoımaı, tıimdiligin dáleldep shyǵa alsa, atalmysh usynysty búkil kompanııada júzege asyrýǵa jáne jumys prosesine engizýge atsalysýyna múmkindik berińiz. Jáne oǵan aqy tóleńiz.

• Qosymsha shyǵyndardan qutylyńyz:

О́ndiris oryndaryndaǵy qosymsha shyǵyndarǵa mynalar jatýy múmkin:

• Qozǵalys: zaýytta, jumysshylar qajetsiz artyq qozǵalystar jasaıdy jáne materıal tym alys.
• Ýaqyt: óndiristegi árbir prosess ýaqytty talap etedi. Ony aıtarlyqtaı azaıta alatyn kez kelgen adam paıda kóredi.
• Aqaýlyqtar: qatelikter men aqaýlar neǵurylym erte anyqtalsa, soǵurlym kóp ýaqyt pen aqshany únemdeýge múmkindik týady.
• О́nerkásip óndirisi: qajetti norma mólsherinen kóbirek taýar óndiretin bolsańyz, artyq taýar qoımalarda kezek kútip turyp turýǵa májbúr bolady, al bul qosymsha shyǵyndarǵa ákeledi.

 

• Árbir prosesti birtindep jaqsartyńyz:

Bıznes túrli prosesterden turady: óndiris, esep, qyzmet kórsetý, jetkizýshilermen qarym-qatynas. О́ndiristiń ońtaıly sıklyna nazar aýdarmasańyz, siz ony oryndamaısyz, sebebi siz ózińizdiń bıznesińizdiń túrli salalarynda qıynshylyqtarǵa, shyǵyndar men shyǵyndarǵa únemi tap bolasyz. Bızneste eshqandaı mazasyzdyq joq, sondyqtan bári jaqsarý kerek: bıznes ár túrli prosesterden turady: óndiris, esep, qyzmet kórsetý, jetkizýshilermen qarym-qatynas. О́ndiristiń ońtaıly sıklyna nazar aýdarmasańyz, siz ony oryndamaısyz, sebebi siz ózińizdiń bıznesińizdiń túrli salalarynda qıynshylyqtarǵa, shyǵyndar men shyǵyndarǵa únemi tap bolasyz. Bızneste eshteńe joq, sondyqtan bárin jaqsartý qajet.

Jumys úderisin jetildirý úshin aldymen prosestiń qansha jáne qandaı kezeńderden turatynyn túbegeıli túsinýińiz kerek. Sodan keıin ǵana olardyń árqaısysyna taldaý-saraptama jasap, qolaısyz, tıimsiz joıylýy múmkin bólikterin anyqtaý qajet.

• Úzdiksiz jaqsartý:

Dál osy qaǵıda "Kaıdzenniń" negizgi bólshegi. Bul qaǵıda óndiriste de óte mańyzdy rólge ıe.

Turaqty jetildirýsiz progress toqtaıdy: shyǵyndar ósedi, baǵalardyń kúrt joǵarylaıdy, básekelestik basym bolady.

• Adamzatqa qurmet:

О́ndiris adamzatpen, qoǵammen tyǵyz baılanysty ómir súredi. Kóptegen kompanııa basshylarynyń negizgi maqsaty - barynsha kóp aqsha tabý. Alaıda, olar damý jolynda, saýda naryǵynda qarjy jaǵynan da, abyroı-bedelden de aıyralady.

О́ndiris basshylyǵy óz qyzmetkerlerine de, klıentter men qoǵamǵa da  durys qarym-qatynas jasaýǵa mindetti. Árbir jumysshy óz eńbeginiń elenip, basshylyq tarapynan baǵalanyp jatqanyn seziný qajet. Bul óndiris ornynyń damýyna ǵana emes, sondaı-aq adamzattyń ıgiligine de óz úlesin qosatyndyǵyn túsiný mańyzdy.

Tutynýshylar ózderine jasalyp jatqan qurmet pen qamqorlyqty sezinýi kerek. Qoǵam úshin kompanııalardyń adamı qundylyqtardy dáripteýi mańyzdy, qorshaǵan ortanyń jáne bolashaqtyń qamyn oılaý kompanııanyń jumys isteý prınsıpteriniń alǵysharty bolýy tıis.