• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
10 Jeltoqsan, 04:13:30
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

19 Shilde, 2019 Saıasat

«Ryjıı Almaz» ben Qonaevtyń kezdesýi: qazaqtyń qos janashyry ne týraly sóılesti?

Atyshýly 90-jyldar týraly ekiniń biri biledi. Keıbiri Nesipbaı Násenov, Baqytkeldi, Sabyr bastaǵan qylmystyq toptardy «shıbóri» dep til tıgizse, endi bir legi «azamattyń nary ed, eldiń qalqany edi» dep eske alady. Qylmystyq toptyń serkeleri týraly aqparattardy saraptaı kele bul jigitterdiń taban astynda taptalǵan halyqqa, aqysy ketip jelingen panasyzǵa jel ótindegi alyp qalqan ispetti qasqorlyq kórsetkenine kóz jetkizemiz.

Qolymyzǵa kúlli qazaqtyń pir tutatyn Qonaev pen osy «Ryjıı Almazdyń» - Nesipbaı Násenovtyń kezdesýi tiraly aqparat kelip túskende kózimizdiń sharasy ulǵaıǵany ótirik emes. Biri – Zańdy túrde eldi basqaryp, ákimshilik-aımaqtyq júıe quryp, tizgin ustap otyrǵan azamat. Ekinshisi – halyqqa paıdasy tıse de, qaltalylarǵa «naızasy» tıip júrgen qylmystyq toptyń serkesi. Ekeýiniń arasynda qandaı ortaq taqyryp, tilge tıek eter dúnıe bolýy múmkin?!

Bul aqparattyń taraýyna áleýmettik jelide jaryq kórgen Nesipbaıdyń dosy aıtqan áńgime sebep bolypty. Dinmuhammed Qonaev Qazaq SSr-di birneshe jyl boıy basqaryp, 1993 jyldyń 22-tamyzynda dúnıeden ozǵanyn eskersek, bul kezdesý sonaý 90-jyldyń o jaq, bu jaǵynda bolǵanǵa uqsaıdy.

Ári qaraı maqala arnasyn Nesipbaı Násenovtyń dosy aıtqan qazaqtyń qos janashyrynyń dıalogyna bursaq.

1

Eskertý: Dıalogtyń ómirde oryn alǵany nemese bolmaǵany jýrnalıstke aıqyn emes. Tómendegi dıalog Nesipbaı Násenovtyń (esimi jasyryn) dosy aıtqan aýyzeki áńgime nátıjesinde jazylǵan.

- Densaýlyǵyń qalaı, ulym? – dedi Dımash Ahmetuly. Amandasqan kúıi tanystyq úshin birinshi bolyp qolyn sozdy. – Sen Semeıdiń jigiti emessiń be? Al endi aıtshy, nege seni «Ryjıı Almaz» dep ataıdy? Esimiń Nesipbaı emes pe? – dedi memleket basshysy áńgime sonaryn úzbeı.

- Assalaýmaǵaleıkým, aǵa! – dep amandasty Nesipbaı. – Iá, men shyǵystyń balasymyn. Tegim – Násenov. Nyspym – Nesipbaı. Meniń adamdarymdy Nurqadilovtyń týystarymen shatastyrmas úshin «Ryjıı Almaz» dep atady. Onyń adamdaryn «Chernyı Almaz» deıdi, - dep jaýap berdi saspastan júrekti jigit el basshysynyń aldynda.

- Iá, jigitim, qazirgi zamanda jastar degen qoǵamǵa qajetsiz bolyp qaldy. Eger jastardy aqylmen, júıeli túrde basqara alsa, bul – óte úlken kúsh. 86 jyldyń jeltoqsanynda kúlli Sovet Odaǵynyń kúshi bolmaǵanda, sońy nemen aıaqtalar edi?! Men sekildi kári-qurtańdardan keńes alýǵa kelgeniń úshin qýanamyn, alǵys bildiremin. Kel, aqyl aıtýǵa árdaıym daıarmyn, - dep toqtady tolqyǵan Dımash Ahmetuly. – Shynymdy aıtsam, qazirgi jastarmen áńgime-dúken qurǵan qatty unaıdy. О́ziń aıtshy, qazir bizde jastarmen jumys jasaıtyn uıymdar bar ma, qaldy ma? – dep suraqpen aıaqtady sózin ol.

- Rahmet, aǵa! Qazir bizde Jastar keńesi jumys jasap tur. Biraq ol jerde otyrǵandardy jastardyń bolashaǵy, eldiń erteńi oılantady dep oılamaımyn. Olar qazir birneshe deldal fırmalarmen jumys jasap otyr. tek qulqyndaryn oılaıdy. Ásirese aýylda, kishi qalalarda, kentterde turatyn jastar olardyń jyryna kirip-shyqpaıdy. Men kóbine sportpen aınalysatyn jastarǵa qoldan kelgenshe kómek berip júrmin. Sporttan jyraq jastardyń da jumysy jetisip turǵany shamaly, - dep ashyn jaýap berdi «Ryjıı Almaz».

- Durys aıtasyń! Qazir sportqa ǵana emes, jastardyń rýhanııatyna da eshbir kóńil bólinip otyrǵan joq. Eger sen shynymen tyrysyp júrseń el erteńin oılaǵanyń úshin alǵys bildirýge mindettimin, - dedi Dımash Ahmetuly kózine tike qarap.

Mine, osyndaı baǵytta órbigen áńgime kóptiń kókeıinde tolǵaǵy qysqan áıeldiń zaryndaı bolyp shyqpaı turǵan dúnıeniń basyn ashty. Jastardyń saýatsyzdaný úderisin Qonaev qart sol ýaqytta-aq baıqaǵan. Sol toqyraý jyldaryndaǵy «kótkenshekteýdiń» kesiri áli kúnge deıin qoǵamda kórinis berip keledi.

2

Jastardyń ǵylym-bilimge, rýhanı ilgerileýge umtylmaýynyń basty sebebi de – osy. Ásirese 80-90 jyldary týǵan jastardyń aýyz toltyryp aıtarlyqtaı paıyzy keıindep qalǵan. Bul faktini – sol jyldary týyp, óziniń ynta-jigeri arqasynda bıiktep kele jatqan aldyńǵy tolqyn aǵalar sózine súıenip aıtyp otyrmyn.

Qonaev 1993 jyldyń 22-tamyzynda marqum boldy. araǵa bes jyl salyp, qazaqtyń qamyn jep, toqym tósenip, er jastanǵan azamat ta Ispanııanyń Barselona qalasyndaǵy vıllasynda qaskóıler qolynan qaza tapty.

Kelesi maqalada: «Ryjıı Almazdyń» otbasy týraly

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir