Uly dalanyń qasıetti muralary

Ýaqyt pen keńistiktiń kemel bolmystarynyń biri de, biregeıi de – pendeniń qolymen emes, ýaqyt kerýeniniń jolymen órnektelgen, keler urpaqtyń boljamy emes tutas zerdeniń paıymy men shegendelgen tarıhnama betteri bolsa kerek.Osy rette jazba tarıhy kemdeý ólkemizdiń keshegi órligin de, erligin de, kisilik kelbeti men kemel tulǵasyn da tolymdy qalpynda tanyp-bilýge aparar ádilet joly – tarıhı-mádenı muralarda jatyr der edik. Qazaq dalasynda kóne dáýirlerdiń kózindeı 25-myńnan asa tarıhı jádigerler bar.

«О́tkensiz keleshek joq» deıdi halyq danalyǵy. Kez-kelgen jańalyq ótkenniń ózeginde damyp, keleshek urpaqqa jalǵasyn tabary zańdylyq. Árbir atqan tań men kún tarıh betinde tańbalanyp, keleshek urpaqtyń enshisine tıeri anyq. Endeshe, táýelsizdik alǵan jyldardaǵy tól tarıhymyzdy tereńnen tartyp túgendeý, tarıhı aqtańdaqtardy aqtap alý, olardyń esimderin jańǵyrtý halqymyzdyń tarıhı sana sezimine erekshe serpilis, dúmpý berse, jańa myńjyldyqtardyń basyndaǵy Elbasy bastamasymen júzege asqan jas memleketimizdiń eldigin kúlli álemge tanytqan «Mádenı mura» baǵdarlamasy ulttyq tarıhymyzdy jınaqtap, ótkenimizdi saraptaýǵa múmkindik bergeni belgili.

Al, Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty saraptamalyq maqalasy «Rýhanı jańǵyrý» maqalasynyń zańdy jalǵasy, bir bóligi ispetti. Ult rýhyn kóteretin, halqymyzdy tyń oılarǵa jeteleıtin, elimizdiń tarıhı dárejesin, tarıhı mádenıetiniń dárejesin búkil álemge pash etetin bul maqala aty aıtyp turǵandaı Uly dalanyń jeti qyryn aıqyndap, aldaǵy ýaqytqa baǵyt-baǵdar beredi.

Elbasymyzdyń ótken jylǵy baılamy joǵary «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy jaryq kórgen kúnnen bastap, Jambyl oblysy Sarysý aýdany urpaqqa bereri mol bastamany qolǵa alyp jumys jasaýda.

«Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy aıasynda tarıhı tanymdyq sharalar turaqty túrde ótkizilip keledi.

Jalpy, aýdan aýmaǵynda 112 arheologııalyq, tarıhı-mádenı eskertkishter men oryndar bar. Onyń 37-i arheologııalyq, 2-i sáýlettik (Shoqaı Datqa,  Bıbatyrjarma keseneleri), 2-i monmýnet («Danq» monýmenti,  UOS qurbandaryna arnalǵan «Er esimi el-esinde» monýmenti), 6 tarıhı-mádenı eskertkish (Jerles jaýyngerler eskertkishi, Yqylas Dúkenuly memorıaly,  Jerles jaýyngerler eskertkishi, Baıqadam Qashqynbaev zıraty, Shoqaı Datqa eskertkishi, Yqylas Dúkenuly zıraty) jáne 75 tizimge alynǵan arheologııalyq tarıhı oryndar bolyp tabylady.

Osy baǵytta 3 tarıhı-mádenı oryndarǵa («Shoqaı Datqa» kesenesi, «Yqylas Dúkenuly» memorıaldyq kesheni,  «Saýdakent» qalashyǵyna) memlekettik, orys jáne aǵylshyn tilderinde aqparattyq silteme baǵyttaýyshtar ornatylǵan.

 

Sondaı aq, oblystyq «Tarıhı-mádenı eskertkishterdi qorǵaý jáne qalpyna keltirý dıreksııasy» tarapynan ortaǵasyrlyq «Saýdakent IH-HÚ ǵǵ.» qalashyǵyna arheologııalyq ǵylymı-zertteý jumystary júrgizildi. Nátıjesinde anyqtalǵan arheologııalyq nysandardyń aldaǵy ýaqytta saqtalýyn qamtamasyz etý, mýzeılendirý maqsatynda tóbesi jabyldy.

Shoqaı Datqa kesenesiniń ishki jumystary sylandy, áktelindi. Keseneniń syrtqy tósenish tastary qaıta qalpyna keltirildi.

 Bizdiń tarıhymyz tasqa basylǵan degen osy. «Kók túrik balasy bóliniske ketkende - qara shańyraqqa qazaq ıe bolyp qalǵan deıdi» - danalar. Qadaý-qadaý tarıhty aıtpas buryn osy aıtylǵan sózdi, tasqa basqan tańbaly tastaı sanada ustaý mindet. Bul bizdiń tegimizdiń kim ekendigin bildiretin uǵym. Sol aıtýly tarıhtyń taramdalǵan tarmaǵynyń birinde, qasıetti, kıeli – Sarysý topyraǵy jatyr.

Eldiń batysyna qaraı ornalasqan shóleıtti ólke tarıhy ańyz ben áfsanalardan da kende emes. Ataǵy álemge áıgili bul ólkeniń taý-tasy, syrǵa toly tarıhy, keń-jazıra dalasymen de máshhur aımaq. О́lkeniń keıbir tustarynan kóshpendiliktiń kórinisterinde anyq kórýge bolady. Otyryqshylyq, eginshilik, jazý-syzý, tarıhı mekender men de belgili. Tarıhı mekenniń barlyǵy, joǵaryda aıtqan san túrli oqıǵalardan quralǵandyǵy shyndyq. Olaı bolsa, neniń bolsa da yqpalyna birdeńeniń septigi tıetinin búgingi kúnnen kórip otyrmyz. Tarıhı meken degende oıymyzǵa birden, bir-birinen kem túspeıtin túrli deńgeıdegi keseneler, qorǵandar, obalar, qorymdar t.b. kelip turady.

Syrly Sarysý jerinde tól tarıhymyzǵa engen eskertkishter barshylyq. Olardy jalpy alǵandaǵy bizge belgilisi 62 túrli dárejedegi tarıhı-mádenı mura bar. Al, bólip taratsaq, 32-i qala qurylysy jáne sáýlet óneri eskertkishi, 24-i arheologııalyq, basty 6-tarıhı eskertkish oryn tepken. Arheologııa eskertkishteri negizinen Qarataý taýynyń jotasy men Shý óńirin boılaı ornalasqan. Kópshiligin bizdiń eramyzǵa deıingi I-III ǵ.ǵ. qorǵandar men beıitter quraıdy. Bulardyń búginde zerttep-zerdelengeni, ǵylymda bary, eldiń biletini mynalar desek artyq-kem aıtqandyq bolmas. Aýdan aýmaǵyndaǵy Shabaqty ózeniniń oń jaǵalaýyndaǵy Saýdakent aýylynda, ortaǵasyrlyq H ǵasyrǵa jatatyn Saýdakent qalashyǵynyń orny jaqsy saqtalǵan. Atalǵan qalashyq odan ári zertteýdiń kezegin kútip jatyr. Jáne osy aýyldaǵy Respýblıkalyq mańyzy bar HH ǵasyrǵa jatatyn Shoqaı Datqa kesenesi men aýyl ortasynan oryn tepken, 2001 jyly turǵyzylǵan Shoqaı Datqa eskertkishi bar. Sonymen qatar Úshbas, Aqtóbe, Arystandy, Dosbol eldi mekenderinde bekinistik qamal, Aqtoǵaı, Túrkistan, Qyzyldıqan aýyldary mańynda «Tas kelinshek», tastaǵy jazýlar jaqsy saqtalǵan. Osy muralar qatarynda 1993 jyly Yqylas Dúkenulyna qobyz beınesi somdalǵan monýment turǵyzyldy. Onda ár kez, ylǵı qobyz saryny, ıaǵnı úni shyǵyp turady. Iá, Yqylasty elge tanystyrýdyń ózi artyq árıne. Tipti Uly qobyzshynyń súıegine osy óńirden topyraq buıyrǵan. Bul Sarysý ólkesi jáı ǵana meken emestigin osydan ańǵarýǵa bolady.  Qaınap jatqan tarıhtyń taǵy bir bólshegi-Shoqaı Datqa kesenesi desek, ataly aıtylǵan, sarań sózge súreń qospaǵan bolar edik. Shý men Sarysýdyń boıyn jaǵalaı qonystanǵan ólke turǵyndaryna bek-bolys-datqalyǵy bir tóbe bolǵan tulǵa kelbetin qalaı somdasaqta jarasymdy. Zamanyndaǵy qııan-keris erlikteri men jasaǵan jumystaryn jalpy jurt jaqsy túsinip, baǵalaǵandyqtan ejelgi qala Saýdakent tórinen oryn bergendigi bolar. Sol qala ortasynan eńseli, kórikti mazar salyp, basyna shyraqshy qoıǵanda – qara halyq.Ony búgingi kónekóz qarııalar jaqsy bilse kerek.

        Iá, Elbasy qýattap negizin salǵan Memlekettik-Ulttyq-Strategııalyq «Mádenı mura» Baǵdarlamasynyń jemisin-osy Sarysý jerindegi tarıhı-muralarda ıgiligin kórdi.

Tarıhı muralar qaıta jańǵyryp qoıǵan joq, elge ıgiligine qaıta keldi. Bir kezderi kúmbezderi buzylyp, túrli qoǵamda ár túrli oryndarǵa aınalǵan kesene, ál de bir rýhtyń arqasynda urpaǵymen qaıta qaýyshty. Jańaryp-jandanyp keldi. Atalǵan kesene 1982 jyldan beri memlekettiń qorǵaýynda. Al, keseneniń ishki-syrtqy bólikteri týraly ol bólek taqyryp. Al, «Mádenı mura» Baǵdarlamasynyń shapaǵatymen qarqyndy júrgizilip kelgen osynaý úlken sharýanyń basty nátıjesi – ulttyq tarıhnamalarymyzǵa jańa bettiń qosylýy dep baǵalaımyz.

Osy óńirdegi aıtýly aty ańyzǵa aınalǵan taǵy bir áýlıeli jer-Qamyr Áýlıe mazary.

Aýdan ortalyǵynan ońtústik-batys baǵytynda kıeli de qazynaly Qarataýdy teriskeı men kúngeıge eki bólip jatqan qyrat belinde Kókjon degen óńir bar. Ol jaıly talaı jazýshylar men aqyndar qalam terbegen, syr tartqan, jyrlaryna qosqan. Qysy qatal, jazy janǵa jaıly osy mekende talaı tarıhtyń kýágeri bolǵan, áli syry ashylmaǵan tarıhı kóne oryndar barshylyq. Alysqa barmaı-aq, tek Úshbas degen aýyldyń tóńiregindegi ejelden kele jatqan Qorǵantóbe, Aqjar, Bastóbeniń basyndaǵy Qaraýyltóbe irgetasy, Qamyr áýlıe nege turady? Bar syryn ishine búgip, óz zertteýshisin kútip jatqan sol kóne tarıhı oryndar tý sonaý H-HII ǵasyrlarda bolǵan jaýgershilik zamanda paıda bolǵan qorǵan-qamaldar deıdi aıtýshylar. ..

Úshbas aýylynyń shyǵys jaǵynda 7 shaqyrymdyq quz dalada ózen jaǵasynda tý sonaý erte zamandardan kele jatqan eski beıitter bar. Sol beıitterdiń ortasynda qysh kirpishten qalanǵan tórt qulaqty Qamyr áýlıe kesenesi tur. Bul kesene III ǵasyrdyń týyndysy eken.

Rasynda bizdiń Jambyl oblysy ejelgi tarıhı muralarǵa baı ólke. Ejelgi qalalar jer astynan arshylyp, qazylyp, qazaq halqy mekendegen Uly dala týraly, onyń tarıhy men mádenıeti jaıly kóp málimetterdi álemge berýde. Biz búginde tarıh qoınaýyna súńgı kele, shyndyqqa jaqyndaı túsýdemiz, adamzattyn damýynyń syryn ashamyz.

Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynan týyndaıtyn mindetterdi júzege asyrý jáne Sarysý aýdanynyń qurylǵanyna 90 jyl tolǵan mereıtoı aıasynda byltyr kóneniń kózi dáýlesker  kúıshi  Mádi Sháýtiulyna jáne aýǵan soǵysy ardagerlerine arnalǵan eskertkishterdiń ashylýy da  bolashaq urpaq úshin taǵylymdy bastama.

Joǵaryda jazǵan mekender tarıhy eldiń, jerdiń maqtanyshyna aınaldy, baı tarıhymyzdyń kókjıegin odan ári keńeıte tústi. Qazaqtyń keń dalasynyń tarıhy, kóneniń kózi, ashylmaǵan paraqtary, jazylmaǵan syry boldy. Bulardyń barlyǵynyń ólkemizdiń tarıhyna qosar úlesi mol bolmaq.                   

Qazaqta: «Baǵalaı bilgenge baq qonady, qýana bilgenge qut qonady» - degen jaqsy sóz bar. Uly dala tarıhyn urpaq sanasyna sińirý arqyly ulttyq sana men ultjandylyqty Qazaqstan halqynyń boıyna daryta beremiz. Osy baǵytta Elbasy kórsetip otyrǵan bıik maqsattarǵa jetý úshin aldaǵy kúnderge úlken josparlar belgilenip, jumystar júrgiziletin bolady.

Darıha Úmbetııarova