Sarysý jeri mádenı muraǵa baı

Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda jalpyulttyq qasıetti oryndar uǵymynyń erekshe mańyzdylyǵyn atap ótti. «Qazaqstannyń qasıetti jerleriniń mádenı-geografııalyq beldeýi — neshe ǵasyr ótse de, bizdi kez kelgen rýhanı jutańdyqtan saqtap, aman alyp shyǵatyn sımvoldyq qalqanymyz ári ulttyq maqtanyshymyzdyń qaınar bulaǵy. Ol — ulttyq biregeılik negizderiniń basty elementteriniń biri» — dedi Elbasy.

Jambyl oblysynan «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» tizimine 35 tarıhı-mádenı nysan endi. Onyń 8-i jalpy ulttyq, al 27-i óńirlik deńgeıdegi tarıhı muralar.

Jalpy bıylǵy jyly Sarysý aýdanynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy  aıasynda 35 is-shara ótip, 12000 adam qamtyldy.

Rýhanı jańǵyrý – qazaqstandyqtardyń salt-sanasy men dúnıetanymyn ózgertetin qozǵaýshy kúsh. Elbasy, Tuńǵysh Prezıdentimiz Nurcultan Nazarbaevtyń baǵdarlamalyq maqalasy aıasynda rýhanı, izgi ister qatary artyp keledi. Osy baǵdarlamalyq maqala aıasynda, ulttyq qundylyqtarymyzdy umytpaı, jahandyq jańashyldyqqa jeteleıdi. Osy baǵdarlama aıasynda qazirgi qoǵamda kózqarasy qalyptasqan zerdeli de, zerek tulǵa tárbıelenýi tıis. 
Ol úshin árqashan ilim-bilimge umtylyp, jan-jaqty jetilgen jón. Aımaǵymyzdaǵy keler urpaqtyń aldyndaǵy ardyń isin arqalap júrgen zııaly qaýym Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyn yqylaspen túısine oqyǵany anyq. 
Olaı deıtinimiz, maqalada «Ulttyq salt-dástúrlerimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joralǵylarymyz, bir sózben aıtqanda, ulttyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýǵa tıis» degen joldardyń astarynda úlken maǵyna jatyr. Shynynda da rýhy bıik azamattary bar eldiń irgesi máńgilik bolary haq. 
Osyǵan oraı, Sarysý aýdanynda osy kýnge deıin «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda atqarylǵan jumystar barshylyq.
Atap aıtqanda: 2019 jyldyń 15 qańtarynda aýdan ákimdigimen «Rýhanı jańǵyrý» jyldyq is-sharalar jospary bekitildi. Degenmen, Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary Sulýshash Sátbekqyzynyń tapsyrmasy boıynsha, jospar qaıta qaralyp, ózgerister engizýlermen tolyqtyryldy. Aýdan ákimdiginiń qaraýymen aýdandyq deńgeıde qaıta bekitildi.

Sonymen qatar, oblysta josparǵa engizilmegen is-sharalarda turaqty ótkizilýde.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń arnaı jobalaryna toqtala ketsek.
«Týǵan jer» arnaıy jobasy aıasynda Sarysý aýdanynda 23 is-shara ótkizilip, 11510 qamtylyp, qatystyryldy. 
«Jahandyq álemdegi zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» arnaıy jobasy aıasynda aýdanda 1 is-shara ótkizilip, 300 adam qamtyldy.
«Qazaq tiliniń latyn álipbıine kezeń-kezeńmen kóshý» arnaıy jobasy aıasynda Sarysý aýdanynda 10 is-shara uıymdastyrylyp, 100 adam qamtyldy. 
«Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» arnaıy jobasy aıasynda aýdandyq kitaphanalar júıesi arqyly 15 is-shara ótkizildi. 
«Aýyl el besigi» arnaıy jobasy aıasynda aýdanymyzda jumystar júrgizilýde. Onyń bir dáleli Jańatalap aýylyndaǵy jalpy quny 40 mln. teńge bolatyn «Sarysý aýdanynynyń Qurmetti azamattary» alleıasy.
«Týǵan jer» arnaıy jobasynyń «Atameken» kishi baǵdarlamasy boıynsha aýdanymyzdan shyqqan demeýshileri men mesenattary qarajaty esebinen 4 joba iske asyryldy.
«Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» arnaıy jobasy aıasynda, oblysymyzdyń «100 jańa esim» jobasyna kirgen azamattarymyzben kezdesý júıeli túrde júrgizilip keledi.

     «Qazaqstannyń sakraldyq geografııasy» arnaıy jobasy aıasynda búgingi tańǵa deıin 7 is-shara ótkizilip, 300 adam qamtyldy.

Osy rette ólkemizdiń keshegi órligin de, erligin de, kisilik kelbeti men kemel tulǵasyn da tolymdy qalpynda tanyp-bilýge aparar ádilet joly – tarıhı-mádenı muralarda jatyr der edik. Qazaq dalasynda kóne dáýirlerdiń kózindeı 25-myńnan asa tarıhı jádigerler bar. Jeruıyǵymyzdyń asty-ústin mekendegen osynaý Uly murany paraqtaı otyryp, alyp qurlyqtyń tórinde túmen jyldar ǵumyr keshken keshegi ata-babalarymyzdyń ótken ómir, keshken ǵumyryn, alǵan asýy men shyqqan bıigin zerdelep – zerttep tálimin urpaqqa uǵyndyryp, alymyn álemdik arenalarǵa shyǵarýǵa da bolady.

Biz ótken dáýirlerde myńdaǵan jyldar boıy jınaǵan barlyq mádenı-tarıhı qazynalardy tereńnen bilýge, zerdelep-zertteýge umtylǵan zamanda ómir súrip jatyrmyz. Elimizdiń egemendik alýymen ótkendi paıymdaýǵa keń jol ashyldy. Aınalasyna qarasań kóz talatyn Uly dalamyzdyń qaı bóligin alyp qaramańyz, topyraǵyn túrtseń betine aq qaımaqtaı tarıhy shyǵyp jatady. Bizdiń tarıhymyz tasqa basylǵan degen osy.

       Sol aıtýly tarıhtyń taramdalǵan tarmaǵynyń birinde, qasıetti, kıeli – Sarysý topyraǵy jatyr.

 Eldiń batysyna qaraı ornalasqan shóleıtti ólke tarıhy ańyz ben áfsanalardan da kende emes. Ataǵy álemge áıgili bul ólkeniń taý-tasy, syrǵa toly tarıhy, keń-jazıra dalasymen de máshhur aımaq. О́lkeniń keıbir tustarynan kóshpendiliktiń kórinisterinde anyq kórýge bolady.

Syrly Sarysý jerinde tól tarıhymyzǵa engen eskertkishter barshylyq. Olardy jalpy alǵandaǵy bizge belgilisi 62 túrli dárejedegi tarıhı-mádenı mura bar. Al, bólip taratsaq, 32-i qala qurylysy jáne sáýlet óneri eskertkishi, 24-i arheologııalyq, basty 6-tarıhı eskertkish oryn tepken. Arheologııa eskertkishteri negizinen Qarataý taýynyń jotasy men Shý óńirin boılaı ornalasqan.

 Aýdan aýmaǵyndaǵy Shabaqty ózeniniń oń jaǵalaýyndaǵy Saýdakent aýylynda, ortaǵasyrlyq H ǵasyrǵa jatatyn Saýdakent qalashyǵynyń orny jaqsy saqtalǵan. Atalǵan qalashyq odan ári zertteýdiń kezegin kútip jatyr. Jáne osy aýyldaǵy Respýblıkalyq mańyzy bar HH ǵasyrǵa jatatyn Shoqaı Datqa kesenesi men aýyl ortasynan oryn tepken, 2001 jyly turǵyzylǵan Shoqaı Datqa eskertkishi bar. Sonymen qatar Úshbas, Aqtóbe, Arystandy, Dosbol eldi mekenderinde bekinistik qamal, Aqtoǵaı, Túrkistan, Qyzyldıqan aýyldary mańynda «Tas kelinshek», tastaǵy jazýlar jaqsy saqtalǵan. Osy muralar qatarynda 1993 jyly Yqylas Dúkenulyna qobyz beınesi somdalǵan monýment turǵyzyldy. Onda ár kez, ylǵı qobyz saryny, ıaǵnı úni shyǵyp turady. Tipti Uly qobyzshynyń súıegine osy óńirden topyraq buıyrǵan. Bul Sarysý ólkesi jáı ǵana meken emestigin osydan ańǵarýǵa bolady.
Qaınap jatqan tarıhtyń taǵy bir bólshegi-Shoqaı Datqa kesenesi desek, ataly aıtylǵan, sarań sózge súreń qospaǵan bolar edik. Shý men Sarysýdyń boıyn jaǵalaı qonystanǵan ólke turǵyndaryna bek-bolys-datqalyǵy bir tóbe bolǵan tulǵa kelbetin qalaı somdasaqta jarasymdy. Zamanyndaǵy qııan-keris erlikteri men jasaǵan jumystaryn jalpy jurt jaqsy túsinip, baǵalaǵandyqtan ejelgi qala Saýdakent tórinen oryn bergendigi bolar. Sol qala ortasynan eńseli, kórikti mazar salyp, basyna shyraqshy qoıǵanda – qara halyq.

Osy óńirdegi aıtýly aty ańyzǵa aınalǵan taǵy bir áýlıeli jer-Qamyr Áýlıe mazary. Búginde Qamyr Áýlıe jóninde sol aımaq turǵyndarynan basqalardyń bilmegenin qalaı kóresiz?

Aýdan ortalyǵynan ońtústik-batys baǵytynda kıeli de qazynaly Qarataýdy teriskeı men kúngeıge eki bólip jatqan qyrat belinde Kókjon degen óńir bar. Ol jaıly talaı jazýshylar men aqyndar qalam terbegen, syr tartqan, jyrlaryna qosqan. Qysy qatal, jazy janǵa jaıly osy mekende talaı tarıhtyń kýágeri bolǵan, áli syry ashylmaǵan tarıhı kóne oryndar barshylyq. Alysqa barmaı-aq, tek Úshbas degen aýyldyń tóńiregindegi ejelden kele jatqan Qorǵantóbe, Aqjar, Bastóbeniń basyndaǵy Qaraýyltóbe irgetasy, Qamyr áýlıe nege turady? Bar syryn ishine búgip, óz zertteýshisin kútip jatqan sol kóne tarıhı oryndar tý sonaý H-HII ǵasyrlarda bolǵan jaýgershilik zamanda paıda bolǵan qorǵan-qamaldar deıdi aıtýshylar.

Úshbas aýylynyń shyǵys jaǵynda 7 shaqyrymdyq quz dalada ózen jaǵasynda tý sonaý erte zamandardan kele jatqan eski beıitter bar. Sol beıitterdiń ortasynda qysh kirpishten qalanǵan tórt qulaqty Qamyr áýlıe kesenesi tur. Bul kesene III ǵasyrdyń týyndysy eken. Aıtýshylarǵa sensek, kesene ýaqyt kele tabıǵat áserinen eki ret buzylyp, qabyrǵalary qaıta qalanypty.

Joǵaryda jazǵan mekender tarıhy eldiń, jerdiń maqtanyshyna aınaldy, baı tarıhymyzdyń kókjıegin odan ári keńeıte tústi. Qazaqtyń keń dalasynyń tarıhy, kóneniń kózi, ashylmaǵan paraqtary, jazylmaǵan syry boldy. Bulardyń barlyǵynyń ólkemizdiń tarıhyna qosar úlesi mol bolmaq.

Nursultan Sovet