• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 16:06:22
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

27 Maýsym, 2019 Aımaqtar

Jambylda jańa kolledj ashyldy

 

Bıylǵy oqý maýsymynyń támamdalǵanyna da eki aıǵa jýyq ýaqyt ótti. Búginde túlekterdiń kópshiligi qaı mamandyqty tańdaryn bilmeı, abdyrap jatatyny belgili. Mamandyqtyń da sany kóp. Olardyń ishinde salaýatty ómir saltyn ustanýǵa shaqyryp, adam janyna arasha bolatyn aq halatty abzal jandardyń orny tipten bólek. Jalpy alǵanda, dáriger bolý, medısınalyq mamandyqty tańdaý – jaýapty sheshimderdiń biri ekeni sózsiz. Sondyqtan bolar, mundaı mamandyq tek úlken qalalarda oqytylady jáne oqý aqysy da qaltaǵa ájepteýir salmaq salady. Jasyratyny joq, medısına mamandyǵyn tańdaýdy jón sanaǵan ońtústiktiń túlekteri kóbine-kóp soltústik óńirlerge bet túzeıdi.

Endi, mine, jýyrda ǵana Jambyl oblysyndaǵy Shý aýdanynda medısınalyq kolledj ashylyp, joǵaryda atalǵan olqylyqtyń orny tolǵan sekildi. Almaty ınnovasııalyq kolledjiniń uıytqy bolýymen ashylǵan Jambyl oblystyq medısınalyq kolledjin osy óńirdiń týmasy Sábıt Meıirhanuly basqarmaq. Ol buǵan deıin stomatolog mamany retinde uzaq jyl boıy tájirıbe jınaqtap, keıinnen birneshe kompanııada basshylyq qyzmetterdi atqarǵan eken. S.Meıirhanulynyń sózine sensek, Shý aýdanynan medısınalyq kolledj ashý ıdeıasy osy jyldyń basynda-aq oılastyrylǵan kórinedi. Bizben áńgime barysynda kolledj dırektory dál osy medısına mamandyǵyn oqytý Shý aýdanyna asa qajet ekendigin tilge tıek etti. Rasymen de, buǵan deıin aýdandaǵy aýrýhana men emhanada maman tapshylyǵy týraly aıtylyp, ol týraly baspasóz betterinde de birneshe márte jazylǵan bolatyn. Tipti, sonyń saldarynan bir qyzmetkerdiń birneshe qyzmetti qatar alyp júrgenin de qulaǵymyz shalǵan. Al adamnyń alǵashqy baılyǵy - densaýlyq úshin kúresetin aq halattylardyń jumysy úlken jaýapkershilikti talap etetinin eskersek, maman tapshylyǵynyń adam ómirine qanshalyqy keri áser etetinin aıtpasa da túsinikti.

Oqý ordasynyń basshysy onda ázirge 3 mamandyq oqytylatyndyǵyn aıtady. Olardyń qatarynda farmasevt, feldsher jáne meıirbıke isi mamandyqtary bar. Al keler jyldan bastap stomatologııa, veterınarııa mamandyqtary oqytylmaqshy. Osylaısha, jyl ótken saıyn ózge de medısınalyq mamandyqtar qosylyp, kolledjiń aýqymy keńeıe túspek. Jýyrdaǵa ǵana ashylǵan kolledj aǵymdaǵy aıdyń 10-nan bastap tamyz aıyna deıin oqýǵa qabyldaý júrgizedi. Sonymen birge, kolledj bıylǵy oqý jylynda 200 stýdentti qabyldaýǵa qaýqaýrly. Ázirge oqý korpýsyn jalǵa alyp otyrǵan mekeme aldaǵy ýaqytta jeke ǵımaratqa kóshýdi josparlap otyr. Oqytýǵa qajetti qurylǵylardy ornalastyrylyp, bilikti mamandar jınaý isi de birti-birte sheshilýde. Aıta ketý kerek, qazirgi ýaqytta memlekettik oqý oryndarynyń kópshiligi jekeniń ıeligine aýysyp jatqandyqtan, atalmysh oqý ordasy da birden jekemenshik kolledj retinde ashylǵan.

Kolledj dırektorynan áleýmettik jaǵdaıy tómen, kópbalaly otbasynan shyqqan stýdentterge qandaı da bir jeńildiktiń bar-joǵyn  suraǵanymyzda, barlyq stýdentterge jeńildik qarastyrylǵanyn jetkizdi. Máselen, mundaǵy oqý aqysy ózge de medısınalyq kolledjderge qaraǵanda áldeqaıda tómen kórinedi. Dálirek aıtsaq, toǵyzynshy synyptan keıin túsken stýdentter úshin oqý aqysy 125 myń teńge. Oǵan qosa, bir jyldyń oqý aqysyn úshke bólip tóleýdi qarastyryp, aýyldyqtar úshin úlken jeńildik jasap otyr. Iаǵnı, bastapqyda otyz paıyz, ekinshi bóligi 10-shy jeltoqsansanǵa deıin qyryq paıyz, keıingisi 10-shy sáýirde qalǵan otyz paıyzy tólenedi. Osylaısha, stýdent úsh jyl, on aıdyń ishinde medısına mamany ekenin rastaıtyn dıplomnyń ıesi bolyp shyǵa keledi. Al 11-shi synyptan keıin túsken nemese kolledj bitirip, ekinshi mamandyq alamyz degen nıettenýshiler úshin oqý aqysy 140 myń teńge bolmaq. Olardyń oqý merzimi – eki jyl, on aı. Eger oqýǵa túsken stýdent oqý aqysyn birden tóleıtin bolsa, kolledj tarapynan on paıyzdyq jeńildik qarastyrylǵan. Sondaı-aq, kúndizgi ýaqytta jumys isteıtin azamattar úshin keshki oqý da qarastyrylypty.

Shapaǵat Qonysbaı

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir