• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
23 Qyrkúıek, 13:56:36
Kekilbaevqa arnalǵan kesh

09 Maýsym, 2019 Aımaqtar

Sańyraýqulaqty kásipke aınaldyrǵan Karına

Búgingi kúni shúkir, izdengen adamǵa kez kelgen istiń kózin tabýǵa múmkindik bar. Tek, talaby bolsyn deńiz. Jyl ótken saıyn Shý aýdanynda kásipkerliktiń kókjıegi keńeıip kele jatqanyn únemi aıtyp kelemiz. Aýdan kásipkerleri tek bir salada ǵana emes, kásipkerliktiń túrli baǵytynda da ózderin jaqsy qyrynan tanytyp júr. Olardyń arasynda buryn qazaqqa tańsyqtaý kórinetin kásippen aınalysyp, turmysyn túzetip jatqandar da az emes. Sonyń biri – Jambyl oblysy Shý aýdanynyń turǵyny Karına Kashaeva desek qatelespeımiz. Búgingi keıipkerimiz mine kezinde qazaq qorektik qýaty bar asqa sanamaǵan sańyraýqulaqty ósirip, sodan otbasynyń nápaqasyn aıyryp otyr.

Rasyn aıtý kerek, óńir turǵyndary sańyraýqulaqty kóktem mezgilinde  taýly jáne qumdy aımaqtardan terip alyp paıdaǵa jaratatynyn kórip te, bilip te júrmiz. Alaıda, arnaıy jylyjaı salyp, óz qolymen baqshasynda sańyraýqulaq ósirip, ony jyl on eki aı naryqqa shyǵaratyn aýdandaǵy kásipkerdi biz buǵan deıin estimegenbiz. Bul aqpardy estı salysymen, táýekelshil kásipkerdiń ózimen tildesýdi jón kórdik. Bilgenimizdeı, Karına Nurǵazyqyzy nebári 25 jasta eken. Joǵary oqý ornyn támamdaǵan soń, Astana qalasynda túrli mekemelerde jumys istegen kórinedi. Deı turǵanmen, alyp qaladaǵy mardymsyz jalaqyǵa kóńili tolmaǵandyqtan, týǵan ólkesine kelip, óz kásibin ashýdy qup kórgen.

Bul kásipti qolǵa alǵanyma eki aıǵa jýyqtady. Áýelgide, jylyjaı qurylysy men sańyrýqulaq túpterin Almaty qalasynan jetkizýge eki jumadaı ýaqyt ketti. «Veshenka» dep atalatyn sańyraýqulaqtyń bul surpy  qolda ósirýge arnalǵan. Qazirgi kezde elimizdiń túkpir-túkpirinde osy surypty ósirýdi qolǵa alǵan kásipkerlerdiń qatary artyp keledi. Mine, biz de táýekelge bel býyp, sońǵy eki aptadan beri sańyraýqulaqtan ónim alyp otyrmyz. Bul jylyjaı 1000 túp sańyraýqulaq ósirýge shaqtalǵan. Alaıda, atalmysh kásippen alǵash ret aınalysyp otyrǵandyqtan, 500 túpti ósirip kóreıin dep sheshtim. Ázirge nátıjesi jaman emes. Kúnine 20-30 keli sańyraýqulaq alyp otyrmyz. Negizinen, ár túpten 600-800 gramm aralyǵynda ónim alýǵa bolady. Sańyraýqulaq óte muqııat kútimdi qajet etedi. Aýa-raıyna baılanysty jylyjaıdyń temperatýrasyn kúni boıy baqylaýda ustaý kerek. Qazir kúndiz-túni uıyqtamaı, ápkemniń qolǵabys berýiniń arqasynda ekeýmiz osy ispen aınalysýdamyz, - deıdi jas kásipker.

Baıqaýymyzsha, bul ózi uńǵyl-shuńǵyly kóp sharýa eken. Sańyraýqulaq jylýdy jaqsy kóredi, bólmedegi bolmashy aýa ózgerisi de oǵan qatty áser etedi. Kezdeısoq bakterııadan da qyrylyp qalýy múmkin. Kóp adamnyń sańyraýqulaq ósirýden boıyn aýlaq salatyny da sondyqtan bolsa kerek. Kásipkerdiń aıtýynsha, «Veshenka» sańyraýqulaǵy keremet dámimen qosa, qorektik qýatymen de erekshelenetin kórinedi. Onyń adam aǵzasyndaǵy isik jasýshalarymen kúresetin emdik qasıeti de bar ekenin aıtady biletinder. Tyń kásiptiń qyr-syryn uǵynyp, odan mol ónim alýdy kózdegen jas kásipkerdiń ónegesi ózi syndy jastarǵa da qozǵaý salary sózsiz. «Ázirge, kóp adamdar aýdanymyzda sańyraýqulaq ósetininen beıhabar. Biz qazir osy olqylyqtyń ornyn toltyryp, ónimderimizdi meıramhanalar men bazarǵa ótkizýdemiz. Búgingi kúni tapsyrys kólemi kún ótken saıyn artyp keledi» deıdi ol sóz arasynda. Bolashaqta ónim kólemin arttyrýdy da kózdep otyr. Kásibiniń kózin taýyp, tabystyń dámin tatqan Karınanyń bolashaqqa baǵyttalǵan joba-jospary da az emes. Ol «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń aýdandyq fılıalyna qujattaryn ótkizip qoıǵan. Aǵymdaǵy aıdan bastap kásipkerlik bilimin shyńdaýdy qup kórgen Karına «Bastaý bıznes» jobasyna qatysyp, kásibin keńeıtý úshin nesıe alýdy kózdep otyr. Onyń aıtýynsha, jobasy memleket tarapynan qoldaý taýyp, nesıe berilip jatsa, sańyraýqulaqtan bólek, qulpynaı men qyzanaq ósirýdi de qolǵa almaqshy nıette eken.

«Táýekel taý jyǵar» demekshi, Karına da kásipkerlikke endi ǵana aıaq basqanymen, kópke beımálim ónimdi ósirýdi qolǵa alyp, úlken táýekelge bel býyp otyr. Qolǵa alyp qana qoımaı, ári odan qomaqty qarjy tabýda. Qazaq mundaıda «Talap - pendeden, qoldaý - Táńirden» deıdi. О́ńirimizdegi árbir jas jumys joq dep qol qýsyryp otyrmaı, óz kásibin ashýǵa talpynyp, osylaısha ispen aınalysyp jatsa, aýdandardaǵy kásipkerliktiń kókjıegi kún sanap arta túser me edi, kim bilsin?!

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir