• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 07:24:19
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

18 Shilde, 2019 Saıasat

Ulttyq keńes. Qazaq halqy óz Otanynda ekinshi sortty ult bolǵysy kelmeıdi

Áýeli uıym jumysy naýqanshyldyqtan ada, júıeli bolýy tıis

Memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, zańgerler, ekonomıster, oppozısıonerler, áleýmettik jeli belsendileri, partııa men túrli uıymdardyń múshesi. Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń keshe belgili bolǵan quramy toptap aıtqanda osyndaı dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Prezıdenttiń konsýltatıvtik organ qurylatyny týraly málimdemesinen soń qoǵamda atalmysh keńestiń ómirsheńdigi men tıimdiligi tóńireginde túrli áńgime órbigeni belgili. Ideıa jaqtaýshylary dıalog alańynyń qajettiligin basty ýáj retinde ustandy. Sol arqyly áleýmettik túıitkilder sheshilip, halyqtyń talap-tilegi joǵaryǵa jetedi, múmkindiginshe sheshiledi delindi. Al qarsy tarap buryn bolǵan osy taǵylettes uıymdardyń sátsiz tájirıbesin alǵa tartyp, bul qadamdy narazylyq kóńil-kúıdiń aýanyn basqa arnaǵa aýdarý áreketi dep baǵalady.

Rasynda da uıym Toqaev oılap tapqan noýhaý emes-ti. Buǵan deıin de qoǵamdaǵy saıası-áleýmettik ahýal shıelenisken tusta osy syndy organdar qurylǵan bolatyn. Áýeli eske 2004 jylǵy parlament saılaýy túsedi. Halyq arasynda úlken tanymaldylyqqa ıe bolǵanyna qaramastan sol kezdegi oppozısııalyq «Aq jol» partııasy saılaý qorytyndysy boıynsha tómen daýys jınady. Partııanyń teń tóraǵasy bolǵan marqum Altynbek Sársenbaev saılaýdy zańsyz dep esepteıtinin málimdegen soń qoǵamda saıası belsendilik arta tústi. Nátıjesinde demokratııa jáne azamattyq qoǵam máseleleri jónindegi ulttyq komıssııa quryldy. Alaıda eshqandaı da saıası reformalar jasalǵan joq. Arada eki jyl ótkende Altynbek Sársenbaevtyń qastandyqtan qaza tapqany ǵana oıǵa oralyp otyr.

Kerisinshe 2016 jyly jer máselesi tusynda qurylǵan komıssııa jumysyna oń baǵa berýge bolady. Jumys toby kóshege shyqqan halyqty kelissóz ústeline otyrǵyzyp, máseleni baıypty talqylaýǵa qol jetkizdi. Sońynda jerdi jekemenshikke satý, sheteldikterge jalǵa berýdi kózdeıtin daýly zańǵa 5 jylǵa maratorıı jarııalandy. Ol kezde «keńesip pishken ton kelte bolmady».

Al bul jolǵy uıym buǵan deıingi dıalog alańdarynan aýqymdylyǵymen erekshelenbek. Turaqty túrde jumys isteıtin konsýltatıvtik keńes prezıdentke qoǵamdaǵy máselelerdi eskerýge, qoǵam ókilderimen tikeleı dıalog arqyly pikir almasý barysynda tıisti bastamalardy júzege asyrýǵa múmkindik beredi dep kútilýde. Jurtshylyqtyń, azamattyq qoǵamnyń pikirin eskere otyryp, mańyzdy problemalardy talqylaý da uıym maqsattarynyń negizgileriniń qatarynda. Uıym jumysynyń barysy men baǵyty tamyzda ótetin alǵashqy otyrysta belgili bolady.

Is júzinde shynaıy senim uıalatarlyqtaı ulttyq keńeske aınalý úshin Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń aldynda kókeıtesti, taǵdyrsheshti talaı mindetter tur. Áýeli uıym jumysy naýqanshyldyqtan ada, júıeli bolýy tıis. Krızıstik sıtýasııalarda ǵana tyǵyryqtan shyǵarar jol tabýdyń amalyn jasamaı, túıitkilderdiń tórkinine úńilip, máseleniń saldarymen emes, sebebimen kúresýdi qolǵa alýy qajet. Halyqqa qurǵaq sóz, paıdasyz basqosýlar qyzyqsyz. Paraleldi álemde ómir súrip jatqandaı kúıden sharshady. Endi ol dıalogtyń teń quqyly qatysýshysy bolǵysy keledi. Martın Lıýter Kıng «búlik – tyńdalmaǵandardyń tili» dep aıtpaqshy, bılik buqaramen shynaıy dıalog qurǵysy kelse alańǵa shyqqandardy abaqtyǵa qamamaı, olardyń únine qulaq túrýi tıis.

Qordalanǵan máselelerdi sheshýde memlekettik tildiń jaǵdaıy nazardan tys qalmaǵany jón. Eldi quraýshy qazaq halqy óz Otanynda ekinshi sortty ult bolǵysy kelmeıdi. Aýyq-aýyq oryn alyp jatqan til tóńiregindegi daýlar máselesiniń sát-saıyn ózektilenip, ótkirlenip bara jatqanyn kórsetýde. Másele ýshyǵyp, qaqtyǵystarǵa ulaspaı turǵanda dereý sheshilýi kerek.

Senim údesinen shyǵýda keńes músheleri men basshylyǵyndaǵylar artylǵan jaýapkershilik júginiń aýyrlyǵyn túsinetini anyq. О́ıtkeni búginde halyqtyń kózi ashyq, kókiregi oıaý. Saıası belsendiligi joǵary. Azamattyq qoǵam prınsıpteri elde batyl enýde. Halyqtyń oń ózgeristerdi tosyp júrgenine kóp boldy. Endi naqty shara, naqty nátıje ǵana kútedi. Sonda ǵana halyqtyń bılikke degen joǵalǵan senimin qaıtarý múmkin bolmaq. Jýyrda memleket basshysy Toqaev The Wall Street Journal-ǵa bergen suqbatynda saıası reformasyz ekonomıkalyq damýǵa jetý múmkin emestigin aıtqany este. Endi sol sózder naqty is júzine assa ıgi.

Ilmek sózder: Ulttyq keńes

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir