• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 14:22:56
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

26 Maýsym, 2019

Bir keýdege eki júrek sımaıdy, adamda qos týǵan jer bolmaıdy

Qazaq úshin júregi sııaqty týǵan jeri de jalǵyz. «El bolam deseń – besigińdi túze», – demekshi Otanǵa degen mahabbat ana sútimen beriletin, eshteńemen aıyrbastaýǵa kelmeıtin qasterli uǵym. Otan aldyndaǵy kirshiksiz mahabbat ananyń aıaly alaqany men áke qamqorlyǵymen boıǵa taraıdy.

Qazaq úshin júregi sııaqty týǵan jeri de jalǵyz. «El bolam deseń – besigińdi túze», – demekshi Otanǵa degen mahabbat ana sútimen beriletin, eshteńemen aıyrbastaýǵa kelmeıtin qasterli uǵym. Otan aldyndaǵy kirshiksiz mahabbat ananyń aıaly alaqany men áke qamqorlyǵymen boıǵa taraıdy.

Meniń elim – meniń Qazaqstanym! Osy qudiretti sózdi árbir azamattyń asqaq sezimmen, maqtanyshpen aıtýy, aıtyp qana qoımaı, ol maqtanyshyn isimen kórsete bilse, mine, sondaı memlekettiń bolashaǵy jarqyn bolmaq.

Biz baqytty urpaqpyz. Sebebi, ata-babalarymyz qanyp tógip, janyn berip, biz úshin osynaý darhan dalany amanatqa tastap ketti.

Qazaq eliniń táýelsizdigi ońaı kelmedi. Táýelsizdikke jetý jolynda qanshama azamattarymyzdyń qany tógildi. Qansha býyn urpaq osy táýelsizdikti ańsap, sol kúndi kóre almaı dúnıeden ótti de. Alaıda atalarymyz ańsaǵan sol kúnniń qazirgi kýágeri bizdiń urpaq el táýelsizdiginiń parqyna mán berip, qunyn baǵalap júrmiz be?

Bul suraqqa jaýap izdeý barysynda túrli kóńil kónshitpes jaýaptarǵa kez bolasyz. Táýelsiz eldiń táýelsiz tili bolýǵa tıis. Desek te, Qazaq eli táýelsizdigin jarııalaǵan tustan beri memlekettik til qazaq tilin tereńnen oqyp, keńinen meńgerýdiń ornyna basqa tilmen shubarlaý úrdisi áli de jalǵasýda. Otanymdy súıemin, týǵan jerimdi qurmetteımin degen árbir qazaq balasynyń besiktegi beli ana tilimen sýsyndap shyǵýǵa tıis. О́kinishke qaraı, qazaq tiliniń bolashaǵy joq dep balasyna shet tilderin táı-táı basqannan sińiretin ata-analardyń qatary áli kúnge sıremeı tur. Ana tilin súımegen urpaqtyń óz topyraǵyn súıýi múmkin be?

О́tken tarıhtan attary málim batyr babalarymyz ben eki júz jyldyq jonǵar – qazaq tartysynda Abylaı han sııaqty jandar, Tóle, Qazybek, Áıteke sekildi bıler, Qabanbaı, Bógenbaı batyrlar óz jerin erlikpen qorǵady. Kim úshin, ne úshin qorǵady? Árıne, keler urpaq úshin qazaq dalasynyń árbir túp jýsany men taýynyń ár tasyn keleshekke bútin jetkizý úshin sol babalarymyz janyn berdi. Soǵan qaramastan, qazirgi urpaqtyń óziniń atadan balaǵa jalǵasqan dástúrinen alystap, tilinen ajyraýy jandy aýyrtady. Tutas Qazaq elin súıý – eń aldymen óz otbasyńdy súıýden bastalady. Al óz otbasyn súıgen azamat ózi týǵan topyraqty da barynsha qasterleıdi. Týǵan topyraǵynyń qadirine jetken adam tilin, salt-sanasyn, ádet-ǵurpyn kóziniń qarashyǵyndaı saqtaýǵa kúsh salady.

Árıne, biz, urpaq, halqymyzdyń erlik dástúrin ári qaraı jalǵastyramyz, halqymyz ótpeli kezeńnen abyroıyn ótip, ekonomıkamyz órleý jolyna tústi. Meninshe, keıingi biz de iz qaldyrýǵa tıistimiz. Ol úshin jastyqtyń jalynymen, boıdaǵy kúsh-qýat, oıdaǵy ushqynmen Otan – ananyń tiregi bolýymyz kerek. Elbasymyz aıtqandaı, HHI ǵasyr – bilim, ǵylym, báseke ǵasyry bolmaq. Ár azamat ózin memleketiniń ótkenine, búginine jáne erteńine tikeleı qatysyn sezinip, Otan taǵdyry úshin ózine jeke jaýapkershilik júkteletiniń tereń bilýi kerek dep oılaımyn. Al osyny júzege asyrý úshin eń aldymen týǵan jerge degen súıispenshilik bolýǵa tıis. Ondaı súıispenshilik pen qurmet joq jerde qazaq degen uly ult bolyp jer betinde qalý-qalmaýymyz neǵaıbyl. «Otan! Otan! Bárinen bıik eken.

Men ony máńgilikke súıip ótem», degendeı, týǵan elin, jerin, Otanyn súıý, qorǵaý – árbir azamattyń qasıetti paryzy, adamdyq boryshy. Bir adamnyń eki týǵan jeri bolmaıtyny sııaqty, jalǵyz týǵan jerimiz ǵana bar. Sol týǵan jerimizdiń árbir baılyǵyn baǵalap, keler urpaqqa amanatty adal qaldyrý úshin aıanbaı kúresýimiz qajet.

Avtor: Muhıt Sarybaı

Bul maqala Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynyń «Týǵan jer» granttyq jobasy aıasynda jazyldy.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir