• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 22:42:20
Senim údesinen shyqqan bank

06 Maýsym, 2019 NEWS

Qazaqstannyń «Jasyl kópir» baǵdarlamasy jahandyq ekologııalyq máselelerdi sheshýge kómektesedi

Ǵalam qazir tazarýda desek, kúrt qateleskenimiz bolar edi. Ras, ekologııalyq apat qaýpi áli tónip tur. Mundaı qaterden aqyl-oı men janashyrlyq pen qorshaǵan ortany qorǵaý ǵana qutqaryp qala alady.

Biz áli aınalany taza ustaı almaımyz. Bul týraly qanshama ret aıtylyp, jazylyp jatsa da,  másele sol áli túıindi kúıinde qalyp keledi.  Biz álemdi qalaı qutqaramyz, qorshaǵan ortany qalaı lastamaýǵa bolady,  ne isteý kerek? Mine ol úshin «jasyl kópir» ornatý qajet. Astana ekonomıkalyq forýmynda Nursultan Nazarbaev ekonomıkasy damyǵan elder men damýshy memleketter arasynda «jasyl kópir» ornatý qajettigin bastama retinde usyndy.

Al «Jasyl kópirdiń» basty maqsaty ne?  Onyń ne qajettiligi men mańyzy bar? Bul álemniń damyǵan elderindegi «jasyl ekonomıkany» ǵalamǵa taratý, damýshy elderdiń óndirisine tájirıbe retinde usyný. Sonymen qatar, ekologııa men «jasyl ekonomıkaǵa» qatysty  halyqaralyq uıymdardyń belsendiligin arttyrý.

Aıta ketý kerek, Astanada 2010 jyly  Nazarbaevtyń tarapynan kóterilgen bastama Azııa jáne Tynyq muhıt elde­riniń qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrleriniń 6-konferensııasynda qabyldandy.

Jalpy TMD elderiniń ishinde alǵash ret «jasyl ekonomıka»    baǵdarlamasy tuńǵysh ret Qazaqstanda kóterilip, bizdiń elimizde júzege asyryla bastady. Naqty aıtar bolsaq, 2007 jyly Elbasy Nazarbaev BUU Bas Assambleıasynyń 62-sessııasynda  osy máseleni alǵa tartqan. Bul bastamany  «Rıo+20» BUU sammıtinde ortaǵa salýdy usyndy. Bul «Jasyl kópir» áriptestik baǵdarlamasyna ulasty. Atalǵan usynystyń barlyǵy da «RIO+20» sammıtinde maquldandy. Aqyrynda Qazaqstannyń bastamasy qup alynyp, bizdiń elimiz «Jasyl kópir» baǵdarlamasyn ázirledi.

Al atalǵan bastama nemese usynys Qazaqstanǵa ne berdi?

  1. Onyń jasampaz baǵdarlama ekendigin álem birden moıyndady jáne kóp talqylanbaı qup alyndy.
  2. Atalǵan baǵdarlama osy saladaǵy halyqaralyq áriptestikti burynǵydan da nyǵaıtty.
  3. Tyǵyz yntymaqtastyq ornatýǵa septigin tıgizdi.
  4. «Jasyl kópir» baǵdarlamasy Eýropa, Azııa jáne Tynyq muhıty memleketteriniń arasyndaǵy yntymaqty kúsheıtti.
  5. Sonymen qatar, «Jasyl kópir» osy aımaqtaǵy baǵdarlamalardyń da tıimdiligin arttyrdy.

Rasyn aıtý kerek, qazir álem ekologııalyq problemalarǵa toly. Ony kez kelgen el jeke dara sheshe almaıdy. Túıtkildi máseleler óte kóp. Transshekaralyq ózenderdiń ózinde sheshilmegen jaıttar bar. Sondyqtan bas qosyp, keleli máselelerdi talqylaǵan abzal. Bul oraıda Elbasy, Tuńǵysh prezıdentimiz Nazarbaevtyń bastamalary qashan da ómirsheń. Máseleniń ylǵı aldyn alyp, ǵalamdyq problemalardy sheshýdiń jolyn usynatyn Elbasynyń usynysy baıandy bolýy úshin eń aldymen halyqaralyq minberde bul másele jıi talqylanýy tıis. Solaı boldy da. Bul birikken kúsh-jigerdi qajet etedi.

48 el men 15 halyqaralyq uıymnyń ókilderi qatysqan VII jalpyeýropalyq mınıstrler konferensııasy Nazarbaevtyń «jasyl kópir» baǵdarlamasyn  qoldady. Bul ekologııalyq túıindi sheshýdiń basty kilti bolyp tabylady. Bul týraly BUU bas hatshysynyń orynbasary Iаn Kýbısh osylaı dep pikirin bildirdi.

Osy jerde aıta ketetin bir jaıt bar: Qazaqstan nege búkil álemge «Jasyl kópir» baǵdarlamasyn usyndy? Munyń sebebi nede?

Birinshiden, Qazaqstanda shyǵatyn ónimder ekologııalyq jaǵynan taza.

Ekinshiden, otandyq  ónimderdiń halyqaralyq naryqta suranysy joǵary. Úshinshiden, ásirese, aýyl sharýashylyǵy ónimderine suranys úlken.

Tórtinshiden, Qazaqstandaǵy aýyl sharýashylyǵyna jaramdy jerlerdiń 90 paıyzy ártúrli hımııalyq dárilermen ýlanbaǵan.

Besinshiden, osy aıtylǵan  sebepter Qazaqstannyń halyqaralyq naryqta ómirsheń bastama kóterýine úlken múmkindik beredi

Altynshydan, azyq-túlik ónimderin adam balasy keń tutynatyn bolǵandyqtan jáne oǵan suranys kún saıyn ósip bara jatqandyqtan taza ónim shyǵarý ózekti máselege aınalyp otyr. Tek osy oraıda taza ónim óndirip jatqan sharýa men dıqandarǵa jáne fermerlerge jańa tehnologııalar áperýge qolqabys jasaý qajet. Árıne, jańa tehnıkany satyp alýǵa jeke dıqandardyń  qarjysy jete bermeıtini aqıqat. Sondyqtan oǵan memleket járdemdesedi. Negizi ekologııalyq jaǵynan taza tıimdi tehnologııalardyń bolýy ekonomıkanyń ósýine de yqpalyn tıgizedi.  

Sondyq tan da Elbasy Nursultan Nazarbaev usynǵan «Jasyl kópir» naqty aıtqanda, álem elderiniń seriktestik yntymaqtastyǵyn burynǵydan da nyǵaıtady. О́ıtkeni ǵalam úshin problema ortaq, ol –ekologııalyq jaǵdaı. Sondyqtan da «Jasyl kópir» álemdegi alpaýyt elderdiń ekologııalyq túıtkilderdi sheshýdegi ozyq tájirıbesin jınaqtap, damýshy elderge usynady.

Ras ekologııalyq qaýip-qater áli seıilgen joq. Ol barǵan saıyn kókeıkesti bola túsýde. Sondyqtan da 2010 jyly bastama retinde kóterip, 2011 jyly Sank - Peterbýrgte ótken IV Neva ekologııalyq kongresinde «Jasyl kópir» baǵdarlamasyn jurtshylyqqa tereń túrde tanystyryp, maquldatqan Qazaqstannyń qadamy qashan da quptaýǵa turarlyq.

Erkin Qaldan

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir