• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
16 Shilde, 23:27:29
Almatyda shaǵyn avtobýs órtke orandy (vıdeo)

11 Shilde, 2019 Barlyq aımaqtar

"Suńǵyla" basshynyń "utymdy" qadamy

Oraıy kelgen istiń urymtal tusyn taýyp, ońtaıly ádis qoldana bilý – ekiniń birine darı bermeıtin óner. Ágárákı, osyndaı óner el basqaratyn, ult tutqasyn ustaıtyn azamattyń boıynan kórinis tapsa, halyqtyq hám memlekettik múddeniń tonnyń ishki baýyndaı qabysyp, bir arnaǵa toǵysqany.

Túrkistan oblysyna qarasty Arys qalasynyń mańynda ornalasqan áskerı bólimniń qarý-jaraq saqtaıtyn qoımasyndaǵy eski snarıadtar jarylyp, eldiń degbirin alǵanyn bilemiz. Sol oqıǵadan keıin ile-shala Qazaqstannyń jańa prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev kúlli qazaqtyń qulaǵyna maıdaı jaǵatyn jarlyǵyn jarııa etti.

Nesıe - qazaqtyń býynsyz tusy

Paıyzdy paıda tutyp, kredıtpen kún kóretin, nesıemen baıyp, nesıemen jarly bolatyn qarǵa tamyrly­ qazaqpyz. Biri úı salý úshin, biri but artar kólik alý úshin, áıteýir túrli maqsatta nesıe alý úshin bank tabaldyryǵyn attamaǵan qazaq joq shyǵar, sirá?!

Dúrligip, etegine súringen, oǵan ár aımaqtan ún qosqan halyqtyń ekpinin basý kerek boldy. El kórgen, muhıt asqan prezıdent osy tusta bir oqpen eki qoıandy­ atyp úlgerdi.

Qasym-Jomart Toqaev 26 maýsym kúni 500 myń qazaqstandyqtyń nesıesin tóleýge kómektesý týraly jarlyqqa qol qoıdy. Ereje boıynsha 250 myń áleýmettik kómek alatyn qazaqstandyqtyń (múgedekter, kópbalaly analar, jaǵdaıy tómen otbasylar) nesıesi­ tolyq ótelmek. Al qalǵan bóliginiń negizgi soma ústindegi paıyzdyq ústemesi óshirilmek. Paıyzdyq ústeme mólsheri 300 myń teńgeden aspaýy tıis.

«Atalǵan qaýly ekinshi deńgeıli bankter men shaǵyn­ qarjylyq uıymdardyń esebinen júzege asady», - delin­gen arnaıy málimdemede. Kimge ońtaıly, kim ne utady?

Birinshiden, osy jyly ǵana Ulttyq banktiń qaramaǵyna kirgen ekinshi deńgeıli bankter men shaǵyn qarjyl­yq uıymdardyń bul jobadan bas tartar qaýqary joq. Ekinshiden, memleket atalǵan qarjylyq mekemelerdi bıýdjet esebinen qarjylandyrmaq. Toqaev­tyń ákimshiligi memlekettik bıýdjet esebinen qarjy ınstıtýttaryna 150 mıllıard teńge aýdarǵan. Demek, «quda da, qudaǵı da tynysh», «arba synbaǵan, ógiz  ólmegen».

Jyldamdyq - jańalyq úshin qajet qasıet

Ataýly áleýmettik kómek berý naýqany birshama ýaqyt buryn jarııalanyp, qoǵamdyq talqyǵa túskenin, keı pysyqaılardyń sasyq esepteri júzege asyp, memleket­ moıynyna masyl bolǵanyn da bilemiz.

«Nesıemdi úkimet jaýyp beredi» degen oı qııalynyń bir buryshynda eskire bastaǵan elge bul jańalyq tosynnan tıdi. Ataýly áleýmettik kómekte qujattyń tonyn teris aınaldyryp, murty maılanǵandar bul joly belsheden basaıyn dese, atalǵan jarǵynyń baıybyna bara almaı dal.

Al memleket basshysy bul buıryqty aǵymdaǵy jyldyń 1 shildesinen bastap júzege­ asyrý kerektigin eskertip, jaýapty basshylarǵa mindettep úlgergen.

Belgili ekonomıst Qasymhan Qapparov Toqaevtyń nesıege baılanysty jarǵysyna tómendegideı pikir bildirdi.

- Jarǵy  jarylqaǵaly otyrǵan azamattar – turaqty kirisi joq, kúnkóristiń eń tómengi deńgeıindegi adamdar. Olardyń bilimi, kásip jasap, tabys tabýǵa qabileti de joq. Toqaev olarǵa qajet nárseni berip otyrǵan joq. Onyń orynyna halyqty qoldaǵan keıip tanytyp, eldiń aldaǵy onjyldyq mejesindegi ekonomıkalyq ahýalyn arttyrý úshin memlekettik bıýdjet esebinen ekinshi deńgeıli bankter men shaǵyn qarjylyq uıymdarǵa qoldaý kórsetip otyr, - deıdi ol.

Apta saıyn kóshede taban tozdyryp sherý jasaǵan, múddelerine saı talap qoıǵan halyq­tyń bir jyrtyǵyn jamasa, bul da – kómek. Árıne, osylaı jyly jaýyp qoıýdan aýlaqpyz. Qur súlderin súıretip, naryq kóshine ergen kóterem attaı halde kele jatqan­ ekinshi deńgeıli bankter men shaǵyn qarjylyq uıymdar úshin bıýdjetten qarastyrylatyn qarjynyń zor kómegi bolary sózsiz. Al shegeriletin somalardyń egesi – joǵaryda aıtqandaı, áleýmettik ahýaly tómen otbasylar. Olardy tabanǵa salyp taptasań da, syǵarǵa bıti, nesıe tóleýge soqyr­ tıyny, kepilge alar múlki joq.

Osylaısha, memleket basshysy óziniń suńǵyla qasıetin pash etip, el aldynda bedeld­i, halyqqa súıkimdi bolyp shyǵa keldi. Halyq qýansa, bereke artar. Bireý úshin jasalǵan «árekettiń» bir pushpaǵy amalsyzdan bolsa da, el ıgiligine jumsalsa, ol da – qýanysh.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

0 pikir