• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
16 Shilde, 23:27:07
Almatyda shaǵyn avtobýs órtke orandy (vıdeo)

11 Shilde, 2019 Saıasat

"Sýdan qurǵaq shyqqan" Sýhanberdıeva nemese Qazaqstan soty kimderge meıirimdi?

Sot zalynan bosap shyqqan Sýhanberdıeva jýrnalısterdiń «Endi nemen aınalysasyz?» degen suraǵyna esh qymsynbastan «Kásipkerlik qyzmet bar ǵoı. Budan bólek oqytýshy bolyp jumys isteýge bolady» dep jaýap berdi. «Túrme mınıstrdiń kózimen» atty kitapty jaryqqa shyǵaramyn dep aıdy aspanǵa bir-aq shyǵarǵanyn qaıtersiz?!

Kúni keshe burynǵy Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstrine qatysty sot úkimi shyǵyp, 11 475 300 teńgemen ustalǵan Sýhanberdıeva 6 312 500 teńge aıyppulmen qutyldy. Sot sheshimi boıynsha Elmıra Sýhanberdıeva memlekettik qyzmette jumys isteýine de tyıym sady. Sot zalynan bosap shyqqan Sýhanberdıeva jýrnalısterdiń «Endi nemen aınalysasyz?» degen suraǵyna esh qymsynbastan «Kásipkerlik qyzmet bar ǵoı. Budan bólek oqytýshy bolyp jumys isteýge bolady» dep jaýap berdi. Túrmede eshqandaı teperish kórmegenin aıtqan eks-vıse-mnıstr «Túrme mınıstrdiń kózimen» atty kitapty jaryqqa shyǵaramyn dep aıdy aspanǵa bir-aq shyǵarǵanyn qaıtersiz?! Bul jemqorlyqty dáripteý me, álde halyqtyń nazaryn basqa jaqqa aýdarý ma? Bul jaǵy jumbaq...

Buǵan deıin de Qazaqstan sotynan mıllıondap, mıllıardtap jegen shekpendilerdiń talaıy aıyppulmen qutylǵan edi. Eske salyp kórelik.

Vasılıı Nı

«Qorǵas» shekaralas yntymaqtastyq ortalyǵynyń burynǵy basshysy 1 mln dollar para alyp jatqan kezde ustalǵan edi. Biraq sot onyń buryn sottalmaǵanyn jáne qylmysyn moıyndaǵanyn eskerip qylmystyq jaýapkershilikten bosatqan.

Serikbol Mýsınov

Almaty qalasy densaýlyq saqtaý basqarmasynyń burynǵy basshysyna iri kólemde para aldy degen aıyp taǵyldy. Keıin Serikbol Mýsınov 240 mıllıon 84 myń teńge aıyppul tóleýge mindettelip, memlekettik qyzmet atqarý quqyǵynan ómir boıyna aıyryldy.

Qanat Sultanbekov

"Qazaqstan ınjınırıng" kompanııasy tóraǵasynyń orynbasary para alǵany úshin 2 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan edi. Degenmen keıin sot sheshimin ózgertip, 2 mlrd 139 mln teńge aıyppul salynǵan.

Erlan Bilál

M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry basshysy 1,5 mln para almaq bolǵan kezde ustaldy. Oǵan 52,5 mln aıppul salyndy.

Sondaı-aq atyshýly Maqsat Úsenovtiń qylmysy da bir basyna jetip artylady. Adam  qaǵyp, zań buzsa da Qazaqstandaǵy sot oǵan «meıirimmen qaraıdy». Úsenovtiń zańsyzdyqtaryn tizip shyǵatyn bolsaq:

2013 jyly mas kúıinde kólik aıdap, 6 adamdy qaǵyp ketken. Jol apatynyń saldarynan bir jigit qaza tapty. Keıin ol júrgizýshi kýáliginen aıyrylyp, 45 kúnge qamaýǵa alyndy.

Maqsat Úsenov araǵa birneshe aılar salyp kólik júrgizý kýáligi bolmasa da, jol erejesin buzǵandyqtan 18 myń teńge aıyppul tólegen.

2014 jyly 15 qarashada «otqa salsa janbaıtyn, sýǵa salsa batpaıtyn» zańbuzar Úsenov qarsy baǵyttaǵy jolǵa shyǵyp, 38 jastaǵy áıel tizgindegen Tayota kóligine soǵylǵan. Jol apatynan eshkim zardap shekpegendikten, 60 myń teńgeden astam aıyppul tólep qana qutylǵan.

Jer betindegi zańsyzdyq bylaı tursyn, Maqsat Úsenov aspanda da oıyna kelgenin istegen. Almaty – Bangkok baǵytyndaǵy ushaqta bort serikteriniń mazasyn alǵan. Ushaqtaǵy jolaýshynyń aıtýynsha, Maqsat Úsenov temeki shegip, jolaýshylardy mazaq qylǵan. Keıin ony Taıland astanasyndaǵy polısııa qyzmetkerleri tutqyndaǵan. Sýjuqpas Úsenov ol kezde de jazadan sytylyp shyǵypty.

Araǵa biraz ýaqyt salyp Maqsat Úsenov taǵy da zań buzdy. Bul joly eshqandaı jol apatyna túspegen, kisi óltirmegen, «jaı ǵana» marıhýanamen ustalǵan. 29 tamyzda keshki 19.00-de Almatydaǵy «QWERTY» klýbynda Úsenovten ózindik ıisi bar, kók tústi ósimdik zatymen toltyrylǵan sirińke qoraby tabyldy. Bul joly Úsenov ózine taǵylǵan aıypty tolyq moıyndap, óz isine ókinetindigin aıtqan. Sot úkimimen Úsenov kináli dep tanylyp, oǵan 453 800 teńge, ıaǵnı 200 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salyndy.

Bizdegi sot barlyǵyna birdeı meıirimdilik tanyta bermeıdi. Qataldyq tanytatyn kezderi de joq emes. Alaıda sottyń «ádil» sheshimimen jyldap túrmede otyrǵandardyń artynan «joqtap» otyratyn otbasynan bólek, qara halyq bar. 

Muhtar Jákishev

1998-2009 jyldar aralyǵynda «Qazatomprom» ulttyq kompanııasyn basqarǵan Muhtar Jákishev 2009 jyly qamaýǵa alynady. 2010 jyly 12 naýryzda Muhtar Jákishevti Astanadaǵy aýdandyq sot 14 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrady. Oǵan Venada «Qazatomprom» kompanııasynyń  ókildigin zańsyz paıdalanyp qosymsha paıda tapty, astyrtyn kassa ustady degen aıyp taǵyldy.

Muhtar Jákishev qamalǵanǵa deıin óziniń attasy Muhtar Áblıazovty túrmeden bosatýdy surap, kepil bolyp júrgen.

Aron Atabek

1986 jyly Jeltoqsan kóterilisinen keıin eki jylyn qýǵynda ótkizgen aqyn 2006 jyly shilde aıynda «Shańyraqta» bolǵan jappaı tártipsizdikti uıymdastyrdy degen aıyppen 18 jylǵa abaqtyǵa jabyldy.

Aron Atabek bıliktiń «Shańyraqtaǵy» zańsyz salyndy degen úılerdi buzý kezinde tártipsizdikti uıymdastyryp, polısııa qyzmetkerin óltirdi degen aıyp taǵyldy. Onyń jaza merzimi 2024 jyly shilde aıynda aıaqtalady.

Maks Boqaev

2016 jyly 28 qarashada Atyraý soty azamattyq belsendi Maks Boqaev pen Talǵat Aıanǵa úkim shyǵaryp, 5 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrǵan edi. Olar 2016 jyly 28 sáýirde Qazaqstannyń Jer kodeksindegi ózgertýlerge baılanysty qarsylyq mıtıngisine shyqqan. Negizinen narazylyq aksııasy zańdy bolǵan ári sol sherý kezinde Atyraý oblysynyń ákimi eshkimdi tutqyndamaımyz dep ýáde bergen. Áıtse de «zańsyz mıtıngi uıymdastyrdy» jáne «jalǵan aqparat taratty» degen aıyppen Maks Boqaev pen Talǵat Aıan tutqyndaldy. Olar taǵylǵan aıypty moıyndamady.  Osy sherýden keıin Elbasy jer kodeksine engizilgen ózgeristerge moratorıı jarııalady. Bul azamattardyń aqtalyp nemese raqymshylyq arqyly bosap shyǵatynynan halyq áli de úmittenedi. 2018 jyly Talǵat Aıannyń jazasy jeńildetildi. Talǵat Aıannyń ótelmegen merzimi (úsh jyl bir aı jáne 16 kún) bas bostandyǵy shektelý jazasyna aýystyrylyp, probasıonaldyq baqylaýda bolady.

Eger barlyq shendiler paramen tutylyp, aıyppulmen qutylatyn bolsa, jemqorlyq qalaı joıylady? Al saılaýǵa deıin prezıdent Toqaevtyń «jemqorlyqty túbimen qurtamyn» degen ýádesi qaıda qaldy?! Bizdegi sottyń bıliktegilerge emeshegi úzilip, «qylmysyn moıyndady» degen jeleýmen aıyppul ǵana salsa, jemqorlardyń áli talaıyn kóretinimiz anyq.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

7 pikir

kazak 11 Shilde, 2019

aqsha jegender qutylyp, qazaǵym dep eli ,jeri úshin kúresetinder kóp jylǵa sottalady. Sýhanberlıevanyń aqshasy kóp qoı. Qazaǵy úshin janyn berip júrgen Serikjan Bláshtiń soty tipti masqara boldy .Sebep joq, jala jabaıyn dese aqqa qara juqpaıdy , SERIKJANDY BOSATPASA Kóterilis bolyp KETETIN ShYǴAR

kazak 11 Shilde, 2019

aqsha jegender qutylyp, qazaǵym dep eli ,jeri úshin kúresetinder kóp jylǵa sottalady. Sýhanberlıevanyń aqshasy kóp qoı. Qazaǵy úshin janyn berip júrgen Serikjan Bláshtiń soty tipti masqara boldy .Sebep joq, jala jabaıyn dese aqqa qara juqpaıdy , SERIKJANDY BOSATPASA Kóterilis bolyp KETETIN ShYǴAR

Botagóz 12 Shilde, 2019

Basqa jańalyqtar saıttarynda Sýhanberdıevaǵa sotqa deıin 3 túrli bappen aıyp taǵyldy, onyń biri para alý týraly boldy. Biraq sotqa ótpeı jatyp-aq dálelderi joq dep ol aıypty alyp tastaǵan dep habarlady. Sizdiń bul aqparatyńyz sál qısyqtaý ma dep qaldym. Kináni polıseılerden izdeý kerek sııaqty.

Klara 12 Shilde, 2019

Sýhanberdına soty qaıta qaralsyn! Ádil úkim shyǵarsyn!

Aıdos 12 Shilde, 2019

Mynandaı jaǵdaılarmen, bizde jem qorlyq joıylady, dep oılamaımyn!