• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
21 Qazan, 09:07:39
Nazarbaev: "Nur Otan" halyqty mazalaıtyn máselelerge aralaspaıdy

09 Shilde, 2019 Tarıh

"Shıpagerlik baıany": О́teıboıdaq "Jeti ataǵa deıin qyz alyspaý" dástúrin medısına turǵysynan qalaı dáleldedi?

«Jeti ataǵa deıin qyz alyspaý kerek» degen sananyń bolmaýy shymyr shyndyqtyń betin shynymen de «Shıpagerlik baıan» asha túsetin sııaqty.

Qazaq halqynda álemdegi  eshbir ult pen ulystarda múldem joq, tipten ózgeniń oı sanasyna da kirip shyqpaıtyn «Jeti ataǵa deıin qyz alyspaý», – degen keremet bir salt-dástúri bar. Búgingi tańda Azııany kókteı ótip Eýropaǵa deıin qulash sermep, keń taralyp, jalpaq jatqan kúlli túrkiniń túp negizi ekendigimiz de, ata jurtta qara shańyraqty ıelep, qadirlep, qasterlep otyrǵandyǵymyz da anyq. Bir ǵajaby "Jeti ataǵa deıin qyz alyspaý" salty túrkiniń ózge ulystarynda  ne úshin joqtyǵy, nege olarǵa da taralmaı qalǵandyǵy oı týdyrady. Bul salt qazaqta qaı zamannan, qalaıdan-qalaı, nendeı sebeppen, qandaı qajettilike baılanysty qalyptasty eken, degen zańdy suraq týyndaıdy.

Keı zertteýshiler bul saltty ultymyzda atamzamannan beri bar bolatyn dese, endi bir zertteýshiler «Shıpagerlik baıanda» aıtylǵandaı XV ǵasyrda áz Jánibek hannyń tusynda bastalǵanyn aıtyp, bir-birin moıyndaǵysy kelmeı, ortaq baılamǵa kele almaı júrgen jaıy bar. Bundaǵy basty sebeptiń biri, ótken tarıhymyz ár qaısymyzdyń óz estýimiz boıynsha (kitapsyz) bilip-bilmeı aýyzsha aıta salǵanymyz bolsa, ekinshisi, qolda bar kitapty qunyttap oqyp, zerdelep, zettemeýden bolsa kerek. Árqandaı istiń sózsiz bir bastalý núktesi bolatyndyǵy belgili. Endeshe, osy bir ǵylymılyǵy asa joǵary, ǵajaıyp tazalyqty, móldir tunyqtyqty, asyl tektikti saqtaýǵa ári urpaqtyń sapasyn kóterip otyrýǵa arnalǵan qasıetti dástúrimiz qashan jáne qalaı qalyptasty?

Talqy:

Eger bul salt burynnan beri bar edi desek, XV ǵasyrda Ábilqaıyr handyǵynyń quramynda qazaqpen birge bolǵan búgingi ózbekte, ejelden qazaqpen egiz qozydaı bir ósip, irgesi bólinbeı kele jatqan qaraqalpaqta, sondaı-aq Qarahan memleketi zamanynda qazaqty qurap otyrǵan biraz taıpalarmen bir odaqta bolǵan uıǵyr halqynda, Orhon-Enıseı jerinde qazaqty quraǵan taıpalarmen birlikte bolǵan, tipti Táýekel han men Abylaı han zamanyndarynda Qazaq handyǵymen etene jaqyn bolǵan, irgeles jatqan qabyrǵaly qyrǵyz ultynda da bolýy kerek edi. Mine osylardyń bárinde «Jeti ataǵa deıin qyz alyspaý kerek» degen sananyń bolmaýy shymyr shyndyqtyń betin shynymen de «Shıpagerlik baıan» asha túsetin sııaqty.

"Shıpagerlik baıanda" Jánibek hanmen suqbattasyp otyrǵan О́teıboıdaq bylaı deıdi: "Qandyq ýylmalyq pendelik jalǵasym bitistiligi, – dedim.

Han: - Ol syrqat qandaı sezilis bildirmek? – dedi. Men: - Qandyq ýylma merezdik, qulǵanalyq mıǵulalyq Allalyq shala jaralym bolmaq. Aıyǵym – odan saqtanbaq qana. Saqtandyrý tek Allajar, taqsyr, sizdiń qolyńyzdan ǵana kelmegi Allajar jazmysh dedim. Han: - Odan qandaı saqtanbaq sharttamaq bolar? – dedi. Men: - Ol ońaı, taqsyr, siz tek kóz muryn shartty oryndamaǵyńyz ǵana ýájip muhtasary, – dedim. Han: Men….", – dep, sózin sabaqtap, aryqaraı, sýyq júristi haram áreketten saqtanýdyń óte mańyzdylyǵyn, óz kózimen naqtyly kórgen myna bir aıanyshty oqıǵamen túsindiredi.

Bul qystyrma baıandy maǵynasy boıynsha aýdarsaq «sýyq júrispen júrip týdyrǵan óz ulyna, aq nekeli jubaıynan týylǵan qyzyn uzatýdan mynadaı aıqyndyq kórildi. Odan kóp bala kóterdi, óldi, bala turmady, túsik bolyp túse berdi. Bulaı bolýy qandastyq jaqyndardyń aralasýnan qan irigishtik áserinen shala jaralym paıda bolǵandyǵynan  edi. Aqyrynda qyzy da, uly da qandyq irýden (ýylma) ólip urpaqsyz qaldy… Aldııar  taqsyr! olar ókingenimen orny tolar ma?» deı kelip, «kóz rette,…qol kóz atadan aspaǵan rýlar arasynan qyz alysqandardan qandyq ýylma kóp quzǵyndamaǵy kóz kórgi. Sonyń úshin qol kóz muryn atadan asqandar ózara qyz alysyp, qudalaspaǵy shart. Otyz, qyryq ata aralasa, urpaq aqyldy bolmaq. Syrt elden qyz alyssa, urpaǵy ónerpaz, zeıindi, ańǵarly bolmaq» (Shıpagerlik baıan 42-bet).

Bul mátinniń aýdarmasy: «ekinshisi, …jeti atadan aspaǵan rýlar arasynda qyz alysqandarda qandyq irýdiń kóp bolatyndyǵyn kórdik. Sondyqtan segiz atadan asqandar ózara qyz alysyp, qudandaly bolýy kerek. Otyz, qyryq ata aralasa, urpaǵy aqyldy bolady. Syrt elden qyz alyssa, urpaǵy ónerpaz, zeıindi, zerdeli bolady» – degende, han Jánibek osy zańdylyqqa senińkiremedi me,  álde shyndyǵyna kózin anyq jetkizip alǵysy keldime eken, kenetten solqol tórtinshi ýáziri Jarmanadan mynadaı suraq suraıdy.

«Seniń áıeliń neshe ata aralaǵan?

Jarmana: - Aldııar Han ıem! Týǵan jıenim edi. Qaraúzgen shıpager О́tekeńniń myna sózi meniń shyǵýyma syǵý bolǵandaı dál tıip, jyǵyp otyr. О́te jaqyn qandasymnan áıel alǵanyma ókinip otyrǵanymdy, taqsyr sizdiń qalaı bilip qoıǵanyńyzǵa tańǵalyp otyrmyn, dep, qol qýsyryp taǵzym etti». Sonda, suńǵula Jánibek han:

«Senen bala týmaǵan edi. Men О́teıboıdaqtyń shıpagerlikte qara úzgen-úzbegendigin anyqtap alýym úshin, sen esime túsip ketken soń, qarasam, óńiń buzylyp, ýáıim basqan álpetińdi baıqadym. Sodan suraǵan edim, dedi. Jarmana ókirip qulap tústi» (tól mátinin oqyrman izdenisi úshin qaldyryp kettim. Shıpagerlik baıan. 42-bet).

Mine, osyndaı naqtyly oqıǵalarǵa kózi anyq jetken Jánibek han dereý hatshysyn shaqyryp, mynadaı jarlyǵyn túsirgen:

 

                      AQ ORDA HANY JÁNIBEK ÁZDIŃ JARLYǴY

«Kúlli Alash uranly Qazaq qarasha buqaralarymnyń ózderiniń jáne urpaǵynyń minsiz bitistik bolmaǵy sharty úshin:

Aýyz. Jat tóselmelik jat nıet, bát qylyq búginnen bastap tyıym bolmaǵy shart jaraǵy. Ágárákim kózge shalynsa, qaramańǵaz artynsha mingizilip órtelmelik qalma álpetine jaqpaýlyq, jaǵa jurt kórmelik isteme shart.

Kóz. Jeti atadan ilgeri qyz alysqandar búginnen bastap bolmaýy shart jaraǵy. Ágár olaı bolsa, bolǵanyna kóz jetse, jubaılardy teń bas qylyshtamaq shart.

Kóz muryn. Betten súıetin jat qylyq búginnen bastap tyıym. Jáne Allalyq shala jaralymnan basqa naýqastar árqandaı pende balasyna bolsa da tostaǵannyń shetin tistetpeýi shart. Ágár aıqyn uǵynystyq bolsa, elý qamshy dúrelemek jaraǵy. Oǵan suram joqtyǵy aıqyndylyq. Áshkere qarsylasqan adamnyń ózi kim bolsa da jer úımek» (Shıpagerlik baıan. 43-bet).

   Bul jarlyq qazirgi tilimizshe:

Kúlli Alash urandy Qazaq qarasha halqymnyń ózderiniń jáne urpaqtarynyń minsiz bitisti (saý deneli) bolýy úshin:

Birinshi. Sýyq júristi jaman nıet, las qylyqqa búginnen bastap tyıym salynsyn. Egerde kózge shalynyp qalsa, betine qara kúıe jaǵyp, qara sıyrǵa teris mingizip, el kórmesteı etilsin.

Ekinshi. Jeti ataǵa deıin qyz alysatyndar búginnen bastap bolmasyn. Eger solaı bolǵan jaǵdaıda, anyǵyna kóz jetse, jubaılardyń bastary alynsyn.

Úshinshi. Betten súısetin nashar ádetke búginnen bastap tyıym salynsyn. Sondaı-aq kemis týylǵan jandardan basqa  naýqasty adamdar árqandaı pende balasyna as ydysynyń shetin de tistetbesin. Egerde osyndaı jaǵdaılar anyqtalyp qalsa, elý qamshy dúre soǵylsyn. Oǵan eshqandaı suraq joq. Áshkere qarsylasqan adam bolsa, meıli ol kim bolsa da, ólim jazasy berilsin».

Demek, XV ǵasyrda Qazaq dep baıyrǵy atty (áıgili tarıhshy N.Myńjanıdyń zetteýderinlde, VIII ǵasyrdaǵy  qytaı jazbalarynda qazaqty qasa dep jazǵany aıtylady) qaıta jańǵyrtqan qazirgi qazaq taıpalarynyń odaǵynda Jánibek hannyń qatań jarlyǵynyń arqasynda bul buıryq halyq esine qurannyń aıatyndaı shegelenip, ata zańyna aınalyp ketken deýge tolyq negiz bar. Bunda eskere ketetin bir jaıt, О́teıboıdaq segiz atadan soń qyz alysýǵa bolatyndyǵyn aıtqan. Biraq, Jánibek han qazaqta jeti sanyn kıeli san dep qaraıtynyna baılanysty ma eken, álde qarashasynyń usynysyn aınytbaı aıtýdy ar kórip, solaı aıtty ma, qalaı, jarlyǵyn túsirgende «Jeti ataǵa deıin», dep, buıryq bergen.

Shaıahmet Qalı

Aqyn, matematık, "Shıpagerlik baıany" kitabyn zertteýshi  

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir