• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 05:08:15
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

26 Maýsym, 2019 Saıasat

"100 naqty qadam" Ult jospary sot júıesine ne beredi?

Bul aqıqatyn aıtqanda, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń  bes ınstıtýsıonaldyq reformany júzege asyrý jónindegi úlken jobasy. Bul Qazaqstandy alǵa aparatyn óte kerekti ári qomaqty qadam. Qazir atalǵan joba, Ult jospary nátıjeli túrde júzege asyp jatyr. Onyń jemisin de kórip otyrmyz.

Aqıqatyn aıtqanda, elimizde zań júıeli túrde oryndalsa, onyń da jemisi úlken. Zańnyń mártebesi joǵary. Ol oryndalsa, eshkim de tártip buzbaıdy. Muny nege aıtyp otyrmyz? О́ıkeni «100 naqty qadam Ult josparynda» basymdyqtyń birsyparasy osy zań salasyna arnalǵan. Al Nazarbaevtyń 100 naqty qadamy qazirgi ýaqytta sot júıesi salasyna tyń ózgerister ákelýde. Quqyq salasy  búgingi tańda Ult josparynyń utymdy kezeńin bastan ótkerýde.

Aıta keter bir jaıt, Ult jospary – bes ınstıtýsıonaldyq reformany júzege asyrý jónindegi 100 naqty qadamnyń ekinshi tarmaǵy «Zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý» dep atalady. Demek 100 naqty qadamnyń 20-ǵa jýyq baby osy zań, quqyq salasyna arnalyp otyr. Osydan shyǵatyn tujyrym, «100 naqty qadam» Ult jospary sot júıesine ne berdi?

Birinshiden, sot júıesi barynsha ashyq, halyqqa qoljetimdi bola tústi.

Ekinshiden, qazir bul salady bıýrokratııalyq kedergiler azaıdy. Úshinshiden, burynǵy ýaqytta is materıaldaryna sońǵy núkte qoıylǵansha  2,5 jyl, keıde 3 jyl ýaqyt ketti.

Tórtinshiden, qazirgi ýaqytta qaralǵan iske núkte qoıylý múmkindiginshe, bir jyl ýaqyttan ary uzamaıdy.

Besinshiden, búgingi kúnde aryz-talaptardyń 90 paıyzǵa jýyǵy ınternet onlaın júıesi arqyly qabyldanady.

Altynshydan, álemdik reıtıngte nazar salatyn bolsaq, sot, quqyq salasynda kúrt alǵa  jyljýdyń kórinisi baıqalady. Qazir sotqa jaǵdaı jasaý jaǵynan tórtinshi orynǵa shyqqanymyzdyń ózi de óte úlken jetistik ekenin aıta ketý lázim. Bizdiń aldamyzda Ońtústik Koreıa, Sıngapýr Norvegııa elderi ǵana turǵanynyń ózi bizdiń bul salada sońǵy eki-úsh jyldaǵy kúr serpilistiń barynyń aıqyn kórinisi. Demek, budan shyǵatyn qorytyndy, aıtylǵan ózgeristerdiń barlyǵy da 100 naqty qadam Ult josparynyń jarqyn nátıjesi deýge turarlyq.

Árıne sot júıesiniń jetildirý eń aldymen kadrlarǵa, bilikti mamandarǵa  qatysty ekeni sózsiz. Bul oraıda Elbasy sot júıesi mamandarynyń aldyna júıeli mindetter qoıdy. Ol úshin qoldanystaǵy zańdarǵa ózgerister engizildi. Sonymen qatar sýdıalardyń kez kelgen isterge aralasa berýi doǵaryldy. Olardyń júktemesi azaıtyldy. Sondaı-aq sot júıesi bıýrokratııalyq isterden tazartylyp, yńǵaıly júıege endi. Elbasy tapsyrmasynan keıin búginde sot júıesinde irgeli ózgeristerdiń nátıjesi kórine bastady. Eń bastysy, sýdıalyq qyzmet kezdeısoq adamdardan aryldy. Bul salaǵa bilikti, bilimdi, máseleniń túıinin ońtaıly sheshetin sýdıalar kele bastady. Sýdıalardy attestasııalaý salasynda da talap kúsheıdi. Barlyǵyn arnaıy qurylǵan komıssııa zerdelep sheshetin boldy. Joǵary sot tóraǵasy baspasóz qyzmetiniń habarlaýyna qaraǵanda, bıyldyń ózinde 500-ge jýyq sýdıa  attestasııalaýdan ótetini belgili boldy. Bul árıne sot úkimin shyǵaryp júrgender úshin úlken synaq ekendigi sózsiz. Al attestattaýdyń paıdasy ne? Atalǵan salada eń myqty, bilikti kadrlar qalady. Azamattardyń sýdıaǵa degen senimi artady.

Onyń ústine qazirgi ýaqytta sot úkimin shyǵarý úshin sýdıalardyń kóp ýaqyty matarıaldardy qaraýǵa, ony júıeleýge ketedi. Atap aıtar bolsaq, jıyrmadan astam qujattardy toltyrýǵa májbúr. Bul árıne sot prosesin jedel qaraýǵa kesirin, kedergisin tıgizedi. Sondyqtan Joǵary sot tóraǵasy Jaqyp Asanov myrza atap ótkendeı, qazir sýdıalardyń isine tosqaýyly kóp nárselerden arylýdyń joldary qarastyrylyp jatqanǵa uqsaıdy. Eń aldymen sýdıalardyń júktemesi azaıtylaıyn dep otyr. Bul bir. Ekinshiden, sot tóreligine tikeleı qatysy joq fýnksııalardy notarıýstar men pro¬kýratýraǵa berý jaǵy da qarastyrylýda.

Joǵary sot tóraǵasy Jaqyp Asanov bir sózinde júktemelerdiń shekten tys kóptiginen sýdıalyqqa bos oryndardyń kóp bolýyn da jasyrǵan joq. Árıne júkteme kóp bolǵan soń, jumys ta aýyrlaıdy. Jalpy adamnyń múmkindigi sheksiz deý qate. Sol sııaqty sýdıalardyń jany da temir emes qoı.  Joǵary sottyń baspasóz qyzmetiniń derekterine nazar aýdarar bolsaq, 2017 jyly sotqa 2,7 mıllıon is pen materıal túsken kórinedi. Bul málimet 2018 jyly 4,5 mıllıonǵa jetken. Bıylǵy jyly da bul azaımaı otyr. Jalpy málimetke qarar bolsaq, reseılik sýdıalar ortasha eseppen 1000 is qaraıtyn bolsa, qazaqstandyq sýdıalar 2 myńnan asa is qaraıdy eken. Árıne, eki ese kóp. Al muny qarapaıym kópshilik bile bermeıdi. Keıbir sotqa túsken is materıaldarynyń uzaqqa sozylyp ketýiniń osyndaı syry bar kórinedi. Osyǵan baılanysty Elbasy tapsyrmasyna oraı qazir sot salasynda kurdeli prosester júzege asýda. Joǵary sot tóraǵasyn qabyldaǵan Qasym-Jomart Toqaev ta    sot salasynda kúrdeli ózgerister qajettigin tapsyrǵan bolatyn. Osyǵan oraı qazirgi kezeńde birqatar zańǵa ózgerister engizildi. Atap aıtar bolsaq, osy ýaqytqa deıin atalǵan saladaǵy on bes zańnyń altaýy kúshine engen, úsheýi parlamentte, al qalǵany Májilistiń qaraýyna usynylý ústinde eken.

Jalpy sýdıalarǵa júktemelerdi qalaı azaıtýǵa bolady? Onyń sheshýdiń joly bar ma? Bul oraıda Joǵary Sot tóraǵasy Jaqyp Asanov ony sheshýdiń jalǵyz joly bar ekenin aıtady. Ol úshin tatýlastyrý ınstıtýtyn damytý qajet. Bul qazirgi ýaqytta eń ońtaıly jol bolyp otyr. Adamdar arasyndaǵy arazdyqty sotqa deıin tatýlastyrý arqyly sheshý sottyń da ýaqytyn almaıdy. Bul óte yńǵaıly sheshim. Al eger is sotqa túsip ketse, ol óte uzaqqa sozylyp ketýi múmkin. Sondyqtan damyǵan elderdegi osy tásildi qoldaný Qazaqstan úshin de durys jol bolyp otyr. Málimetke júginer bolsaq, damyǵan elderde máseliniń 60-70 paıyzy sotqa deıin, ıaǵnı tatýlastyrý ınstıtýty arqyly sheshiledi eken. Osyǵan oraı respýblıkamyzda da sıngapýrlyq tájirıbe boıynsha pılottyq tásil jumys isteýde. Atap aıtar bolsaq, «Túngi sottar», «Otbasylyq sottardyń» tıimdiligi orasan zor bolyp otyr. Qazir Qazaqstan boıynsha  osyndaı 16 ortalyq óz jumysyn bastady. Al taýlastyrý kabınetteriniń sany 1016-ǵa jetken. Atalǵan ortalyqtarda barlyq mamandar jumys isteıdi, zańger, notarıýs pen arnaıy psıhologtar túıindi nemese arazdyqty sheshýdiń joldaryn izdestirýde. Tatýlastyrý ınstıtýty  negizinen eki tarapqa da tıimdi bolyp otyrǵanyn jasyrýǵa bolmaıdy.

Qazir 100 naqty qadam Ult josparyna  sáıkes, tatýlastyrýshy sýdıalar ınstıtýty da iske qosyldy.  Qazir mundaı sýdıalardyń sany 93-ke jetti. Olar isti sotqa bermeı turyp, eki tarapty tatýlastyrýǵa jumys isteıdi. Bul jumys ta qazirgi ýaqytta óz nátıjesin berip otyr. Mysaly, Joǵary sottyń baspasóz qyzmetiniń derekterine sensek, qazirdiń ózinde isterdiń 55 paıyzy eki jaqtyń bitimimen aıaqtalyp otyr.

 Budan shyǵatyn qorytyndy ne? 100 naqty qadam Ult josparyna  sáıkes, ómirimizde zań ústemdigin qurýda. Demek, adamdar zańdy syılasa, tártipsizdik  te bolmaıdy, zań da buzylmaıdy. Demek qazirgi ýaqytta sot, quqyq salasyndaǵy júzege asyrylyp jatqan  kúrdeli reformalarǵa eń aldymen senimmen qaraýymyz kerek. Ol ýaqyt kele óz nátıjesin beretinine esh kúmán joq. Al 100 naqty qadam Ult jospary Elbasy Nursultan Nazarbaev negizin qalaǵan, bolashaqqa baǵdar bergen strategııalyq qujat desek te bolady.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir