• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
25 Tamyz, 07:42:00
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

08 Shilde, 2019 Aıtty-eı, baýyryń!

Mınıstr Ashat Aımaǵambetovtyń nazaryna: "Dúnıejúzi tarıhy orys tilinde, Qazaqstan tarıhy qazaq tilinde oqytylady? Nege?"

Biz aǵylshyn tiliniń oqytylýyn qos qoldap qoldaımyz, biraq, qazaq mektebinde orys tilinde, aǵylshyn tilinde pán oqytýǵa qarsymyz! Osyny túsinbegen úsh mınıstr túsinbegen beti kreslomen qoshtasty. Qazirgi mınıstr tyńdaıdy dep senim artamyn.

Dúnıejúzi tarıhy orys tilinde, Qazaqstan tarıhy qazaq tilinde oqytylady? Nege?

Sońǵy aptada kóterilip jatqan bul másele negizi 2015 jyly kúzde bastalǵan is edi. Bul atyshýly "úshtildilik baǵdarlama" dep atalatyn 2016-2022 jyldarǵa arnalǵan bilim baǵdarlamasy edi.

Elimizdiń sol kezdegi bas ustazy Aslan Sárinjipov 2015 jyly 10 qyrkúıek kúngi baspasóz máslıhatynda «Barlyq mektepterde qazaq tilinde qazaq ádebıeti, Qazaqstan tarıhy, geografııa páni oqytylady. Informatıka, fızıka, hımııa, bıologııa joǵary synyptarda tek aǵylshyn tilinde ótetin bolady. Al, qandaı mektep bolsa da, meıli ol qazaq, meıli aralas mektep bolsyn Dúnıejúzi tarıhy pánin tek orys tilinde oqıdy» dep málimdegen. Bul shýly úshtildilik baǵdarlamasyn Sárinjipov bastady, Saǵadıev bekitip, Shamshidınova shetin túrtpeı, Aımaǵanbetovke ótkizip berdi.

Biz úshtildilik baǵdarlamaǵa qarsy bolǵan kezde dál osyndaı soraqylyqqa qarsy turǵan edik, biraq, sol kezdegi bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıev komandasy bizdi "aǵylshyn tiline qarsy" dep, úshtildilik baǵdarlamany kóleńkede qaldyrdy.
Biz aǵylshyn tiliniń oqytylýyn qos qoldap qoldaımyz, biraq, qazaq mektebinde orys tilinde, aǵylshyn tilinde pán oqytýǵa qarsymyz! Osyny túsinbegen úsh mınıstr túsinbegen beti kreslomen qoshtasty. Qazirgi mınıstr tyńdaıdy dep senim artamyn.

Já, basyndaǵy iske oralaıyn, bizde dúnıejúzi tarıhyn orys tilinde oqytý neden týyndady?
Bul — baryp turǵan jaltaqtyq pen qorqaqtyqtyń kesiri, kezinde orys synyp túlekterinen qazaq tili páninen emtıhan alý úshin, qazaq synyptaryna orys tili páni emtıhanyn engizgen. Dál sol sııaqty, orys synyptaryna Qazaqstan tarıhyn qazaq tilinde ótkizý úshin qazaq synyptaryndaǵy dúnıejúzi tarıhyn orys tilinde ótkizý bastamasyn kirgize saldy. Ne degen qorlyq?
25%-ǵa jetpeıtin orys synybyna Qazaqstan tarıhyn memlekettik tilde oqytýǵa batyly barmaǵan shendi qaýym, 75% qazaq balasynyń dúnıege kózqarasyn orys terezesinen syǵalatýǵa kelise ketti. Bul — táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna jaqyndaǵan biz úshin qasiret.
Biz dúnıejúzi tarıhyn orys tilinde oqytý arqyly kóp dúnıeden utylamyz.

Eń birinshi, ol — memlekettik tildiń jeńilisi. Mektebinde, qazaq synybynda barlyq pándi oqytýǵa jaramaıtyn qazaq tilin — "memlekettik til" dep aıta almaıtyn, erteń eldiń betine qaraı almaıtyn jaǵdaıda bolamyz. Orys tiliniń mártebesin asqaqtatyp, qazaq tiliniń soryna taǵy bir qadam jasaımyz. Bul — qylmys.

Ekinshi, ol — ıdeologııalyq qurbandyq. Sebebi, bizde baǵdarlamalar men oqýlyqtardyń basym bóligi Reseı oqýlyqtarynyń aýdarylǵan kóshirmesi ekeni anyq. (Dálel kerek bolsa paraqtap sanap beremin). Al, dúnıejúzi tarıhyn orys tilinde oqytatyn bolsa, bizdiń avtorlar taza Reseı oqýlyǵyn aýdaryp jatpaı-aq, kóshire salatyny aqıqat, sonda Reseı ıdeologııasy qazaq mektepteriniń esiginen emin-erkin kirip, "orys — dos" degenmen dos bolyp, "orys — jaý" degenmen jaýlasyp júre beretin, sol keńes ıdeologııasynyń túri ózgergen formatymen sýsyndaǵan urpaq tárbıelep júre beremiz.

Úshinshi, ol — táýelsizdikke syn. Qazaqstan tarıhy, qazaq tili, qazaq ádebıeti sekildi pánderdi táýelsiz Qazaqstannyń mektebinde qazaq tilinde oqytý — talqylanatyn másele emes! Muny talqylap, sol úshin ózge bir pándi ózge tilde oqytýǵa kelisý ol — táýelsizdigimizge syn. Eldigimizden uıat.

Sondyqtan, buǵan deıingi mınıstrlik qabyldaǵan úshtildi baǵdarlamanyń osyndaı masqara tustaryn tez arada keri qaıtaryp, bilim berýdiń baǵytyn ulttyq baǵytqa burý — kezek kúttirmeıtin sharýa dep oılaımyn. Orta bilim memlekettik tilde berilýi kerek. Qazaq synybynda ózge tilde pán oqytý — talqylaýǵa salatyn dúnıe emes.

Tek dúnıejúzi tarıhy máselesi emes, osy jerde ózekti taǵy bir dúnıe ol — orys ádebıeti. Qazaqstandyq mektepter nege orys ádebıetin ǵana oqýy kerek? Sonda Tolstoıdy oqyǵan bala ne úshin Baırondy oqymaýy kerek? Nege Túrik ádebıetin, túrki ádebıetin, aǵylshyn ádebıetin qazaq balasy oqymaýy kerek? Bul — orys áleminiń qamytyn moıynǵa ilip, "dúnıede tek orys ulty ǵana — uly ult" dep ketken keńestiń shekpeninen shyqpaý emes pe?

Sondyqtan, bizdiń táýelsiz Qazaqstannyń búgingi urpaǵy álem ádebıetiniń jaýharlaryn qazaq tilinde oqýy kerek. Mekteptegi orys ádebıeti páni birtutas qysqartylyp, ornyna álem ádebıeti degen pán engizilýi kerek. Qazaq balasy álemdik ǵylym men ádebıetti meńgerýdi óz tilinde, memlekettik ıdeologııada alýy kerek. Bul — (biz) ustazdardyń, memlekettiń jasap berýge tıisti qasıetti paryzy. Urpaq aldynda uıatqa qalmaıyq.

О́zi tarıhshy retinde jańa mınıstr Askhat Aimagambetov myrza mundaı soraqylyqqa jol bermeıdi dep oılaımyn. Bilim salasyna ulttyq reń bermeý, memlekettik tildiń mektepte ekinshi sortta bolýy — ulttyq qasiretke ákelip soǵady. Onyń zardabyn neshe ondaǵan jyldan soń tartýymyz ábden múmkin.

El prezıdenttigine kelgennen beri bilim salasyna únemi kóńil bólip kele jatqan Qasym-Jomart Toqaev myrza da bul baǵdarlamaǵa buǵan deıin de ózgeris engizýdi tapsyrǵan edi. Sondyqtan, jańa ulttyq baǵyttaǵy orta bilim baǵdarlamasy qaıta jasalady dep senemin jáne sala mamany, janashyry retinde úmit etemin.

Aıatjan Ahmetjanulynyń feısbýk paraqshasynan alynǵan

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir