• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
22 Tamyz, 07:01:38
Senim údesinen shyqqan bank

28 Maýsym, 2019 psıhologııa

Marzııa Bekaıdar: О́mirde óz jolyńdy tabý úshin ne isteý kerek?

"О́mirde óz jolyńdy tabý úshin ne istemek kerek?" degen suraqty maǵan oqyrmandarym jıi qoıady deıdi psıholog Marzııa Bekaıdar. Qamshy.kz aqparat agenttigi belgili psıhologtyń kezekti keńesterin nazarlaryńyzǵa usynady. 

Bilesizder me, keıde adamnyń ózi myna jalǵannan shyn mánisinde ne qalaıtynyn bilmeı jatady. Bárimiz balalyq shaqtyń áserimen ómir súremiz. Balaǵa kishkentaı kezinde qorshaǵan ortasy ne ata-anasy óz oıyn bildirtýge ruqsat etpese, óz talǵamdaryn balaǵa tańa berse, óskende bala óz armanynan adasyp qalady. Ishki jan dúnıesiniń daýysyn estýge shamasy jetpeı jatady. Sondaı sátte jeńil jattyǵý jasaýǵa keńes beremin. Aldymen yńǵaılanyp otyryńyz. Sosyn tereń dem alyńyz da ony shyǵaryńyz. О́zińizdi sóresi kóp úlken zaldamyn dep elestetińiz. Osy sórelerde «talanttyń» neshe túrlisi jatyr dep oılańyz. Kez kelgenin tańdap alýǵa quqylysyz. «Qaısysy maǵan qajet?» dep óz-ózińizge suraq qoıyńyz. Birnesheýin ıemdengińiz kelse, marhabat, ózińizdi shektemeńiz! Kózińizge ottaı túsken «talanttardyń» arasynan qaısysyn ómirge aınaldyra alamyn dep oılaısyz? Atalmysh jattyǵýdy jasap kórińiz, oı-pikirińizdi jazyńyz.

21 ǵasyr óz degenin istetýde. Bárimiz áldenege asyǵamyz, aptyǵamyz. Názik jandylar da er azamattarynan qalys qylǵysy kelmeıdi. Bir qolymen besik terbetip, bir qolymen telefon shuqylap, bárine úlgerip qalýǵa tyrysady. Úlgermeýden qorqady. Muny jeńiliske, sátsizdikke, baqytsyzdyqqa balaıdy. Sodan bolar júıkesi syr beredi, sharshaıdy, biraq eregisedi, qulasa da qaıta turady. Degenine jetpeı qoımaıdy. Bárine búgin qol jetkizgisi keledi. Qatelikterdi keshirmeıdi, ásirese kúıeýi men bala-shaǵasyna qabaǵyn shytyp, aıǵaılaýǵa daıyn bolady. Aýyr sózderdi ózine de, kúıeýine de, balasyna da aıamaı aıta salady. Jany názik ol óziniń bitim-bolmysyn, tabıǵatyn, náziktigin umytqaly qaı zaman?! Bar yrys, qut-bereke, aman-saýlyq, sáttilik Alladan ekenin esten shyǵarǵany qaı zaman?! Eń abzaly – júrekti ımanǵa toltyrý. Ajyrap bara jatqan jipsiz baılanysty qalpyna keltirý...

 О́zińdi syılamaý

О́zgeni syılamaý túbinde ózińdi syılamaýǵa alyp keledi

Bilmestikpen bireýdiń kóńiline qaıaý túsirip, synap-minep, kemshiligin betine basyp jatamyz. Keıde osynyń bárin maqsatty túrde jasaımyz. Tilimizdiń ýyn shashqymyz-aq kelip turady. Men de ara-tura janǵa batatyn jaǵymsyz pikirlerdi oqyp qalamyn. Alaıda renjip, olarǵa qarǵys jaýdyrýdyń ornyna sol aıtqyshtardy, jazǵyshtardy aıaımyn. Qudaı esirkesin deımin. Nege deısiz ǵoı? Sebebi bireýge tıisemin degen adam óziniń jan-dúnıesin qalaı bylǵap tastaǵanyn baıqamaı qalady. Mysaly, Alla Taǵala onyń jolyn ashpaqshy bolady, qadamyn sátti qylǵysy keledi, alaıda abaısyzda aýyzdan shyqqan aram sóz, ósek-aıań onyń jolyn baılap tastaıdy. Yrys-berekeden qaǵylady.  Bireýdi balaǵattaımyn, ornyna qoıamyn dep turǵanda  ózin tómen qaraı quldyratqanyn baıqamaıdy. О́zgeni syılamaý túbinde ózińdi syılamaýǵa alyp keledi.


Únemi aqyl aıtqysh, jón siltegish, kez kelgen jerde orynsyz oı-pikir aıtqysh adam syrt kózge súıkimsiz bolyp kórinedi. Bireýdiń ómirin talqyǵa salǵan adamdy Jaratqannyń jaqtyrmaıtyny aqıqat. Jiberilgen qatelikti kózge shuqı beretin adamnyń ózi kóp qatelik jasaıtyn bolady. Bir adamnyń artyna túsip, jamandap, onyń ómir súrýine múmkindik bermeıtin jan Allanyń ashýyn týdyrady.

«Bireýdiń kóz-jasyna qalýdan qorqyńyz, sebebi ol Allaǵa bir taban jaqyn» delingen (ımam ál-Buqarıdyń aıtqany). Kóz jasyna qalý degen neni bildiredi? Bul degenimiz – artynan jamandaý, ol týraly ósek-aıań taratý, synap-mineý, kemshiligin, qateligin betine basa berý, jurt kózinshe mazaqqa aınaldyrý, syryn jalpyǵa málim etý, sózben shaǵý, aıaǵynan shalyp qalýǵa tyrysý, qysqasy psıhologııalyq turǵydan basyp-janshý, dostyń keıpine ene otyryp jamandyq tileý, or qazý... Bul tizimdi tańǵa deıin jalǵastyra berýge bolady. 

Eger de sizdiń osylardyń birine qatysyńyz bolsa, kilt toqtańyz! Allanyń qaharyna ushyramańyz! О́zińizdi baqytsyzdyqqa dýshar etpeńiz! Jaratqannyń meıirimi sheksiz, baqytty da baı-qýatty attaný mártebesi sizge buıyrýy ábden múmkin. Aqymaq qylyqtarmen ózińizdi ózińiz quzǵa ıtermeńiz. Dál qazir adaldyqtan aınymaımyn, aýyr sózder, aqymaq sózder, bylapyt sózder  aıtyp aýzymdy bylǵamaımyn dep ýáde etińiz! Sebebi erteń-aq baqytqa bastar jańa kún týady.

qorqynysh

Qorqynysh - oıdan qurastyrylǵan eles

Qorqa bermeńiz! Qorqynysh... Keńes alýǵa kelgen qyzdar qorqaqtaı beredi. Tizbektesem: «betimdi qaıtarady dep qorqamyn»... «jańa bıznes bastaýǵa qorqamyn, sebebi birinshisi sátsiz aıaqtaldy»... «sezimderimdi syrtqa shyǵarýǵa qorqamyn»... «óz qateligimdi moıyndaýdan qorqamyn»... «balalarymnyń bolashaǵy úshin qorqamyn»... «kináli bolýdan qorqamyn»... «ashyq jarqyn bolýdan qorqamyn»... «kúıeýimnen, aqshadan, abyroıymnan, jumysymnan, mahabbatymnan aıyrylamyn dep qorqamyn»... deıtinderdiń sany kóp. Bul uzyn-sonar tizimniń bir parasy ǵana. Aınala tolǵan qorqynysh! Shyn mánisinde bul qorqynyshtyń ózi joq. Oıdan qurastyrylǵan eles dúnıe...


Bile bilseńiz, eshkim jáne eshteńe bul ǵalamda máńgi emes. Alladan medet surap, bolashaǵyn Jaratqanǵa tapsyrǵan jannyń mańdaıy ǵana bes eli. Sebebi ol adam kez kelgen qıyndyqtan qorqynysh emes, ósýge, damýǵa, ózgerýge degen talpynysty kóredi. О́mirden sabaq ala biledi. Eshnárseden qoryqpańyz! Kez kelgen shyǵynnyń ózinde qaıyrly dúnıe jatyr. Sizge tıesili nárse qashyp ketpeıdi. Buıyrǵan ketpeıdi deıdi. Ataq-abyroıyńyz, laýazymyńyz úshin alańdap, qaltyrap qoryqpańyz. Nápsińizdi jeńe bilińiz! О́zińizge, qorshaǵan ortańyzǵa adal bolsańyz, Jaratqannyń ózi sizge jar bolatyny bultartpas aqıqat. Sonda ǵana siz bar qorqynyshtan arylyp, jeńildenesiz. Erkindikke ıe bolasyz. О́mir súrý siz oılaǵannan jeńil bolyp shyǵa keledi. 

Qorqynyshtyń kesirinen belgili bir pále-jaladan ózińizdi ómir boıy saqtandyrǵyńyz kelse, endi siz munyń báriniń qajeti joq ekendigine kóz jetkizesiz. Sebebi mashınany saqtandyrýǵa múmkin bolsa, bar qıyndyqtan saqtaný degen joq. Japyraqtyń ózi Allanyń ámirimen ǵana jerge túsetinin umytpaǵaısyz. О́mirdi Allanyń eń úlken syıy dep qabyldap súrý, árbir qıyndyqty synaq dep qasqaıyp qarsy alý – bar baqyttyń bastaýy.

Oqı otyryńyz: 

♦ Marzııa Bekaıdar: Qyzdar turmysqa shyǵarda neden qatelesedi?

♦ 3 psıhologııalyq ról: Áıeldi qaısysy baqytty etedi?

♦ Marzııa Bekaıdar: 14 jasymnan áıel baqytynyń kiltin izdedim

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir