• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
20 Tamyz, 03:20:09
Abyroikz ulttyq kıimder dúkenderi jelisiniń basshysy: Sapaly adamnan ǵana sapaly ónim shyǵady

27 Maýsym, 2019 Aıtty-eı, baýyryń!

"Nege halyq "soǵys" bolǵan apatty aımaqqa bir aptadan soń kóshýge kóný kerek?"

Sebebi, bılikke bəribir. Oǵan halyqtyń taǵdyry eshqashan mańyzdy bolmaǵan. Nege arystyqtar sol bılikke, otyz jylda ózgermegen bılikke senýi kerek? Nege bastaryn taǵy da qaterge tigýi kerek? Nege bılik taǵy da halyqtyń momyndyǵyn, aıtqanǵa kóne beretin kónbistigin "paıdalana" berý kerek?

...Olardy snarıad pen oqtan, jarylystan qashqan adam túsinedi. Olardy balasyn beıbit kúnde joǵaltyp, ańyraǵan ana men əke túsinedi. Olardy beıbit kúnde balalarynan ajyrap qap, bir ólip, bir tirilip, "shynymen aıyryldym ba?" dep úmitin úzgende basqa qaladan tapqan adam túsinedi. Olardy beıbit kúnde "qoldan jasalǵan soǵysta" əkesinen, balasynan, baýyrynan aıyrylǵan adam túsinedi. Qysqasy, arystyqty, olardyń jandúnıesindegi úreı men qorqynyshty, azap pen qaıǵyny, úmit pen úmitsizdikti ózderinen basqa eshkim túsinbeıdi.

"Arysqa qaıtyp oralý" degen sózdiń ózinen kóbisi úreılenedi. Qorqady. Sebebi, psıhologııalyq turǵyda sanadaǵy qorqynyshtan, úreıden əli arylmady. Qashan arylary da belgisiz. Bəlkim, jandary nəzik, tym sezimtaldary ómirleriniń sońyna deıin sol úreımen arpalysyp ótedi. Tipti basqa qalaǵa kóship ketse de... "Apta sońynda arystyqtar úıine qaıtady" degen aqparat "beıbit zamandaǵy soǵystyń" ortasynan qashyp shyqqan arystyqtar túgili, meniń ózime shok boldy. Moıyndaıyq, bul aqparat salqyn úıde, "búgin et asamyz ba, əlde manty jasaımyz ba?" dep keshki tamaqqa tańdaý jasap jatqan sizderge de unamady. Biraq kóbimiz aıtpaımyz. Úndemeımiz. О́ıtkeni, ol bizdiń ómirimiz emes qoı. Solaı ma? "Tas túsken jerine aýyr". 

Sosyn ol úreıdi sezinbegender "Arystyqtar úılerine barýdan bas tartyp jatyr. Kredıtterin tólep beredi, úılerin jóndep beredi. Bul ne degen naglost?" dep kóp adam dilmarsyp jatyr. Bul eshqandaı naglost emes!!! Arysta tursam, snarıad jarylǵanda təpishkemdi laqtyryp qashsam, sanamdaǵy úreıden arylmasam men de "Arysqa barmaımyn. Shymkentten úı ber" dep talap eter edim. Shynym sol. Jəne arystyqtardyń talap etýge tolyq quqy bar. Sebebi, olar on jyl buryn bolǵan jarylysty da kórdi. Adamdar ólse de, bılik sol kúıinshe qaldyrdy. Sebebi, bılikke bəribir. Oǵan halyqtyń taǵdyry eshqashan mańyzdy bolmaǵan. Nege arystyqtar sol bılikke, otyz jylda ózgermegen bılikke senýi kerek? Nege bastaryn taǵy da qaterge tigýi kerek? Nege bılik taǵy da halyqtyń momyndyǵyn, aıtqanǵa kóne beretin kónbistigin "paıdalana" berý kerek? Nege halyq "soǵys" bolǵan apatty aımaqqa bir aptadan soń kóshýge kóný kerek? Astananyń úıleriniń qanshalyqty sapasyz salynǵanyn esi dúrys adamnyń bəri biledi. Bizdegi kez kelgen jobaǵa "qoqys" aralasyp ketetinin bəri biledi. Arysty tazalaýda asyǵys, shala-pula ekenin túısigimmen sezem. Apta sońynda arystyqtardyń Arysqa oralýyna qarsymyn!!! 


Əıteýir bılikke "artyq jumystan" qutylyp, arystyqtardy óz úıine ornalastyryp, óz tynyshtyǵyn kúıtteý. Qanshama jyl jumys istemeı, maýjyrap, uıyqtap júrdińder ǵoı. Səl jumys istep, qımyldap edińder, jandaryń shyǵyp ketti me? Arystyqtardyń kópshiligi ózderi qashyp, jarylystan ózderin ózderi qutqarǵanyn halyq eshqashan úmytpaıdy. 
..."Pýst govorıatta" belorýssııalyq Alekseı Talaı degen bıznesmen jigittiń on alty jasynda atasynyń derevnıasyna baryp, polıa jaqta soǵys kezinde jarylmaı qalǵan snarıadtan (bəlkim, basqa oq-dəri) eki qolynan, eki aıaǵynan aıyrylǵanyn kórip, qurbym ekeýmiz jylap edik. Soǵysqa qatysqan atasynyń eki aıaǵy, eki qoly bútin. Sol atasy Alekseıdiń aldynda ózin kinəli sanap, jylaǵanda júregiń aýyrady. Bizdiń bılik halyqtyń, arystyqtardyń aldynda ózin kinəli sezine me? Kúmənim bar. 


Arysta əskerılerge kórinbeı, jasyryn qalyp qoıǵan snarıad joǵyna kepildik beresińder me? Erteń bir qazaqtyń (ne birneshe) eki aıaǵynan, eki qolynan aıyrylmaýǵa ne ólmeýine kepildik beresińder me? Əlde baıaǵy aldarqatý ma? Arysta sender habarlaǵandaı úsh emes, birneshe adamnyń ólgenin esi durys adamnyń bəri bilip otyr? 


Arysqa oralǵysy kelmeıtin arystyqtardy qınaýǵa qarsymyn! Úreıde ómir súrgen, qorqynysh pen úreıden júıkesi sharshaǵan əıelden júıkesi saý bala týmaıdy. Bizge deni saý, sapaly urpaq kerek! Psıhologııalyq soqqy alǵan arystyqtardyń ómiriniń sońyna deıin úreımen ómir súrgenin qalamaımyn. Olardan deni saý, rýhty bala týmaıdy. 


...Oblys ortalyǵy Túrkistannan arystyqtarǵa memlekettik bıýdjet esebinen kóp qabatty úıler kóterilý kerek. Toı toılaýdan, paıdasy joq konferensııalardan bılik tyıylyp, aqshany arystyqtarǵa aýdarý kerek. Erteń mıllıondaǵan, mıllıardtaǵan aqsha aýdaryp, Arysty jańartqanmen qalyp qoıǵan snarıad jarylmaıtynyna kepil bar ma? Sonda sol aqsha dalaǵa ketpeı me? Keshe ǵana "soǵys bolǵan" Arysqa "bir aptadan soń arystyqtar óz úıine oralady" dep asyǵys sheshim shyǵarǵan, məńgilik elbasynyń aıtqanyn ǵana tyńdaıtyn senderge senim joq. 


Myńdaǵan Arys turǵyzýǵa bolatyn aqshany iship-jegenderińdi aıtpaǵanda, paıdasyz is-sharalarǵa qurttyńdar ǵoı. 


Qazaqstannyń búkil arhıtektory, qurylysshylar jumylyp, (qazaqtyń tekti halyq ekenine, olardyń saýap úshin tómen jalaqyǵa kelisetinine senem) kóp qabatty úıler salyp, arystyqtarǵa berilý kerek. Arys Túrkistannyń qasynda, tez jersinip ketedi. Əri Túrkistan səýletti úılermen kóriktene túsedi. Jer úıge úırengender esin jıǵasyn qala syrtynan óz kúshterimen eti tirileri jer alyp, úı salyp alady. 
Qyryq bes myń adamǵa úı alyp, úı salyp berýdi qıynsynyp jatqan shyǵarsyńdar. Halyq osy kúnge deıin qanshama arystyqqa úı satyp alyp berýge, salyp berýge bolatyn aqshany jegenderińdi qustyrǵan joq qoı. Islam Karımovtyń qyzynyń 1200 mld. dollardy memleket bıýdjetine qaıtarǵanyn (ras bolsa) esterińe salaıyn. Senderdiń de qusatyn kúniń keler...


Halyqpen shynymen dıalog qurǵylaryń kelse, ózderińdi kórsetińder. Halyqpen dıalog onsyzda toq Marǵulan Seısembaevty, Arman Shoraevty Aqordaǵa shaqyrý emes qoı. Halyqpen dıalog - arystyqtardyń únine, talabyna qulaq túrý. 


Arystyqty qoldaý qolyńnan kelmese, onyń talabyn bılikke qoıý qolyńnan kelmese, úndeme!!! Onsyzda ashynyp, qorqyp, úreılenip otyrǵan halyqty basynba!!! Ol kórgen qorqynyshty kórmediń be, ol sezingen úreıdi sezinbediń be, qoldaý kórsete almaısyń ba, durysy úndeme!!! (Erteń bir "danyshpandar" pıar der. Kóke, apa, pıar kerek bolsa, maqtanyp, məskeýlik ədebıetshilerdiń shyǵarmashylyǵym týraly aıtqanyn, jazǵanyn jurt sekildi osynda jarııalar edim). 


Shyny kerek, arystyqty sol úreı men qorqynyshty sezingen arystyq qana sezinedi. Siz ben biz bəribir olardy túsinbeımiz.

Aıagúl Mantaıdyń Facebook paraqshasynan alyndy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir