• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
20 Tamyz, 03:15:57
Abyroikz ulttyq kıimder dúkenderi jelisiniń basshysy: Sapaly adamnan ǵana sapaly ónim shyǵady

25 Maýsym, 2019 Atyraý oblysy

Atyraýda tuńǵysh ret dástúrli túrki mýzykasynyń halyqaralyq festıvali ótip jatyr

Atyraý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev uıymdastyrýshylarmen jáne Ázirbaıjannan, Reseıden, Qyrǵyzstannan, О́zbekstannan, Túrkimenstannan, Qazaqstannan kelgen kompozıtorlarmen kezdesti.
Kezdesýde mádenıet pen ónerdi birlese damytý boıynsha Halyqaralyq uıymynyń (TIýRKSOI) bas hatshysy bundaı sharanyń Qazaqstanda tuńǵysh ótip jatqanyn atap ótti.
- Búgin Atyraýda álemdegi barlyq mýzykalyq festıvalderge qatysyp júrgen talantty, belgili kompozıtorlar jınalyp otyr. Aldaǵy josparlarymyz aýqymdy. Bizdi Ońtústik Koreıadaǵy mýzykalyq festıval kútip tur. Jaqyn arada Bashqurtstanda túrki halyqtarynyń zamanaýı mýzykasynyń festıvali ótedi. Tatarstan Eýrazııalyq festıvaldi ótkizedi. Búgin Atyraýdaǵy osyndaı bir úlken sharaǵa qatysyp otyrmyz. Onyń bizdiń elderdiń mýzykalyq mádenıetin damytý úshin mańyzy zor,-dedi Dúısen Qaseınov.
Oblys ákimi halyqaralyq festıvaldiń uıymdastyrýshylary men qonaqtaryna arnap lebizin aıtty.
- Sizder óz isin úzdik meńgergen shebersizder. Alla bergen talanttyń, eńbekterińizdiń arqasynda tabys bıiginen kórindińizder. Sizderdi óz elderińiz ǵana emes, jyraq jerler de tanyp otyr. Bizdiń de mádenıet, ádebıet, óner qaıratkerleri mártebeli respýblıkalyq, halyqaralyq baıqaýlarda top jaryp, laýreat atanyp júrgenin maqtanyshpen atap ótemin. Bul bizdiń korıfeılerimiz qalyptastyrǵan bazanyń, dástúrdiń jemisi. Bul Qurmanǵazy, Dınanyń eli,-dedi Nurlan Noǵaev.
О́ńir basshysy bundaı aýqymy keń sharalar mádenıet, mýzyka, óner arqyly memleketaralyq qatynastardyń damýyna tyń serpin beretinine senim bildirdi.

Sharaǵa Alys-jaqyn shetelderden túrkitildes halyqtardyń óneriniń týyn jelbiretip júrgen kompozıtorlar qatysty. Atap aıtqanda, Reseı Federasııasynyń Halyq ártisi, RF Kompozıtorlar Odaǵynyń Tóraǵasy, Rashıd Qalımýllın, Bashqurtstan Halyq ártisi, Bashqurtstan Kompozıtorlar Odaǵynyń Tóraǵasy Leıla Ismagılova, Qyrǵyzstan Halyq ártisi, Qyrǵyzstan Kompozıtorlar Odaǵynyń Tóraǵasy, Qyrǵyzstan Memlekettik konservatorııasynyń rektory Muratbek Begalıev, Ázirbaıjan Halyq ártisi, Gadjıbekov atyndaǵy Ázirbaıjan Memlekettik mýzeıiniń dırektory Sardar Faradjev, О́zbekstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, О́zbekstan Memlekettik konservatorııasynyń dosenti Hýrshıdahon Hasanova, Túrkmenstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Túrkmenstan Kompozıtorlar Odaǵynyń Tóraǵasy Rovshen Nepesovtar kókteńizdiń saǵasyna, Aq Jaıyqtyń jaǵasyna kelip, óz týyndylary arqyly túbi bir túrki halyqtarynyń týystyǵyn dáleldedi.

Sondaı-aq, óz elimizdiń ardaqtylary, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri Beıbit Dáldenbaı, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq Ulttyq konservatorııasynyń professory Vladımır Strıgoskıı-Pak, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq Ulttyq konservatorııasynyń dosenti Ermek О́mirov, Halyqaralyq konkýrstardyń laýreaty Habıbolla Setekov, Halyqaralyq konkýrstardyń laýreaty, О́skemennen kelgen Svetlana Apasovalar da festıvalge qatysty. Festıval jobasynyń avtory – Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Túrki kompozıtorlar qaýymdastyǵynyń Prezıdenti Balnur Qydyrbek.

Festıval shymyldyǵy respýblıkalyq konkýrstardyń laýreaty Saıa Jumashevanyń dırıjerlik etýimen, «Naryn» halyq aspaptar orkestriniń oryndaýyndaǵy Balnur Qydyrbektiń «Altaı-Atyraý arasy» týyndysymen ashyldy. Sardar Faradjevtiń «Kóroǵly», Svetlana Apasovanyń «Saryarqa HHI», Leıla Ismagılovanyń «Qýraı men orkestrge arnalǵan pesa», Habıbolla Setekovtyń «Chapbaıat», R. Abdýllaevtyń «Lázgı», Ermek О́mirovtyń «Úsh ózen» «Aqjaıyq», Rovshen Nepesovtyń «Túrikmen órnegi», Vladımır Strogaskıi-Paktiń «dala toıy», Bahtııar Amanjoldyń «Qııadan qıqý túskende», Hýrshıdahon Hasanovanyń «Qizgina» shyǵarmalary orkestrdiń oryndaýynda kórermender qoshemetine bólendi. Sondaı-aq, Balnur Qydyrbektiń «Týǵan meken Kúreńbel» áni Abaı atyndaǵy Qazaq MemlekettikAkademııalyq opera jáne balet teatrynyń jeke solısi Darhan Joldybaevtyń, Muratbek Begalıevtiń «»Saǵyndym» áni Abaı atyndaǵy Qazaq MemlekettikAkademııalyq opera jáne balet teatrynyń jeke solısi Gúlzat Dáýirbaevanyń, Marat Ilııasovtyń «Saryarqa sazy» áni Gúlzat Dáýirbaeva men darhan Joldybaevtyń, Tatıana Shalgınovanyń «Anıs áni» Gúlzat Dáýirbaevanyń, Beıbit Dáldenbaıdyń «Kezdeseıik» áni Gúlzat Dáýirbaeva men Darhan Joldybaevtyń, , Rashıd Kalımýllınniń «Kachan gana ochrachyrbyz» áni Gúlzat Dáýirbaevanyń, I. Azmanlıdiń «Ázirbaıjan baıraǵy» áni Gúlzat Dáýirbaeva men Darhan Joldybaevtyń oryndaýynda oryndaldy.

Kesh sońynda sahnaǵa oblys ákiminiń atynan «Yqylas» gúli ákelindi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir