• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 16:05:17
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

21 Maýsym, 2019 Aıtty-eı, baýyryń!

Taǵy da toqal týraly: Babalar jolyn jalǵaǵan durys pa?

Men Qazaqstan Respýblıkasynyń qarapaıym azamatymyn. Saıasatpen aralaspaımyn, eshqandaı partııada joqpyn. Biraq qal-qadirim kelgenshe kógildir ekrannan jańalyqtardy jibermeýge tyrysamyn.

Sondaı-aq «Aıtýǵa ońaı», «Ashyǵyn aıtqanda», «Áıel baqyty» baǵdarlamalaryn qyzyǵyp kóremin, kórip qana qoımaı keı sátterde jeke pikirińdi de aıtqyń keledi. Onyń ústine men halyq aýzynda «oppozısııalyq gazet» dep atalyp ketken «Jas alash» pen kezindegi «Dat» gazetiniń urpaǵy «Dat-Obshestvennaıa pozısııa» gazetterine de kóz júgirtip qoıamyn. Men halyqtyń  «oppozısıonerlerdi» «halyq jaýyndaı»  kórip, olarǵa úrke qaraýlaryna túbegeıli qarsymyn. Sebebi «oppozısıoner» degen meniń túsinigimde jaǵympazdanýdy bilmeıtin, aramdyqty jandary súımeıtin, oıyn búkpesiz aıtatyn, tik sóıleıtin adamdar. Olardy  negizinde bizdiń qoǵamymyzdyń «samal jeli» dep esepteýimiz kerek. Samal jel bolmasa aýa qalaı lastanatyny sııaqty, olar bolmasa bizdiń qoǵam múldem tazarmastaı bolyp lastanyp ketýi ábden yqtımal ǵoı. «Opozısıonerlerdi» «halyq jaýlaryna» teńep halqymyzǵa qarsy qoıyp júrgen bıliktegiler men keıbir jaǵympaz saıasatkerlerimiz dep oılaımyn.

Al endi áńgimemdi  «toqal týraly» dep bastaǵannan keıin negizgi áńgimeme kósheıin. Bizdiń elimizde «toqal alý máselesi» buqaralyq aqparat quraldarynda, kógildir ekranda jaqsy kóterilip, onyń ishinde atap aıtatyn bolsaq, óz baǵdarlamarynda Beısen,   Almas baýyrlarymyz jáne Láılá qaryndasymyz ár salanyń adamdarynyń jeke pikirlerin aıtqyzyp, óte jaqsy talqyǵa saldy. Osy máseleni qatelespesem depýttatarda talqylap, ótirik aıtpasam depýtat Gýljan apaıymyz bolýy kerek «onda bizde eki baıǵa tıeıik» dep aıtyp salǵany bar bolatyn. Durys qoı árkim óz oıyn ashyq aıtqany, óıtkeni bizdiń elimizde demokratııa ǵoı.

Negizinde men toqal máselesin sol aıtqandardan artyq aıtyp, bolmasa solardan artyq talqylaımyn dep oılamaımyn. Biraq men áńgimemdi arydan qozǵap, keıin berige oralyp oıymdy qortyndylaı jatarmyn. Bizdiń ata-babamyz bir sheti Altaıdan  bir sheti Atyraýǵa  deıingi  aralyqtaǵy  «ushqan qustyń qanaty talatyn, shapqan tulpardyń tuıaǵy tozatyn» osynshama ulan-ǵaıyr  jerdi bar baılyǵymen búp-bútin kúıinde qalaı bizge, artynda qalǵan  urpaqtaryna amanattap tastap ketti eken degen zańdy suraq týady. «Amanatqa qııanat jasamaıyq» dep, jaýap izdep ertegiler men batyrlar  jyryn oqıtyn bolsaq, ańyzdardy oqyp, tarıhty zerttesek, aqyn-jazýshylarymyzdyń ataqty tarıhı trıllogııalary men romandaryn oqysaq izdegen jaýabymyzdy tapqandaı bolamyz. Ol kezde «erdiń eki sóılegeni ólgeni» dep eki sóılemeý, «antty aramza ǵana buzady» dep  antty buzbaý,  «qylysh ústinde sert júrmeıdi» dep sertke berik bolý, «nar táýekel er isi» dep, qandaı jaǵdaıda bolmasyn táýekelge barý,  «jetimin jylatpaý, jesirin qańǵyrtpaý»  ár adam úshin qazirgi tilmen aıtsaq «jazylmaǵan zań» bolǵan. Onyń ústine  sol jaýgershilik zamanda ultaraqtaı jerimizdi jaýǵa  bermes úshin «aq bilektiń kúshimen, aq naızanyń ushymen, aq almastyń júzimen» qorǵap qalǵan ata-babamyzǵa qurmettiń qandaı túrin bolsada kórsetip, basymyz jerge jetkenshe ıilip taǵzym etsekte artyq emes qoı. «О́li razy bolmaı tiri baıymaıdy» degendeı. Shyn máninde sol kezdegi marqumdardyń kóbi óz ajaldarynan ólgen joq qoı. Ol kezde el úshin, jer úshin sarbazdar men batyrlar  ǵana  ajal qushpaǵan, solarmen qatar  sardarlar, baılar, bıler, sultandar  men handarda bastaryn  báıgege tikti ǵoı elim, jerim dep. Al qazir qalaı...

Qazir biz atadan qalǵan maqaldyń  ózin durys qoldanbaı júrmiz. Sózimiz dáleldi bolý úshin faktige júgineıik. Mysaly «aǵa ólse ini mura» deımiz, joq bul durys emes,  durysynda ol «aǵa ólse jeńge mura, ini ólse kelin mura» bolady, biz solaı durystap  qoldanýymyz  kerek. Sebebi bul jerde atalarymyz sol kezdiń ózinde asqan danalyqpen, asa kóregendikpen  «jetimin jylatpaý, jesirin qańǵyrtpaý» saıasatyn ustanǵan. Osy saıasattyń astarynda toqal máselesi de ózinen-ózi sheshilip jatqan. Sol kezde rý aqsaqaldary, aýyl aqsaqaldary bola otyryp, jesir qalǵan áıelge jaǵdaıdy barynsha túsindirip, qaıyn aǵalalary men qaınylarynyń qaısysyn tańdaıtynyn surap, tańdaý erkin  jesir áıeldiń ózine bergen. О́ziniń jáne balasynyń bolashaǵyn oılaǵan áıel qaıyn aǵasy bola ma, qaınysy bola ma ózi qalaǵan bireýiniń eteginen ustap jesirilikten qutylǵan. Sonymen qatar bul jerde bala eshqandaı jetimdik kórmegen, kerisinshe kileń aǵaıyn-týystarynyń arasynda qaıtys bolǵan adamnyń  «bálenshekeniń kózi, tuıaǵy»  dep nazarda bolyp, erkin jáne erke ósken. Aǵaıyndarynyń biri at qulaǵynda oınaýǵa, biri naızagerlikke, biri sadaqshylyqqa, biri qylyshkerlikke baýlyp balany  naǵyz myqty jaýynger etip tárbıelep shyǵarǵan. Al qazir qalaı ...

Alysqa barmaı-aq úsh júzdiń basyn qosqan han Abylaı atamyzdan bastap aıtsaq ta jetkilikti bolar. Árıne  Abylaı atamyzda ataqty babalarynyń salyp ketken  sara jolymen júrdi ǵoı. Sol Abylaı atamyzdyń dáýirinde, jaýgershilik zamanda qazaqtyń negizgi tórt oljasy bolǵan eken.  Olar «qatyn olja, bala olja, mal olja, qarý-jaraq pen saýyt-saıman olja». Jeńiske jetip jaýyn tize búktirgen soń, tutqynǵa túsken jaýdyń qyz-kelinshekterin baılap-matap, jas balalaryn ertip, maldaryn aıdap, qarý-jaraǵy men saýyt-saımandaryn  artyp alyp  mol oljamen elge oralatyn bolǵan. Soǵysta kórsetken erligi men eńbegine saı olja jaýyngerlerdiń arasynda óz ara bóliske túsip, qalǵany halyqqa qyldaı bólinip berilgen. Bul jerde de toqal máselesi men ártúrli jaǵdaılarǵa  baılanysty úılenbeı  júrip qalǵan  «súr boıdaqtar»  men qatyny ólgen «salt basty sabaý qamshylylar»  máselesi de óz sheshimderin taýyp jatqan. Jaýdan tutqyn bolyp oljaǵa túsken qyz-kelinshekterdiń tańdaýdan keıingileri sol súr boıdaqtar men qatyny ólgenderge buıyryp, al boıdaqtarǵa áıelmen qosa enshi bólinip, basyna úı tigilip, aldyna oljadan mal salynatyn bolǵan, atap aıtqanda usaq mal, saýyn sıyr, malǵa  minetin  kólik, jaýǵa minetin at, kósh kóligi túıe  qosa berilgen. Osylaısha boıdaqtar máselesi de ońaı  sheshilgen. Olja balalardyń attary ózgertilip, qazaqsha attar qoıylyp, qazaqtyń balasy bolyp shyǵa kelgen. Abylaı atamyz armandaıdy eken «shirkin-aı eń az degende bes jyl beıbitshilik bola tursa ǵoı» dep, ondaǵysy sol kezdegi olja balalar erjetip, atqa qonyp óz eline endi jaýy retinde shabatyn bolǵan. Al qazir qalaı...

Qazir biz «dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» dep salt-dástúrimizge úrke qaraıtyn  boldyq. Biz aldymen dástúrdiń qaısysy ozyq, qaısysy tozyq ekenin dáleldep,  naqtylap, anyqtap alýymyz kerek. Negizinde toqal alý máselesi erteden kele jatqan salt-dástúr, ádet-ǵuryp,  eshqandaıda  tańsyq jáne krımınaldyq  jaǵdaı emes. Bul jerdegi eń basty sheshimin tapaı turǵan kúrdeli másele, ol toqal alǵan adam birinshi áıelimen zańdy túrde  sot arqyly ajyraspaıynsha sondaı-aq  neke buzý týraly kýáligin almaıynsha toqalymen AHAJ bólimi arqyly  zańdy nekege otyra almaıdy. Sonymen qatar bul jerde ashyǵyn aıtýymyz kerek, muragerlik máselesi taǵy bar, toqal alatyn adamnyń baılyǵy atap aıtqanda jyljyıtyn jáne jyljymaıtyn múlikteri, aqsha qarajaty. Sol baılyqqa toqal alatyn adamnyń áıeli jáne bala-shaǵasy toqal men onyń keleshekte dúnıege keletin balalary ortaqtasyp talasady degen kúdikpen birinshi áıeli kúıeýiniń, balalary ákesiniń toqal alýyna ońaılyqpen kelispeıdi.

Bul árıne meniń jeke pikirim. Bul jaǵdaıdy retteýdiń jáne tyǵyryqtan shyǵýdyń bir ǵana joly bar. Ol úshin toqal alatyn adam áıelimen ursysyp-qyrqyspaı, bala-shaǵasyna súıkimsiz bolmaı, áıelimen sot arqyly  ajyraspaı,  sot arqyly zańdy nekesin buzbaı, birinshi áıelimen aradaǵy zańdy nekeni saqtaýy kerek. Eger birinshi áıelmen aradaǵy  zańdy neke buzylmasa, toqal alatyn adam men toqaldyń arasyndaǵy neke qalaı zańdastyrylýy kerek degen suraq árkimdi-aq  mazalap turǵan shyǵar. Onyńda joly bar, jaýaby bylaı, mysaly oblystar men aýdandar jabylyp, eki oblys jáne eki aýdan biriktirilgen kezderde mekemelerge «№2 qalalyq soty, №2 aýdandyq soty, №2 aýdandyq aýrýhanasy» degen sııaqty nómir berilgen bolatyn, týra sol sııaqty eger januıasy bar adam toqal alatyn bolsa onda turǵylyqty jeri boıynsha qalalyq nemese aýdandyq AHAJ bólimderinde olardyń zańdy nekelerin tirkep, olarǵa basqa  «№2  neke qııý týraly kýálik» berý qajet. Sonda másele ózinen-ózi sheshiledi dep sanaımyn. Sebebi toqal alatyn adam áıelin «ajyrasqan» degen atqa qaldyrǵan joq, balalaryn «tiri jetim» jasaǵan joq, barlyq baılyqqa baılanysty eń kúrdeli másele «muragerlik quqyqtan»  aıyrǵan joq.

Árıne bundaı jaǵdaı dúnıe júzi elderinde joq shyǵar. Biraq biz bastaıyq, eshteńeden qoryqpaıyq, atamyz qazaq aıtqan ǵoı «kórgen-kórgenin isteıdi, kóseý túrtkenin isteıdi» dep, nege biz kórgenimizdi ǵana isteýimiz kerek. Araq ishýdi, shylym shegýdi, esirtkiniń barlyq túrin qoldanýdy úırendik qoı eshkimnen ruqsat suramaı-aq. Qajettilik bolyp jatsa sol dúnıe júzi elderi bizdende úlgi alsyn, qashanǵy biz olardan ǵana úlgi alýymyz kerek.

Sóz sońynda aıtarym:  keleshekte elimizdiń egemendigin  erkin ustaǵymyz kelse, kók týymyzdyń tuǵyry myqty bolyp, talmaı tolassyz jelbiresin desek, kózdi jumyp-ap ózgenikin kóshire bermeı, «qolda barda altynnyń qadiri joq» degen ataly sózden qorytyndy shyǵaryp, óz barymyzdy óshire bermeı, alǵa umtylyp, batyl qadamdar jasap, óz atymyzdan, óz janymyzdan biz de túpkilikti  sheshimder qabyldap úıreneıik aǵaıyn.

Avtory: Serjan  Qaıyrbekuly

ShQO

Tarbaǵataı aýdany

Aqjar aýyly

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir