Qalqaman Sarın: Alashtyń balasy, kók týdyń astyna birigeıik!

Elimizde bolyp jatqan saıası ózgeristerge ártúrli salanyń qoǵam qaıratkerleri ózindik oılaryn, pikirlerin ashyq jazyp, jarııalap júr. Aqyn Qalqaman Sarın de óziniń feısbýktegi paraqshasynda elimizde bolyp jatqan jaǵdaılarǵa qatysty ózindik pikirin bildirgen eken dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi.

"Osy áleýmettik jelide búgingi bılikti synaýshylardyń da, jaqtaýshylardyń da pikirin oqyp otyramyn. «Seniki de durys, seniki de jón» dep qoıa salýǵa bolatyn edi. Biraq, men de óz elimdi, ultymdy, tilimdi sheksiz súıetin adammyn. Jalpy men saıasatqa aralasa bermeıtinderdiń qatarynanmyn. Aqyn-jazýshy halyqtyń rýhanı tárbıeshisi dep, tek qana shyǵarmashylyqpen júrgen adammyn. Biraq, el birligi men tynyshtyǵyna qatysty máselede saıasatker nemese tarıhshy bolý mindetti emes dep oılaımyn. Sol sebepti, saılaýdan keıin, asyqpaı otyryp óz oıymdy bildirýdi jón kórdim. «О́z sózim, ózimdiki» jaqtyrsańyz ózińiz bilesiz, jaqtyrmaýǵa da haqyńyz bar. 

«Aıtpasa sózdiń atasy óledi» degen. «Syn bolsyn, biraq, shyn bolsyn». Oryndy syn bolsa, ol qabyldanady, tıisti is-sharalar atqarylady, atqarylyp ta jatqanyn kórip otyrmyz. Baıqaımyn, keıbir azamattar tym artyq ketip, tipti, jeke basqa tıisip jatyr, ony da osy jeliden barshańyz kórip otyrsyzdar. Sóıte otyryp, «Bizde demokratııa joq, sóz bostandyǵy joq» deıdi. Eger rasynda solaı bolsa, tipti osy jelige artyq sóz jaza alar ma edi? 

«Syn túzelmeı, min túzelmeıdi». Synnyń aıtylǵany durys. Al eger synnyń ózi syn kótermeı tursa she? Bireýdi synardan buryn ózimiz ne istedik, tym bolmasa óz turmysymyzdy, týysymyzdyń jaǵdaıyn, aǵaıynnyń, aýyldastyń tirshiligin túzetý úshin ne istedik? - dep suraq qoısaq bolar edi, ózimizge. 

Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda ekinshi Prezıdentti saılap otyrmyz. Saılaýǵa deıingi qyzmetin qosyp eseptegende Qasym-Jomart Toqaevtyń Memleket basshysy qyzmetine kiriskenine áli 100 kún de tolmapty. Iаǵnı, áli tipti, qolǵa alǵan jumystarynyń alǵashqy nátıjeleri de shyǵyp úlgergen joq. 

Jaqynda Prezıdentti Ulyqtaý rásimindegi sózin Qasym-Jomart Kemeluly bylaı dep bastady: «Prezıdent retinde halqymyzǵa mynany aıtqym keledi: 
Elimizdiń ár azamatynyń múddesin qorǵaý – meniń basty maqsatym. Olardy saıası kózqarastary men ustanymdaryna qaraı bólýge jol bermeımin!

Túrli saıası jáne qoǵam qaıratkerlerinen kelip túsken qundy usynystardy, bastamalardy men óz jumysymda mindetti túrde eskeremin. 

Ashyq jáne ádil jumys isteımiz. Biz úshin eń mańyzdy mindet – zańǵa saı adal qyzmet etý».

Prezıdent «Qoǵamda qordalanǵan kez kelgen máselege qatysty usynys engizińizder, qarastyramyz, birlesip sheshim qabyldaımyz», dep otyr. 

Memleket basshysy bul sózin Ulyqtaý rásiminiń erteńinde otandyq jáne sheteldik BAQ ókilderimen ótkizgen baspasóz máslıhatynda taǵy aıtty. Bul osy áleýmettik jelide jáne jarııalanyp jatty. Odan keıin ile-shala eýropalyq «Euronews» telearnasyna bergen suhbatyn da kórdik. Eń basty ustanymy ashyqtyq ekenin aıtyp otyr. 

Prezıdenttiń qyzmetine kirise salyp alǵashqy qol qoıǵan Jarlyqtarynyń biri – Ulttyq qoǵamdyq senim keńesin qurý. 

Qasym-Jomart Toqaev osy qadamdarymen óziniń BAQ úshin de, jalpy qoǵam úshin de dıalog qurýǵa ashyq ekenin bildirip otyr dep oılaımyn.

Osy qadamdar ashyqtyqqa dálel emes pe?

Aıta ketetin taǵy bir másele, eger Ulyqtaý rásimindegi Prezıdenttiń sózin muqııat tyńdasańyzdar, ol búgingi qoǵamda qalyptasqan áleýmettik-ekonomıkalyq jáne basqa da problemalardy, qıynshylyqtardy ashyq aıtyp berdi. Iаǵnı, «jaýyrdy jaba toqyp» otyrǵan joq. Problemalardyń bar ekenin, tipti, halyq turmysynyń nasharlaǵanyna deıin ashyq aıtyp otyr. Basqa qaı eldiń basshysy resmı qyzmetke kiriskende qoǵamnyń problemasyn ashyq kórsetip edi? Kóp jaǵdaıda aldaǵy 5 jylda atqaratyn sharýaǵa ýáde berip, problemalardyń ústimen óte shyǵatyn.

Qasym-Jomart Toqaev olaı etpedi. Nege? О́ıtkeni, eldiń basyndaǵy taýqymetten, qordalanǵan kóp jylǵy problemalardan, aýyldyń tozyp, aǵaıynnyń azyp ketkeninen, kásiporyndardyń turalap tynysyn asha almaı turǵanynan, el tizginin endi ǵana qolyna alyp otyrǵan Prezıdenttiń habardar ekenin halyq bilsin dep otyr.

Sóıtip, endi osy tyǵyryqtan shyǵýdyń 10 baǵytyn aıqyndap, atqarýshy bılikke aldaǵy 5 jylda qan-sorpa jumys turǵanyn anyq ańǵartty.

Sol sııaqty jemqorlyqpen kúres máselesi. Bilesizder, buǵan deıin memlekettik qyzmet pen jemqorlyqpen kúres mekemeleri bir shańyraqtyń astynda edi. Endi jemqorlyqpen ymyrasyz soǵystyń bastalǵanyn aıǵaqtaǵandaı óz aldyna bólek organ quryldy. Kásibı mamandar shoǵyrlandyrylyp, tıisti zańnamalarmen bekitilip jatyr. Bul maıdanda endi eshqandaı aıaýshylyq, barmaq basty, kóz qysty tirliktiń bolmaıtynyn kórsetpeı me?!

Budan artyq ne kerek?! Ketken prezıdent te unamaıdy, kelgeni de jaman dep otyrsaq, syrttan bizge bireý jaqsysyn ákep bere me? 70 jyldan astam basqalar basqardy ǵoı, ol quqaıdy da kórip edik qoı. Endi ózimizdi ózimiz baǵalaıyqshy, aǵaıyn!

Jalpy, rasynda osy el úshin, ult úshin jany aýyryp júrgender bolsa, óz usynystaryńyzdy zańdy jolmen engizip, keteýi ketken dúnıe bolsa birge túzetýge, qoǵamda, ózimiz júrgen ortada ádildikti birge ornatýǵa umtylaıyq ta, aǵaıyn!

«Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi,
Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» degen.
Birigýge shaqyramyn! Alash balasy, kók týdyń astyna birigeıik!" delingen jazbada.