• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 14:21:48
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

20 Maýsym, 2019 Bıznes

120 mınýtymdy urlaǵan Eńlik Ábdiqadyr – ury emes!

Bıznes-hanshaıym Eńlik Ábdiqadyr jetistikke jetkizgen qupııalarymen bólisti.

«Brıllıant ledı» kitabynyń muqabasynda «Tss!» dep ısharat bildirip, «úndemeı meni tyńdańdar!» dep turǵan asqaq rýhty taldyrmash qyzdy izdep taýyp, «qulaǵym sizde» degim keldi. 12 sıqyrly sandy terip qalyp edim, «Rahattyń» tórinde betpe-bet kezdestik. Jýrnalıst jýrnalıstke suraq jaýdyrǵan kúni aspan ashyq boldy.

00:00:00

Eńlik Ábdiqadyr: QazUÝ-dyń jýrfagyna túsýdi armandadym. Ál-Farabıdiń atyn ıemdengen bilim oshaǵyna túspesem, bitti, oqymaımyn dep sheshtim. Alyp Almatyda neshe oqý orny baryn qaıteıin, bar oıym tek qara shańyraqta boldy. «Mynandaı balmen oqýǵa túse almaısyń» degenge qaramastan baǵym janyp ketti. O basta shyǵarma jazý barysynda 25-ten 23 ball alyp qalǵan men munymen kelispeıtinimdi aıtyp, apellıasııalyq shaǵym túsirdim. Aqyr aıaǵynda laıyqty baǵamdy aldym. Granttar tiziminiń eń tómengi ornynda meniń aty-jónim shyqty. «Egemendi» qushaqtap, qýanyshtan bı bılep, án saldym.

Jýrfakta bári medıatulǵa, fılfakta kileń Maqataevtar... Ekinshi kýrsta «eń, eń, eń» degenderdiń basyn jınap, prodıýserlik ortalyq ashamyn dep sheshtim. Toıdyń ıesimen kelisý, toıdyń ssenarııin jazý – meniń moınymda bolatyn. Alǵashqy mıllıonymdy da osy prodıýserliktiń ortalyqtyń arqasynda taptym.

Eńlik Ábdiqadyr

Klıentter kelgen kezde kútip alyp, aqyldasatyn yńǵaıly oryn bolsyn dep, tipti keńse jaldaǵanym bar. Qaltamda 24 000 teńge kólemindegi stıpendııa bolsa da, basymdy táýekelge bel býyp, ofıs asha saldym.

Biraq men bir nárseni moıyndaımyn: ol kezde men sapaǵa asa qatty mán bermeıtinmin. 17 jastaǵy stýdent qyz úshin toıdyń abyroımen ótip, kelisilgen somany qaltaǵa basý úlken jetistik bolatyn.

«AEN» prodıýserlik ortalyǵy búgin joq. «Armandar oryndalady» degen jýrnal bar.

Eńlik Ábdiqadyr

Jazıra Baıdaly: Biz bolsaq, bir jumysqa jabysyp alyp, shyǵyp ketýden qatty qorqamyz. Bıznesmen, bıznesvýmen bolǵymyz-aq keledi. Sóz júzinde.  Al is júzinde kúndelikti kúıbeń tirshilikpen kún ótkizýdi jalǵastyra beremiz. 17 jastaǵy qyzdyń boıynan tabylǵan táýekelshildik árkimniń boıynan, ókinishke qaraı, tabyla bermeıdi.

Eńliktiń ústinde qyzǵyltym jeńil jeıde. Qap-qara shashtary jyltyrap tur. Qolyndaǵy sary saǵatyn jıi ustaıdy. «Arman» degen sóz aýzynan jıi shyǵady. Keshe ǵana týǵan kúnine oraı ustazy syılaǵan sý jańa mercedes-ti tizgindegen qyzǵa qarap súısinbeý múmkin emes. Eńlik úshin «múmkin emes» degen sózder joǵyn men aqyryn-aqyryn túsine bastadym.

00:40:00

Eńlik Ábdiqadyr: «Armandar oryndalady» degen jýrnal ashamyn dep sheshtim. Sol jýrnalǵa suhbat alamyn dep júrgende bıznesmen, ustazym Amanjol Rysmendıevke jolym tústi. Bul kezdesý meniń ómirimdi túbegeıli ózgertti desem, artyq bolmas. Birinshiden, ol kisi jýrnalǵa demeýshilik tanytamyn dedi. Ekinshiden, óziniń komandasyna jumysqa shaqyrdy. Qabyl aldym. 3 jyl boıy senbi-jeksenbide demalmaı, túnde de uıyqtamaı Amanjol Rysmendıevtiń marketıng bóliminde eńbek ettim.

Jalaqydan jalaqyǵa ómir súrý – men qalaǵan ómir emes bolatyn. Men bul aqıqatty 17 jasymda-aq túsindim. «Bar bilgenimmen bólisemin, baǵyt-baǵdar silteımin» degen aǵalyq aqyl-keńeske qulaq túrdim. Bul eń durys sheshim bolǵanyna qazir kózim jetip otyr. Osydan 7 jyl buryn men alǵashqy mıllıonymdy taptym, soǵan qaramastan ondaı jetistikti aı saıyn qaıtalap otyra almadym. Amanjol Rysmendıevtiń arqasynda ómir, aqsha, jetistik týraly, tipti baqyt uǵymyna degen kózqarasym ózgerdi. Men úshin qazir 30 kúnde 1-1,5 mıllıon teńge tabý – ol úırenshikti jaǵdaı. Endigi maqsat – tabysty keminde eki eseleý. Qansha teńge tabasyń – sonshaǵa eńbegiń baǵalanady degen sózge bireý renjip qalar. Degenmen, dostar, aqıqat qymbat.

Eńlik Ábdiqadyr

QazUÝ-dyń jýrfagyn jamandaıtyndarǵa janym qas. Jýrfakta izdegenge bári bar. 4 jylda stýdııanyń bar múmkindigin paıdalanǵan men ǵana shyǵarmyn. Shyndyǵyn aıtaıyn, stýdentterde qulshynys joq. Áıtpese QazUÝ-da uıymdastyrylǵan bar baıqaýǵa qatysyp, ártúrli kólemdegi aqshalaı syılyqtyń bárin alyp shyqtym.  

Jazıra Baıdaly:  Eńlik Ábdiqadyr jaıly qashan estigenim esimde qalmapty. Áıteýir bárin bilgish-sezgish ınstagram aldymnan shyǵarǵany shyndyq. Náp-názik qyz qap-qara muqabadaǵy kitap shyǵaryp, ony «Brıllıant ledı» dep ataǵanyn kórgende tańdaı qaqtym.

120 bettik kitapty oqýǵa eki saǵatym ketti. Oqyrmanmen tildesip, bar syryn aqtarǵysy kelgeni alǵashqy sóılemderden-aq seziledi. Avtor názik jandylardy 7 tıpke bóledi eken: olar – ledı plıýs, ledı mınýs, ledı lıder, ledı harızma, ledı avtomat, ledı emosııa, brıllıant ledı. Brıllıanttaı jarqyrap, qunynyń tómendemeýin qalaıtyn qyz-kelinshekterge Eńliktiń aıtary kóp. «Brıllıant ledı» Jazýshylar odaǵyn qýanta qoımas, alaıda jasy jıyrma beske jetpegen jastardyń oıyndaǵy dúnıesin qaǵazǵa túsirip, qaımyqpaı kitap shyǵarýyna  óz septigin tıgizeri anyq. 

00:80:00

Eńlik Ábdiqadyr: Sáýirdiń 24-de «Brıllıant ledı» dep atalǵan kitabymnyń tusaýyn saltanatty túrde kestim. Shyndyǵyn aıtaıyn, qatty tolqydym. 24 jastaǵy qyz kitap jazýǵa laıyqty ma degen oı-suraqtar bolǵandyǵyn ishim sezedi. Men «Brıllıant ledıdi» satylymnan aqsha túsirý úshin shyǵarǵanym joq. Iа bolmasa ózimniń qanshalyqty myqty, tabysty ekendigimdi pash etý úshin paıdalanǵan joqpyn. Bul – meniń júrek qalaýym. Bir aıdyń ishinde 800 danasy jan-jaqqa tarap ketipti. Demek «men kimmin?», «qaıda jol bastaıyn?», «qalaı ózimdi ustaıyn?» dep adasyp júrgen arý qyzdar bizde barshylyq. Sol qyz-kelinshekterge qandaı da bolsa kómegim tıip jatsa, baqyttymyn. Sózime senińiz!

Eńlik Ábdiqadyr

Men qazir banaldi sózderdi aıtamyn. Siz bul sózderdi myń adamnan estigen shyǵarsyz. Biraq adam armandaýy tıis. Meniń armandamaǵan kúnim bolmaıdy. Bárin ádemi bloknotyma jazyp júremin. Kóńilim qulazyp, boıymdy syrqat bılese de, bloknotymdaǵy armandaryma qarap kúsh jınaımyn. Sosyn ózimniń qalaı tósekten turǵanymdy, qalaı is-áreketke kóshkenimdi baıqamaı qalamyn. Tipti armanyma tezirek jetsem eken dep uıyqtamaımyn. Uıyqtasam, az uıyqtaımyn. Uıqysy qanbaǵan adam tyrysqaq, aýrý keledi degen bos sóz. Sonymen qatar «uıqysyqanbaǵandyqtan» degen dıagnozdan ólgen adam baryn buryn-sońdy estimeppin. Armany bar adam bos ýaqytyn tıimdi jumsaıdy. Ol uıalysyn qushaqtap, túriktiń telehıkaıasyna telmirep ne bolmasa storız kúzetip otyrmaıdy. Armanyna qol jetkizbeıinshe tynym tappaıdy. Armandarynyń tizimine armandar qosyla beredi.

Jazıra Baıdaly: Napoleon Hılldyń «Oqy da oılan» kitaby álem moıyndaǵan bestseller. Osy kitapqa 10 jyl ýaqytyn ketirgen jýrnalıst Hıll tabysqa bastaıtyn bir qupııa baryn kitabynda ashyq aıtady. Biraq qandaı qupııa ekendigine naqty toqtalmaıdy. «Bul qupııanyń ataýy joq» dep odan saıyn ıntrıga týǵyzady. Eńlik Ábdiqadyrdyń oqıǵasy da solardyń biri bolýy laıyq. Menińshe, jetistikke jetken jandarǵa tán ortaq bir dúnıe bar, ol – armandaýǵa degen qushtarlyq.  Ol óz áńgimesin aıtý barysynda birde-bir ret eńsesin túsirip, ýhilegen joq. Kózderindegi jalyn keýdesinde jan barda armandaýdan bas tartpaıtynyn ańǵartady. Laıym armandaǵandar armandaryna jete bersin!

00:120:00

Suhbat alý barysynda eki shynyaıaq kofe ishildi, bir telefonnyń qýaty óshti, 120 mınýttyq áńgimeniń aýdıosy ekinshi telefonnyń jadynda saqtalyp qala berdi...

 Jazıra Baıdaly-Eńlik Ábdiqadyr

Suhbattasqan: Jazıra Baıdaly

                                                      

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir