• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 09:31:08
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

19 Maýsym, 2019 Saıasat

Qazaqstan halqy Assambleıasy: álemde balamasy joq, quqyqtyq mártebesi zor qurylym

Qazaqstanda kóp ult turady. Barlyǵy tatý-tátti, yntymaǵy jarasyp ómir súrip jatyr. Ultarazdyq joq. Munyń barlyǵy neniń jemisi? Aıta keter bolsaq, Qazaqstan memleketi osyndaı izgi, baýyrmaldyq saıasat júrgizip otyr. Tóraǵasy Nursultan Nazarbaev bolyp tabylatyn Assambleıanyń mártebesi zor.

Bizdiń Konstıtýsııamyzda bári de atap kórsetilgen. Elde konfessııaaralyq tatýlyq pen kelisim bar. Memleket dinge aralaspaıdy, biraq bári de zańdyq jolmen júzege asýyn qadaǵalap otyrady.

Azamattardyń bári de teń quqyly. Ata Zań azamattardyń quqy men bostandyǵyna kepildik beredi. Bul Konstıtýsııada ǵana emes, 2010-2020 jyldarǵa arnalǵan Quqyqtyq saıasat tujyrymdamasynda da atap kórsetilgen.

Al ulttyq kelisimdi nyǵaıtýda Assambleıanyń orny úlken. Qazaqstan zaıyrly memleket. Qazirgi ýaqytta Assambleıa eldegi tatýlyqtyń úlgisine aınaldy.

Assambleıanyń basty mindeti ne? Eń aldymen,  memlekettik ulttyq saıasatty júzege asyrý, elimizde  qoǵamdyq-saıası turaqtylyqty qamtamasyz etý. Mundaı irgeli mártebeni álemniń esh elinen tappaısyz. Tipti Qazaqstannyń assambleıasyn «kishi BUU» dep ataǵany de belgili. Kórshi Reseı Qazaqstandaǵy tatýlyqty úlgi etip, ózderinde  de Assmbleıa qurdy. Qazir Qazaqstandaǵydaı jemisti eńbek etip jatyr.

Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý – bul Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń ıdeıasy. Oǵan arnaıy mártebe berý týraly Elbasynyń jarlyǵy da shyqty. Keıinnen AtaZańǵa  ózgerister engizildi. Qazaqstan halqy Assambleıasyna mártebe berildi. Qazir parlamentte Assambleıanyń 9 ókili bar. Sóıtip, Assambleıanyń saıası róli artty. 2008 jyly Prezıdent «Qazaqstan halqy Assambleıasy» týraly zańǵa qol qoıdy. Buǵan deıin álemde mundaı uıymnyń quqyqtyq balamasy bolmaǵan. Qazir Assambleıa Qazaqstandaǵy etnosaralyq kelisimdi, toleranttylyqty jáne halyq birligin

nyǵaıtýǵa bar kúshin jumyldyryp otyr. Munda respýblıkamyzdaǵy etnomádenı birlestikter qyzmet etedi. Atalǵan birlestikterge arnaıy ǵımarat berilgen. Olarǵa memleket barynsha qoldaý kórsetýde. Etnomádenı birlestikter de memleket saıasatyn qoldap, Elbasynyń tapsyrmalaryn tııanaqty oryndaýda.

Assambleıa Qazaqstanda turatyn barlyq azamattardyń  quqyqtyq mádenıetin qalyptastyrýǵa kóp kómek kórsetip otyrǵanyn ashyq aıtýymyz kerek. Elde tildik qysym kórip jatqan eshkim joq. Dástúr órkendep, ár dıasporanyń quqy saqtalyp otyr. Álemde balamasy joq mundaı uıymnyń irgeli jumystaryn Qazaqstan halqy da qoldaıdy. Quqyqtyq saıasat tujyrymdamasynda ultaralyq tatýlyq máselesine kóp kóńil bólingen. Bizde araz ult joq. Tatýlyq bar jerle tirlik te durystalady. Elimizdegi saıası turaqtylyq – bizdiń eń basty baılyǵymyz. Elimizdiń Tuńǵysh prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev qazir Assambleıany basqaryp otyr. Elbasyna Qazaqstan halqy Assambleıasyn ómir boıy basqarý quqy berilgen. Árıne bul –zor mártebe.

Assambleıasynyń Májilistegi 9 depýtaty barlyq dıaspolardyń múddesin qorǵaıtynyn atap ótken jón.

Taǵy aıta ketetin bir jaıt, bizde  alǵys aıtý kúni bar. Bul –elimizdegi «Nur Otan» partııasynyń qurylǵan kúni.

–Bul meıramnyń tereń maǵynasy men máni bar. 1 naýryz jalpy kóktemniń birinshi kúni, bárimizge de kóńildi kún, qystan shyqqan kún. 1 naýryz san ǵasyrdan beri jalǵasyp kele jatqan izgiliktiń merekesi, Naýryz meıramy atalyp ótiletin shýaqty aıdyń basy. Mundaı kezde adamdardyń bir-birine alǵysyn bildirip, ózderine jasaǵan jaqsylyqtardy eske alýy asa mańyzdy. Bul jaqsylyqty baǵalaı bilýge, oǵan jaqsylyqpen jaýap qaıtarýǵa, ózara syılastyq pen qurmetke bastaıdy. Qundylyqtardyń qadirine jete alǵan eldiń keleshegi kemel. Men Alǵys aıtý kúnin osyndaı maqsatpen belgiledim. -dedi  Tuńǵysh Prezıdentimiz, Elbasy Nursultan Nazarbaev.

Demek, Assambleıadan bastaý alǵan dostyq, yntymaq, tatý-tátti, birlik, munyń barlyǵy Qazaqstannyń álem úlgi alarlyq saıasatynyń nátıjesi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir