• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 10:02:11
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

19 Maýsym, 2019 Ekonomıka

«Jasyl ekonomıka» - turaqty damýdyń aıqyn kórinisi

Kez-kelgen memlekettiń saıası-ekonomıkalyq, áleýmettik jáne ekologııalyq damý vektorlary bar. Qazaqstanda atalǵan úsh baǵytta da áli atqarylýy tıis sharýalar barshylyq.

Bizdiń baǵytymyz aıqyn, jolymyz belgili. Otyz jyldyq memlekettiligimizdiń tarıhynda asa úlken jyldamdyqpen damý satylarynyń birshamasyn basyp óttik desek, jańsaq sóılegenimiz emes. Bizdegi saıaı-ekonomıkalyq ahýaldyń, áleýmettik jaǵdaıdyń deńgeıi aıtarlyqtaı joǵarylady.

Qazaqstannyń jer aýmaǵyna baılanysty, beldeýlik lokasııasyna baılanysty birqatar aımaqtarda ekologııalyq máseleler bar. Mysaly, Aral teńiziniń tragedııasy, Semeı qalasy mańyndaǵy ıadrolyq qarýdy synaý alańdarynyń zalaldary degendeı... biz mysalǵa alyp oytrǵan eki iri apatty oryndar – jalǵyz Qazaqstannyń emes, kórshiles memleketterdiń, tipti, álemniń tragedııasy desek bolady.

Ras, máseleler barshylyq. Másele túıini shıelenisken saıyn oǵan qara aspandy tóndirip, jarysa aıta bergennen kelip-keter paıda joq. Abzaly – durys baǵytty tańdap, tabıǵattyń zardap shekken aımaqtaryn qalpyna keltirý, tabıǵı apattardyń adam ómirine keri áser etýine jol bermeý.

Qazaqstanda «Jasyl ekonomıka» baǵdarlamasy keń kólemde, aýqymdy kúshpen jumys jasaýda. Bul baǵdarlamanyń aldyna qoıǵan maqsattaryn, júzege asyrýdy kózdeıtin mindetterin oryndaýǵa qoǵamnyń túrli taptary, alýan jas ereksheligindegi músheleri belsendi atsalysýda. Baǵdarlama aıasynda jer-jerde aǵash otyrǵyzý, senbilik jasaý syndy eriktiler turaqty uıymdastyratyn qoǵamdyq is-sharalar ótip jatady.

Bul – elimizdegi tabıǵatty qorǵaý, azamattardy, halyqty, keleshek urpaqty tabıǵı apattardan, tabıǵat zilzalalarynan saqtandyrý maqsatynda júzege asyrylyp jatqan áreketter.

Álem bizdiń eldegi tabıǵatty qorǵaý, ekologııalyq máselelerdi sheshi jumystaryna qanshalyqty nazar salyp otyr?

Azııa men Tynyq muhıty úshin Ekonomıkalyq jáne áleýmettik komıssııa (ESKATO) jasyl ekonomıka tujyrymdamasyn jedel túrde júzege asyrýdy kezek kúttirmeıtin mindet dep sanaıdy. Atalǵan uıym quramynda Armenııa, Ázirbaıjan, Grýzııa, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan, О́zbekstan, Túrkmenstan syndy postkeńestik elder múshe retinde tirkelgenin eskersek, Ortalyq Azııadaǵy ekologııalyq ahýaldyń asa máz emes ekenin baıqaýǵa ábden bolady.

ESKATO-nyń josparyna sáıkes, 2005 jyly negizgi basymdyqty bes baǵytqa beretin joba usynyldy: utymdy tutyný jáne óndiris úlgileri, Kásiporyndar men bazarlardy «jasyldandyrý», turaqty ınfraqurylym jáne jasyl salyq jáne bıýdjettik reformalar. Keıinnen taǵy eki alań – tabıǵı kapıtaldy ınvestısııalaý jáne qorshaǵan ortany qorǵaý kórsetkishteri qosyldy.

Osy kórsetkishter aıasynda memleket deńgeıindegi arnaıy jobalar qolǵa alynyp, búkil halyqty jumyldyrǵan aksııalar, qoǵamdyq sharalar belsendi ótkizilip keledi.

«Jasyl ekonomıka» degen ataýmen eldiń kózi úırenip ketken bir baǵyttyń bar ekenin bilemiz. Bul baǵyttyń da negizgi maqsaty sol – eldegi ekologııalyq máselelerdi túp-tamyrymen joıyp, tabıǵatty qorǵaýdyń, qorshaǵan ortaǵa meıirim tanytýdy alǵysharttaryn úıretý. Osyndaı baǵyttar aıasynda iri shaharlarda, aýdandarda, aýyldardy jyl saıyn kóktemde aǵash otyrǵyzý, senbilik jasaý syndy adamzattyń qamqorshysy tabıǵattyń qoınaýyn tazartyp, abattandyrý úshin jumystar jasalynyp keledi.

Ekologııalyq máselelerdiń ýshyǵyp turǵany jasyryn emes. Aıta ketken taǵy jón, bul problema tek bizde emes, kúlli álem jurtshylyǵynyń moıynynda, basynda bar aýyrtpashylyq.

Muzdy muhıttardyń erýi, qasaqana qastandyqpen nemese abaısyzda alyp ormandardyń órtenýi, landshaftardyń búlinýi, aýanyń lastanýy, taza aýanyń tapshylyǵy degendeı...

Bizdiń el azamattary jaz jaılaýyn jaılap, qys qystaýyn jaǵalaǵan kóshpendi halyqtyń urpaǵy, izbasary bolǵandyqtan, tabıǵat tilin túsine alady. Tabıǵat ahýalyn kókirek kózimen kórip, kóńil saraıymen túsine alady.

El azamattarynyń ekologııalyq máselelerge beı-jaı qaraı almaıtyndary birneshe jaǵdaılarda kórinis berip júr. Aral teńiziniń tragedııasy týraly aıtpaǵan, jazbaǵan, sóılemegen qazaq kemde-kem.

Al Alataý bókterindegi Almaty shaharyna qarasty «Kók-Jaılaý» demalys orynyndaǵy aǵashtardy jappaı qyrqyp tastaýǵa azamattardyń belsendi qarsy bolǵany da joǵarydaǵy sózimizge tuzdyq.

Ekologııalyq máseleler, aldymen, tabıǵattyń sulýlyǵyna syzat túsiredi. Ekinshiden, adam densaýlyǵyna aıtarlyqtaı qaterli. Ásirese, qalalyq aımaqtardaǵy kólik jáne zaýyt tútinderi aǵzaǵa qajetti kómirtegini alýdy qıyndata túsedi.

Sarqyraǵan taý bulaǵynyń, kók maısa shóptiń, shegirtkesi saıran salǵan shalǵynnyń ortasynda ósken qazaq balasynyń tabıǵatqa janashyrlyq tanytpaı qalýy múmkin emes.

«Jasyl ekonomıka» syndy aýqymdy baǵyttardyń eldi biriktirýge jumys jasaýy kóńil qýantarlyq jaǵdaı. Kóz qýandy, kóńil qalpyna keldi, endigi maqsat – zardap shekken tabıǵattyń jaraly dertterin jazý.

Ekologııalyq máselelerdi sheshý jolynda kishkene de bolsyn qyzmet atqarsańyz, bul – keleshek urpaq múddesi úshin jasaǵan tabıǵat aldyndaǵy ótelgen borysh bolmaq.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir