Qazaq handyǵynyń alǵashqy astanasy Syǵanaq pa, álde Quzorda-Balasaǵun ba?

Kitaptyń basqy betinde bylaı jazylǵan: Han jarlyq destir jazmysh ıeger О́teıboıdaq Tileýqabyluǵly bın Ulu ıuz, bın Zarman, bın Alban – ál Quzorda (aýdarmasy: Han jarlyǵymen kitap jazǵan ıeger О́teıboıdaq Tileýqabyluly, Uly júz, Zarman, Alban, Quzorda) delingen.

Osylaısha  О́teıboıdaq kitapty kimniń jarlyǵymen jazǵany, avtory, ata-tegi jáne qaı qalada jazǵany jóninde anyq kórsetken. Bul arada aıtylǵan «ál Quzorda» degeni Balasaǵun qalasy ekenin ózge de tarıhı jazbasha derekterden bile alamyz. Quzorda ataýy XI–XII ǵasyrlarda ómir súrgen Maqmud Qashqarıdyń «Túrki sózderiniń jıyntyǵy» atty kitabynda kezigedi. Onda: «Ulush – qala, qystaq (Shylgylshe). Balasaǵun men onyń janyndaǵy Arǵý shaharlarynda turatyn halyqtardyń tilinde «ulush» sózin «shahar» deıdi. Balasaǵun shaharyn «Quzulush» dep ataıdy. Ordý Balasaǵunǵa jaqyn qala, Balasaǵundy da «Quzordý-Quzorda» deıdi dep, Balasaǵunnyń ekinshi ataýy bolǵanyn aıtady. Qazaq handyǵy eń alǵash osy Quzorda-Balasaǵun qalasynda quryldy. Qazaq handyǵy alǵash qurylǵanda astanasy Sozaq, Syǵanaq qalalary bolǵan deý tarıhı shyndyqqa janaspaıdy. Sebebi, Kereı men Jánibek bastaǵan el Ábilhaıyr handyǵynan bólinip shyǵyp, Ábilhaıyr handyǵynyń astanasy Syǵanaqty jáne oǵan taıaý mańdaǵy Sozaqty birden astana etýi qısynsyz. Qazaq handyǵynyń taǵyna Buryndyq han otyrǵan soń 1480 jyldary Syr boıyndaǵy qalalarǵa shabýyl jasaý nátıjesinde Syǵanaqty ózine qosyp, astanasy etti.

Kereı men Jánibek han bastaǵan elge Esenbuǵa han Moǵolstannyń batys shekarasyndaǵy Shý men Qozybasy aralyǵyn bergenin, osy óńirde alǵash ret 1465 jyly Qazaq handyǵy qurylǵanyn Muhammed Haıdar Dýlatıdyń derekterinen bile alamyz. Qazaq handyǵy alǵash quryǵan tusta Moǵolstannyń astanasy – Almalyq qalasy boldy. Al, Ábilhaıyr handyǵynyń astanasy – Syǵanaq qalasy edi.

Demek, Muhammed Haıdar Dýlatıdyń Qazaq handyǵy alǵash Qozybasy men Shý alabynda quryldy degeni О́teıboıdaqtyń Qazaq handyǵynyń eń alǵashqy ordasy ál Quzorda-Balasaǵun qalasynda kitap jazdym degenin odan ary naqtylaı túsedi. О́ıtkeni, Quzorda-Balasaǵun qalasy Shý men Qozybasy aralyǵyna ornalasqan.

Dál qazirgi orny Jambyl oblysy, Shý aýdany, Aqsý aýylynan 5 shaqyrymdaı Aqtóbe degen jerde. Shýdaǵy eski qalanyń jurtyn áý basta ǵalym Álikeı Marǵulan  Balasaǵun qalasy osy bolar dep boljap aıtypty. 1974 jyly belgili tarıhshy, arheolog, etnolog ǵalym Shalekenov Ýahıt Hamzauly bastaǵan zertteýshiler qazba jumystarynyń nátıjesinde eski qalanyń jurtynan kóptegen jádigerlik buıymdar tapqan. Shalekenovtyń monografııalyq eńbeginde, 1939 jyldary Lenıngradtyq ǵalym Aleksandr Bernshtam Qyrǵyzstannyń Toqmaq qalasynyń mańyndaǵy orta ǵasyrlyq Aqbeshim qalasyn Balasaǵun qalasy dep jarııalaǵan eken. Alaıda ol qala Balasaǵun qalasy emes ekeni anyqtalyp keledi.

О́teıboıdaq Quzorda-Balasaǵun qalasyn kitaptyń birinshi betinde Quzorda dep jazǵanymen, odan ary qaraı kóbinde Aqorda dep ataıdy. Aqorda ataýy qazaq tilinde burynnan qoldanysta bar, ertede handyqtyń ortalyǵyn jáne hannyń saraıyn «Aqorda» dep ataǵan. Al qazir de Aqorda ataýy qoldanystan túsken joq. Astanadaǵy prezıdent rezıdensııasyn Aqorda deımiz. Keıde jalpylama Astanany Aqorda, Elorda deımiz. О́zbekter astanasyn Baıtaq degenimen, prezıdent rezıdensııasyn Aqsaraı deıdi. Keı zertteýshiler О́teıboıdaq jazǵan Aqordany Aq Orda memleketimen shatastyrady. Biraq, О́teıboıdaq shıpagerlik baıandy jazǵan XV ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Aq Orda memleketi áldeqashan ómir súrýin toqtatqan kez edi.

Shıpagerlik baıanda О́teıboıdaq Jırenshe sheshen ekeýi Qazaq handyǵynyń astanasy Aqordaǵa (Quzorda-Balasaǵun) baryp, Jánibek hanmen kezikkeni, Jánibek han Jırenshe sheshendi Qarabas dep ataǵany jáne Jánibek hannyń Jırenshe degen balasy bolǵany týraly aıtylady. Ol týraly kitapta Jánibek han Jırenshe sheshenge: – Jırenshe degen atyńdy aldyń, sheshen degen zatyńdy aldyń. Hanzadamynyń (balasy) da aty Jırenshe edi deıdi. Anyǵynda, Jánibek hannyń ordasyndaǵy Qanaı degen sheshen Jırensheni hanǵa Qarabas dep tanystyrǵan eken. Tarıhı derekterge jáne aýyzsha jetken shejirelerge júginsek, Jánibek hannyń – Qasym, Jırenshe, Tanysh, Janysh, Ádik, Jádik qatarly uldary bolǵanyn bile alamyz. Al, Jırenshe sheshen qazaq, qyrǵyz, qaraqalpaq halyqtarynyń folklorlarynda kezigetin XV–XVI ǵasyrlarda jasaǵan oıshyl tulǵa.    

Bizshe, О́teıboıdaqtyń Aq ordaǵa (Quzorda-Balasaǵun) alǵash ret barǵan merizimi 1469 jyly bolǵan. Demek, ol kezde Kereı han ómirden ótip ketkeni anyq baıqalady. Sebebi, Shıpagerlik baıanda Kereı han týraly eshteńe aıtylmaıdy. О́zge de tarıhı derekterde de 1469 jyldan soń Kereı hannyń aty atalmaıdy. «Fath-name» men «Shaıbanı-name» derekterinde Kereı hannyń aty atalmaı, Baraq hannyń balasy Jánibek hannyń aty basqalarmen birge aıtylady. Osy derekterge negizdelgende, Kereı han 1469 jyly qaıtys bolǵan.    

Jánibek han 1469 jyldary bılikke shyǵyp, 1473 jylǵa deıin taqta otyrǵan. О́teıboıdaqtyń derekterinde Jánibek han О́z Temirdiń shabýlynan qaıtys bolǵany baıandalady. Bul mezgil 1473 jylǵa týra keledi. О́ıtkeni 1473 jyldan soń tarıhı derekterde Jánibek han týraly málimet kezikpeıdi.

О́teıboıdaq «Shıpagerlik baıandy» Quzorda-Balasaǵun qalasyndaǵy Jánibek han ordasynda 4-5 jyldaı ýaqyt jazýmen aınalysyp, jazylyp biter shaǵynda bylaı deıdi: «Qýanyshym erte bolǵan eken. Sol kúni qanquıly han Temir oıda joqta qandy qyrǵyn bastady da, Jánibek han qaza boldy. Men jan saýǵalaı jazǵan dúnıelerimdi kóterip, bosqyndarmen birge Aq ordadan qashyp,  áreń qutylyp, «esi bar elin tabar» dep, týǵan mekenime tarttym. Aptyqqan Temir kórińde ókirgir.... El kezý qaıta saltym boldy. Jazǵanym sońǵylyqqa sarqyn bolmaq.... deıdi.

О́teıboıdaqtyń qanquıly han Temir degeni oırat-qalmaqtardyń О́z Temir taıshysy. Sol tusta О́z Temir taıshy Ońtústik óńirge bekinip alyp, Moǵolstanǵa, Ábilhaıyr handyǵyna, Qazaq handyǵyna talaı ret shabýyldaǵan. Ol Toǵan hannyń nemeresi. Toǵan han 1420 jyly kóshpeli oırat-qalmaq taıpalaryn birlikke keltirgen. Toǵan hannyń balasy Esen han. Esen hannyń balasy О́z Temir. О́z Temir taıshy ákesinen muragerlikti 1457 jyly alǵan bolatyn. 1457 jyly Syǵanaq qalasynyń túbindegi soǵysta Ábilhaıyr han О́z Temir bastaǵan oırattardan jeńilis tapqannan keıin, ıaǵnı 1457–1458 jyldary Kereı men Jánibek bastaǵan el Ábilhaıyr handyǵynan Moǵolstanǵa aýyp keldi. Olar Moǵolstanǵa kelgen soń, 8-9 jyldaı ýaqyt Moǵolstanǵa syrttaı qarap turdy.

Shıpagerlik baıanda Esim han jáne onyń Aıym bıkesi týraly oqıǵa baıandalady. Ony kóptegen zertteýshiler Qazaq handyǵynyń 1565–1628 jyldary hany bolǵan Esim hanmen baılanystyrady. Osyǵan qarap keı tarıhshylarymyz atústi oımen Shıpagerlik baıandy XVI–XVII ǵasyrlardyń týyndysy dep júr. Anyǵynda, Shıpagerlik baıanda aıtylǵan Esim han Moǵolstannyń 1429–1462 jyldary bılik etken Esen buǵa hany edi, Bunda, Esen – óz aty, Buǵa degenimiz – Býra, ol – tıtýldyq esimi. 1465 jyly Jetisýda Qazaq handyǵy qurylardan buryn О́teıboıdaq Tileýqabyluly Moǵolstan memleketinde ómir súrdi. Sol eldiń azamaty boldy. Demek, О́teıboıdaqtyń Esen buǵra han týraly jaǵymdy áńgimeni jazýy oryndy. Al Shıpagerlik baıanda Esen buǵra handy Esim han dep shatastyryp jazǵan keıingi kóshirýshilerdiń qateligi bolsa kerek. Túrkilerde Býrany, Arystandy tıtýyldyq esim etý úrdisi X–XIII ǵasyrlardaǵy Qarahan memeleketiniń dáýirinde de bolǵan. Mysaly, Satuq boǵyra (býra) han, Arsylan (arystan) han bolǵan, olar Qarahan memleketin bılegen.

Qazaq handyǵynyń qurylýy – jer betinde qazaq ultynyń ómir súrýiniń basty tiregi boldy. Qazaqstan – Qazaq handyǵynyń aýmaǵynda qaıtadan qurylǵan zańdy jalǵasy. О́tkendi bilmeı, ótkelden ótý ońaı emes. Taǵylymy tereń tarıhymyzdy bilmeı, bolashaqqa baǵadar jasaý qıyn.

Avtory: Ertaı  Jomart

Tarıhshy, mádenıettanýshy