• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 16:03:07
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

17 Maýsym, 2019 Saıasat

Toqaev bosatýy tıis "saıası tutqyndar"

Toqaev eldegi bılik pen halyqtyń arasyndaǵy baılanysty jaqsartý úshin 12 maýsymda Ulttyq qoǵamdyq senim keńesin qurý týraly qaýlyǵa qol qoıdy. Alaıda birqatar qoǵam belsendileri qurylǵaly jatqan keńestiń jumysyna senimsizdikpen qaraıdy.

Tulǵa. Tutqyn. Túrme. Bul úsh sóz búginde bir-birimen tyǵyz baılanysyp tur. Nege? Sebebi buqaranyń basym bóligi «elge tutqa bolar tulǵalar tutqynǵa aınalyp túrmede jatyr» dep esepteıdi. Bul týraly adamdar alańǵa shyǵyp ta aıtty, áleýmettik jelilerde de jıi-jıi jazdy, jazyp ta jatyr.  Biraq bılik áli de quqyq qorǵaýshylar «saıası tutqyn» dep tynyǵan «tulǵalardy» túrmeden bosatýǵa asyǵar emes. Qamshy.kz aqparat agenttigi oqyrmandarǵa buqaranyń basym bóligi «Toqaev bosatýǵa tıis» dep talap qoıyp otyrǵan «saıası tutqyndardyń» tizimin usynady.

Aron Atabektiń abaqtyda otyrǵanyna – 13 jyl

2006 jyly Almaty qalasynyń ákimdigi qala syrtyndaǵy Shańyraq shaǵyn aýdanynnyń turǵyndaryn «jerdi ruqsatsyz ıelenip, zańsyz úı turǵyzǵan» dep aıyptady. Osy aıyppen bılik ókilderi turǵyndardan turǵyzǵan úılerin tastap, kóship ketýdi talap etti. Biraq Shańyraq turǵyndary bılik aıtqan bul talapty oryndaýdan bas tartyp, turǵyzyp qoıǵan úılerin buzǵyzýǵa qarsy shyqty. Osyǵan baılanysty turǵyndar men polısııa arasynda qaqtyǵys bolyp, bir polıseı qaza tapty.

Shańyraq oqıǵasy

Bılik ókilderi, atap aıtqanda Almaty qalasynyń soty Shańyraq shaǵyn aýdanynda «jappaı tártip buzdy jáne polısııa qyzmetkerin qasaqana óltirdi» degen qylmystyq is boıynsha 2006 jyldyń qazan aıynda belgili qoǵam qaıratkeri hám aqyn Aron Atabekti 18 jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa úkim shyǵardy.

Aron Atabek

Resmı málimetterge sáıkes, Aron Atabekpen qatar taǵy úsh adam uzaq merzimge sottaldy. Olar: Qurmanǵazy О́tegenov – 16 jylǵa, Erǵanat Taranshıev – 15 jylǵa, Rústem Tuıaqov – 14 jylǵa túrme jazasyna kesildi. Biraq Erǵanat Taranshıev pen Rústem Tuıaqov 2018 jyly bostandyqqa shyqty.

Al Aron Atabek qazir  Pavlodardaǵy tergeý ızolıatorynda (AP-162/1 mekeme) jatyr. 2019 jyly Atabekpen kezdesken Elena Semenovanyń Azattyq radıosyna aıtýynsha, ol «aqparatqa zárý», onyń hattary joldaǵan jerine jetpeıdi, ózine hat kelmeıdi. Atabek tozǵan kıimin jamap-jasqap kııýge májbúr. Al túrme basshylyǵy bul derekterdi joqqa shyǵarǵan.

О́ndiristi órkendetken Jákishev te «saıası tutqyn»

Muhtar Jákishev 2009 jyly mamyrda «Qazatomprom» kompanııasynyń basshysy qyzmetinen alynyp, tutqyndaldy. 2010 jyly naýryzda Nur-Sultannyń Saryarqa aýdandyq 2-soty Muhtar Jákishevti «qarjyny ysyrap qyldy jáne para aldy» ​degen aıyppen 14 jylǵa sottap, jazasyn qatań rejımdi kolonııada óteýdi buıyrǵan.

Muhtar Jákishev

​2011 jyldyń sońynda ulttyq qaýipsizdik komıteti Muhtar Jákishevke qarsy ekinshi qylmystyq is qozǵady. Oǵan «iri kólemdegi alaıaqtyq» jáne «ózine senip tapsyrylǵan bóten múlkin ıemdenip, shyǵyn etý» aıyby taǵyldy.

2012 jyly maýsym aıynda Muhtar Jákishev taǵy da 10 jylǵa sottaldy, biraq ol aldyńǵy jazamen «biriktirilip» túpkilikti sheshim 14 jyl sol kúıinshe qaldy.

Qazir Jákishev Shyǵys Qazaqstan oblysy Semeı qalasyndaǵy qatań rejımdegi kolonııada otyr. Jákishevpen kezdesip turatyn quqyq qorǵaýshylar men onyń jaqyndary tutqynnyń densaýlyǵy nasharlaǵanyn aıtady. Onyń túrmede otyrǵany 10 jyl. Quqyq qorǵaýshylar Jákishevti de Aron Atabek sııaqty «saıası tutqyn» sanaıdy jáne onyń túrmede otyrýy zańsyz dep esepteıdi.

Jerdi satýǵa qarsy bolǵan Boqaev ta bostandyqta emes

Qazaqstannyń jer týraly zańyna 2015 jyly kúzde sol kezdegi Qazaqstannyń  prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen engizilgen ózgerister 2016 jyly kóktemde Qazaqstan qoǵamynda rezonans týdyryp, kóptegen qalalarda turǵyndar "jer mıtıngilerin" ótkizdi.

Zańdaǵy sheteldikterge aýyl sharýashylyǵy jerin jalǵa berý merzimin 10 jyldan 25 jylǵa deıin uzartý jáne quramynda sheteldikter bar seriktestikterge satý týraly baptarǵa qarsylyq bildirgen alǵashqy beıbit sherý 2016 jyly sáýirdiń 24-inde Atyraýda ótken.

Oǵan qatysqannan keıin kóp uzamaı qamaýǵa alynǵan jergilikti belsendiler Maks Boqaev pen Talǵat Aıandy 2016 jyldyń qarashasynda Atyraý soty "áleýmettik arazdyq týdyrdy", "mıtıng ótkizý týraly zańnamany buzdy" jáne "jalǵan aqparat taratty" degen aıyppen bes jylǵa sottap, iri mólsherde aıyppul salǵan.  Sotta Boqaev pen Aıan ózderine taǵylǵan aıypty moıyndaǵan joq.

Qazaqstan ulttyq qaýipsizdik komıteti  birneshe qalada ótken jer mıtıngilerin shymkenttik kásipker Toqtar Tóleshov qarjylandyrdy dep málimdedi. Atyraýdaǵy sot kezinde Astanadan onlaın baılanys arqyly jaýap bergen Toqtar Tóleshov (ony "bılikti kúshpen basyp almaq boldy" degen aıyppen 21 jylǵa sottady) pen onyń kómekshileri Talǵat Aıanǵa "aqsha bergenderin" málimdedi. Maks Boqaev pen Talǵat Aıan bul kýálikterdi teriske shyǵaryp, aqsha almaǵandaryn aıtty.

Maks Boqaev pen Talǵat Aıan

Quqyq qorǵaýshylar Boqaev pen Aıanǵa taǵylǵan aıyptardyń "saıası astary" bar dep esepteıdi. Quqyq qorǵaýshylardyń Amnesty International halyqaralyq uıymy Maks Boqaev pen Talǵat Aıandy "ar-ojdan tutqyndary" dep atady. Quqyq qorǵaýshylardyń Human Rights Watch (HRW) halyqaralyq uıymy belsendiler tutqyndalǵan bette Qazaqstan bıligin olardy shuǵyl bostatýǵa shaqyrdy. HRW uıymynyń Eýropa jáne Ortalyq Azııa boıynsha dırektory Hıý Ýılıamson «Beıbit qarsylyq aksııalaryna qatysqan birde-bir belsendi túrmege qamalmaýy kerek. Olar bosatylýy tıis, bılik úkimetti synaǵan adamdardy qýdalaýyn toqtasyn» dáp málimdegen edi.

Biraq Qazaqstan bıligi quqyq qorǵaýshylardyń halyqaralyq uıymynyń málimdemesine «qulaq asqan joq». Eki belsendiniń de jazasy jeńildetilmedi.

Maks Boqaev

Tek 2018 jyldyń 14 sáýirinde Aqtóbe qalalyq soty Talǵat Aıannyń túrme jazasyn «bas bostandyǵyn shekteý» jazasyna aýystyrǵan. Sot sheshimine prokýror qarsy bolmaǵan. Sonymen bes jylǵa sottalǵan  belsendi Talǵat Aıan 28 sáýirde túrmeden shyqty. Al Talǵat Aıanmen birge tutqyndalǵan Maks Boqaev túrmede áli otyr.

Qazaqstanda azaptaý, saıası tutqyndar men senzýra bar

Osy jyldyń 14 naýryzda Eýroparlament Qazaqstandaǵy adam quqyqtary máselesi týraly qarar qabyldady. Qararda eýropalyq depýtattar Astanany (qazirgi Nur-Sultan) adam quqyǵyn buzdy dep aıyptady. 13 naýryz kúni Qazaqstandaǵy adam quqyǵy boıynsha AQSh úkimetiniń de esebi jarııalanǵan edi. Esepte: «Qazaqstanda adam quqyqtaryna qatysty máselelerge azaptaý, saıası tutqyndar, senzýra, vebsaıt buǵattaý, jala jabýdy qylmysqa teńeý, dinı senimdi shekteý, beıbit jıyn ótkizý men birlestik qurý haqyna aralasý, saıası qozǵalysqa qatysý quqyn shekteý, jemqorlyq pen táýelsiz kásipodaq uıymdaryn shekteý jatady" dep jazylǵan.

mıtıng

Qoǵamdyq kelisim saıası tutqyndardy bosatýdan bastalýy tıis

Qazaqstanda 9 maýsymda ótken kezekten tys prezıdent saılaýynda jeńiske jetken Qasym-Jomart Toqaev eldegi bılik pen halyqtyń arasyndaǵy baılanysty jaqsartý úshin 12 maýsymda Ulttyq qoǵamdyq senim keńesin qurý týraly qaýlyǵa qol qoıdy. Alaıda birqatar qoǵam belsendileri qurylǵaly jatqan keńestiń jumysyna senimsizdikpen qaraıdy. Olar «Nazarbaevtyń kezinde de halyq pen bılik arasynda túrli keńes qurylǵan, biraq olar halyqqa tıimdi nátıje bergen joq» deıdi.

Al kebir qoǵam belsendileri Facebook áleýmettik jelisindegi jazbalarynda qoǵamdyq kelisim bolý úshin eń aldymen Aron Atabek, Muhtar Jákishev, Maks Boqaev jáne taǵy basqa «saıası tutqyndar» túrmeden bosatylsyn dep Toqaevqa talap qoıyp otyr.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir