• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 09:43:21
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

17 Maýsym, 2019 Ǵylym-bilim

О́zgergen álipbıge jańǵyrǵan emle kerek

Qazirgi rýhanı jańǵyrý kezeńinde bizdiń belgili ǵalymdarymyz qazaq jazýyn Ahmet Baıtursynuly jasaǵan tól emlege negizdep, oń jolǵa tússe degen tilek bar

О́zgergen álipbıge jańǵyrǵan emle kerek

Árip - dybystyń qalyby. Jazý - tildik qalypty saqtaýshy negiz. Árip jazýy arqyly tarıhı tanym saqtalady. Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasynda aıtylǵandaı, rýhanı jańǵyrýdaǵy basty shart – ulttyq kodty saqtaı bilý. Qazaqtyń latynálipbıli (latynnegizdi emes) emlesin qabyldaýda ulttyń sóıleý úlgisine negizdeı otyryp, Ahmet Baıtursynuly bastaǵan alash qaıratkerleri zertteýlerindegi teorııalyq qısyndar men qaǵıdalardy tolyq meńgerip alyp, sony júıeli túrde búgingi jazýǵa engizý lazym.  

E. Omaruly: «Qazaqsha jazý jeńil bolý úshin de, durys bolý úshin de, – dybys júıesinshe bolýy kerek. Bizdiń ustaǵan negizgi jolymyz dybys júıesi bolýǵa tıis», – degen pikir aıtady. Keńestik saıasattyń negizgi tujyrymdary boıynsha jasalǵan, qoǵamdyq sanaǵa tildik birlikter men olardyń jazylýy arqyly ábden sińip qalǵan, kózimiz úırenip, qolymyz jazýǵa ıkemdelip, daǵdylanǵan emleler men erejelerden osy reformanyń negizinde tolyqtaı bas tartyp, óz «kóshimizdi» túzeý múmkindigi tur alda. О́zgergen álipbıge jańǵyrǵan emle kerek. Sonda ǵana álipbıdiń ózgerýi reformalyq deńgeıge jetpek. 

Búgingi jas býyndy ulttyq kod negizinde tárbıelep, qazaqy bolmysty tanymdyq deńgeıde boıyna sińiremiz desek, jazý úlgimizdiń ón boıynda sol kod saqtalýy tıis. Al onyń negizi – alash qaıratkerleri eńbekterinde móldirep tunyp tur.  

Qazaq emlesi qaı prınsıpke negizdeledi?

Emleniń sońǵy redaksııalanǵan nusqasynda «Erejeniń negizgi ustanymy úshin fonematıkalyq prınsıp basshylyqqa alynady. Sonymen qatar qazaq ádebı tiliniń leksıkalyq quramyndaǵy kóne jáne kirme tildik qabattardyń keıbir túrleriniń emlesine qatysty dástúrli jáne fonetıkalyq prınsıpter qoldanyldy» - dep jazylǵan [1]. Emle-erejeniń oń jasalýy úshin, basty prınsıpterdi belgileýdiń jáne ony emlede naqty jáne tolyq ustanýdyń mańyzy erekshe.

Qazaq tiliniń emle-erejesinde morfologııalyq prınsıpti basty prınsıp retinde usynýymyzdyń ózindik sebebi bar. Bul ana tilimizdiń tól tabıǵatynan shyǵady. Álem tilderiniń qaı-qaısymen salystyrsańyz da, túrki tilderiniń bir butaǵy retinde qazaq tili jalǵamaly til bolǵandyqtan, búginge deıin kóneden kele jatqan túbirlerdi tulǵalyq, maǵynalyq jáne uǵymdyq jaǵynan saqtaǵan eń kóne tilderdiń biri. Qazaq tilindegi bir býyndy túbirler - kúni búginge deıin ózgerissiz tarıhı qalpyn saqtap, tarıhı kodty jadymyzda jańǵyrtyp otyrǵan jalǵyz tarıhı jádiger. Ejelden kele jatqan túbirlerdiń sıpatyn ózgertýge bolmaıdy.  

Fonematıkalyq prınsıpti negizge alatyn jazý úlgisi osy tarıhı tekti túbirlerdiń saqtalyp jazylýyna basty qaýip ákeledi. Jazý emlesi bekip, osy prınsıpter negizgi qısyn retinde alynsa, qazaq tilindegi myzǵymaı kele jatqan túbirlerdiń tarıhı sıpatyna ózgeris enýi yqtımal. Qazirgi fonematıkalyq prınsıpti usynyp otyrǵan ǵalymdardyń negizgi súıenip otyrǵany tilimizdegi morfonologııalyq qubylystan basqa túk emes. Mundaı morfonologııalyq qubylystardyń sıpaty professor A. Aıǵabyluly zertteýlerinde naqty qarastyrylǵandaı, kóbinese dybystar tirkesimi, sóz, sóz formalarynyń býyn jiginde aıtylymda kórinis tabady [3]. Professor Á.Júnisbek qazaq tilindegi fonologııalyq qyzmetti býyn atqaratynyn dáleldep, fonema termıniniń ornyna sıngarmema termınin usynǵanyn kózi qaraqty ǵylymı qaýym biledi [4] . Á. Júnisbekovtiń pikirinshe, jalpy túrki tilderinde fonema uǵymy bolýy múmkin emes. Osy pikirdi tolyq qoldaǵan A.Aıǵabyluly «Qazaq tili morfonologııasy jáne leksıkologııasy» atty zertteýinde kezinde biraz ǵalymdar fonema men dybys termınderin sınonım retinde paıdalanyp kelgenin, Á. Júnisbek zertteýlerinen keıin fonema termınin qazaq tiline qoldanýǵa bolmaıtynyn ashyq jazǵan [3. 210-211].  

Olaı bolsa, qazirgi jańǵyrý zamany kelgende, qazaq tiline esh qatysy joq fonema terim sózin qaıta qoldaný laıyqsyz. 

Biz jeke ǵalymnyń zertteýlerine, olardyń ózindik ǵylymı kózqarastaryna daý aıtqymyz kelmeıdi. Al álipbı men onyń emle-erejeleri jalpy qazaq ultynyń jazýyna, demek, ulttyń mádenı damýyna, rýhanı bolmysyna, rýhanı jańǵyrýyna qatysty bolǵandyqtan, keńestik kezeńdegi «shatasýdan» saqtanyp, Aqymet Baıtursynuly salǵan tóte jolmen óz áýenimizdi, áýezimizdi qaıta tabýdy oılaý kerek dep esepteımiz.

Sıngarmonızm zańy - qazaq tili emlesiniń negizine aınalýy tıis

Jańa álipbı negizindegi qazaq tili emlesiniń (Ereje) sońǵy nusqasynda «Erejede aldymen ulttyq tildiń jazý-syzýmen baılanysty: tildiń jalǵamalylyǵy; tildiń yqshamdalýy; til dybystarynyń úndestigi;daýyssyzdardyń bir-birimen úılesimdiligi t.b. negizgi zańdylyqtary men erekshelikteri eskerildi» - dep jazylǵan (1).

Tildiń jalǵamalylyǵy – tildik tıpke jatady, bul yqshamdalý qubylysymen nemese  til dybystarynyń úndestigi sııaqty qazaq tiliniń ishki zańdylyqtaryn anyqtaıtyn qaǵıdalarmen bir paradıgma quraı almaıtyn ár sheńberdegi, ár deńgeıdegi túsinikter.

Qazaq tili erejesi sıngarmonızm zańdylyǵy negizinde aıqyndalady. Bul durys. Basqa da túrki tilderi sııaqty qazaq tiliniń basty qasıeti - osy.

Al tildegi yqshamdalý qubylysy qazirgi tildik úderiste emlege basty qaǵıda bola almaıdy. Nege? О́ıtkeni yqshamdalý qubylysy – kez kelgen tildiń evolıýsııalyq damýynyń jemisi, ol uzaq ýaqyt aýmaǵynda birte-birte oryndalatyn prosess. Tildik ekonomııa prosesimen baılanysty qarastyrylatyn yqshamdalý úderisi tildiń barlyq deńgeılerinde kezdesedi: fonetıkalyq yqshamdalý; morfologııalyq yqshamdalý; sıntaksıstik yqshamdalý.

Máselen: barǵanmyn – barǵammyn – fonetıkalyq ózgeris, barǵammyn-barǵamyn - morfonologııalyq qubylys. Demek, m dybysy keıindi yqpal jolymen n dybysyn erindik m-ge aınaldyrýy fonetıkalyq almasý bolsa, eki m-niń bireýiniń túsýi – degemınasııa qubylysy.  

Morfonologııalyq qubylystyń nətıjesinde fonetıkalyq dybys almasý paıda bolýy da múmkin. Mysaly: osy jaq – os(y) jaq – osjaq – oshshaq bolyp ózgergende alǵashqy ózgeris y dybysynyń túsýi (osjaq) morfonologııalyq ózgeris bolsa, sj- nyń toǵyspaly yqpalǵa ushyrap, oshshaq bolýy fonetıkalyq ózgeriske jatady.

Dəl osy úlgimen osy joly – oshsholy, osy jer - óshsher sııaqty sózderdi keltirýge bolady. Sondaı-aq, y dybysynyń túsýimen fonetıkalyq almasý paıda bolatyn anany qara – anan(y) qara – anańǵara, mynany qara – mynan(y) qara – mynańǵara sııaqty qubylystardy da ataýǵa bolady.  Sondaı-aq, aıtyp jiber – aıtyjber,oqyp jiber- oqyjber,qarap jiber – qarajber t.b. bolyp aýyzeki sóıleý tilinde yqshamdalyp aıtylady.

Nemese yqshamdalý qubylysyna salsaq, bar ma eken  - barmeken, kele me eken – kelemeken bolyp jazylýǵa tıis bolar edi. Baıqap otyrǵanymyzdaı, yqshamdalý qubylysy  jazý emlesiniń basty qaǵıdasy bola almaıdy.

Yqshamdaýdyń qaıda baryp soqtyrary bizge beımálim. Deı turǵanmen, keıingi shyqqan eńbekterde mynadaı derekterdi kezdestirip, «tań qalmasqa» laj qalmaıdy. Qolymyzǵa osy jańa Emleniń negizinde jazylǵan «JAŃA EMLE. Oqý-ádistemelik qural» kelip tústi. Nur-Sultan qalasynan 2019 jyly jaryq kórgen [5]. Oqý-ádistemelik qural arqyly latynálipbıli qazaq jazýy muǵalimderge, oqytýshylarǵa úıretilip jatyr. Munda «Túrki sóziniń qurylymy: prefıks+túbir+affıks = qazaq sózi» dep jazylypty. Árıne, «sózaldy qosymshalarynyń» (terim sóz avtordiki) bári kirme bolyp keletini jazylǵan. О́ıtkeni avtorlar keltirip otyrǵan bul qurylym túrki sózderine múlde tán emes, flektıvti tilderge tán qubylys. Sonda avtorlardyń «Túrki sóziniń qurylymy: prefıks+túbir+affıks = qazaq sózi»» dep grammatıkalyq qurylymdy ózgerte oqytýyn bilmestik deımiz be, ne deımiz?

Sonymen, tildegi yqshamdalý qubylysy jańa emleniń negizgi zańdylyǵy bola almaıdy. Emleniń negizgi zańdylyǵy - sıngarmonızm bolýy tıis.

Dybys tirkesi men býynnyń aıyrmasy bar

Qazirgi usynylǵan emlede daýyssyz ı, ý dybysy men daýysty u, ú, y, i dybystarynyń qatar kelýi eki túrli terim sózben belgilengen: «dybys tirkesi» (kiıim, biı), «qosar áripter» (syı, tyı):   

Mundaǵy dybys tirkesi degen ne? Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, dybys tirkesi bolý úshin olardyń arasynda artıkýlıasııalyq baılanys bolýy shart. Kez kelgen til bilimindegi (demek, jalpy til bilimi teorııasynda da!) teorııaǵa súıener bolsaq, «dybys tirkesi» terim sózi, ádette, qatar turǵan eki daýysty nemese eki daýyssyz dybystarǵa qatysty anyqtalady. Al daýysty jáne daýyssyz dybystar bastaýysh synyptardan bastap úıretiletindeı, býyn retinde tanylady.  Bizdińshe, bul - aksıoma. Al emle jasaýshylardyń ózderi jazyp otyrǵandaı, u daýysty men ý daýyssyzdy dybys tirkesi retinde tanýy búgingi ǵylymnyń damýyna sáıkes kele qoımaıdy. Bul - býyn. Demek, bir býyndy bir tańbamen berý álemdik grammatologııa ǵylymynda kezdespeıtin «sonylyq».  

Emle túzýshi qazirgi ǵalymdar búgingi rýhanı jańǵyrǵysy kelip otyrǵan qazaq qoǵamyna «sóz júıesiniń zańdaryn buzatyn», «tildiń zańyna keltirip shyǵarǵan erejelerdiń ornyna jalǵan erejeler kirgizip, bylyqtyryp, sol bylyqtardan qurastyryp jańadan dybys júıesi, sóz júıesin shyǵaryp» otyr. Kórip otyryp aıtpaý, bilip otyryp jazbaý, erteńgi til damýyna zııandy ekenin túsinip otyryp kórsetpeý – kúná dep bildik.

TÚIIN

Qazirgi jazý úlgisi Q. Jubanovtyń jazý teorııasyna negizdelgeni jáne 1967 jylǵy Erejede birjola zańdastyrylǵany belgili. Bul ýaqytta Ahmet Baıtursynuly, E. Omaruly, T. Shonanuly, Q. Kemeńgeruly eńbekteri áli qursaýda edi. Tildiń negizgi zańdylyqtary saıasat qurbany edi.

Qazirgi rýhanı jańǵyrý kezeńinde bizdiń belgili ǵalymdarymyz qazaq jazýyn Ahmet Baıtursynuly jasaǵan tól emlege negizdep, oń jolǵa tússe degen tilek bar. 

Anar Salqynbaı

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti. Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir