• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
22 Tamyz, 07:04:36
Senim údesinen shyqqan bank

02 Maýsym, 2019 Áleýmet

Qaraǵusovanyń «kóbelek effektisi»

Endi ol kóbelek «ushpaımyn» deıdi.

28 jyl boıy Qazaqstannyń bıligi orys tildilerdiń ýysynda shoǵyrlanyp keldi. Olar memlekettik tilde amandasqannan ary asa almady. Memlekettik qyzmet atqara júrip memlekettik tildi bilmeıtinderdiń qatarynda ol da bar.

Ol byltyrdan bastap qazaqsha sóıleı bastady. «Sóıleı bastady» degende sóıleýge tyrysyp baqty. Basynda «ýralap» bir-birimizden súıinshi suraǵandaı boldyq. Sosyn «onyń byldyryn eshkim túsinbeıdi» dep tıise bastadyq.

Ol – májilisaıym Qaraǵusova Gúljan Janpeıisqyzy. Google-da  «Qaraǵusova qazaqsha» dep terip qalsaq, 37200, «Karagýsova na kazahskom  ıazyke» desek, 20 400 materıal shyǵa keledi. BAQ memlekettik tilde sóıleýge nıet tanytqan hanymdy keleke qyldy.

Eshbir sheneýnik Qaraǵusovadaı tilin syndyryp, sóıleýge tyrysyp baqqan emes. Uıat ta bolsa, aıtýǵa májbúrmiz. Sodan bolar, Gúljan Janpeıisqyzyn kóz aldymyzǵa qanatyn qaqqan qara-qyzyl kóbelekteı elestettik. Endi ol kóbelek «ushpaımyn» deıdi.

«Endi tek oryssha sóıleımin» dep ózin kúlkige aınaldyrǵan halyqqa degen qara ókpesin bildirip úlgerdi. Gúlge qonar kóbelektiń sol gúlge ókpelegeniniń kýágeri atandyq.

Kóbelekter qansha ómir súretinin bilesiz be? Birneshe mınýttan birneshe jylǵa deıin kún keshetin kóbelekter bar. Olar óz mindetin/mıssııasyn atqaryp baryp joq bolady eken. Bizdiń kóbelek shyn mánisinde qanatyn qaqqan da joq. Jetpistegi hanymǵa bir jetide qazaqtyń jetpis sózin úırenip alýǵa bolady. Ushpaı jatyp, shyn yqylas tanytpaı «maǵan qarańdarshy, men qandaı ádemimin» degen kóbelekti jyndy kóbelekke teńeýge  ábden bolady.

«Kóbelek effektisi» degen termındi alǵash Lorens esimdi metereolog oılap tapty. Ol aýa-raıy ózgeristeriniń esebin kompıýterlik model arqyly kórýdi qolǵa alady. Sol ýaqytta alynǵan nátıjelerge azdaǵan ózgeris engizedi. Anyǵyn aıtqanda, alynǵan sandar tym uzaq bolǵandyqtan útirden keıingi úsh sandy qaldyryp, qalǵanyn dóńgelektep alýdy jón sanaıdy.  Lorenstiń bul sheshimi aýa raıy boljamynyń qate shyǵýyna ákep soqtyrady. Ǵylymı jýrnalǵa jarııalaǵan maqalasynda Lorens mynandaı boljam jasady: «bolmashy ózgeris úlken ózgerister týyndatady, ıakı Brazılııada qanatyn qaqqan kóbelek Amerıkadaǵy tornadonyń sebepkeri bola alady».  

Al Qaraǵusovanyń «kóbelek effektisi» kóńilge qonǵan joq. Sonda kiná kimde? Qaraǵusovada ma, joq álde onyń áreketin keleke etken halyqta ma? Jasy jetpiske kelgen hanymnyń qazaqsha sóıleýge degen qadamyn quptaýǵa bolar. Biraq túıin Gúljanda emes, onyń adal nıetin qajetsinbeı turǵan qoǵamda bolyp tur ǵoı. Endeshe...

Gúlge qonar kóbelektiń sol gúlge ókpelegenin túsingenimiz de durys.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir