• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Qyrkúıek, 01:19:29
Kevın Gaston: Bul tabıǵattyń qurdymǵa ketýi degen sóz

03 Maýsym, 2019 Ǵylym-bilim

Kózildirik ishindegi kózimiz

Kóp til bilý adamnyń lıngvıstıkalyq sezgishtigin joıady. Eń birinshi kezekte ana tiline nuqsan keledi. Sondyqtan da grekter men fransýzdar bóten tildi úırenýden boılaryn aýlaq ustaǵan. Kóp til bilý – dertke teń, bul dert asqynǵanda adamzat ózin emdep jazar daýa izdeıdi, onysy jańa til bolmaq

Gaı Doıcherdiń «Til degen aına. Bizdiń álemdi basqa tilde sóıleıtinder nege ózgeshe kóredi?» degen kitaby qolymyzǵa tústi. Lıngvıst ǵalymnyń «aına» degen sózin kózildirik degen uǵymmen almastyrdyq. Ana tili anda-sanda bet-beınemizdi qaraıtyn aınamyz emes, myna álemniń, ishki jan álemimizdiń ádemiligin kórsetetin kózimizge taǵylǵan kózildirik. Shyn máninde, ińgáláp dúnıe esigin ashqan shaqalaqty anasy keýdesine qysyp, «qoshaqanym meniń», ne «zolotse moe» deýi onyń myna ómirge qandaı kózqaraspen qaraıtynyn, kimniń qamyn oılap, qandaı tilmen ómir súretinine tikeleı áser etedi.

Nısshe bylaı deıdi: «О́zgeniń tilin jarytyp bilmeıtin sol tildi meńgerip alǵan adamǵa qaraǵanda myń ese baqytty. Mal baqqan adam qoısha sóılep, qoıǵa aınalǵysy kelmeıdi. Oǵan kishkentaı ǵana boıy bar, aınaldyryp kıgen tony barlardyń tilin aýdaryp beretin aýdarmashy qoı bolsa bolǵany».

1991 jyly Cognition jýrnalynda kárister men aǵylshyndardyń aıyrmashylyǵy týraly jazylǵan maqala jarııalandy. Maqalaǵa sensek, kárisshe sóıleıtinder bir nysan men ekinshi nysannyń baılanysy, bir-birine sáıkestigi týraly kóbirek oılanady eken. 1997 jyly sol basylymynda japondardyń aǵylshyndardan aıyrmashylyǵy – olar (zattardy) jasalǵan materıalyna sáıkes zattardy toptastyrsa, aǵylshyn tildiler pishinine qarap toptastyratyndyǵy jazyldy. Tildiń sanaǵa áseri munymen bitpeıdi.

Kırıll Stasevıch «Naýka ı jızn» jýrnalyndaǵy «Tildiń sanaǵa áseri» materıalynda bylaı dep jazady: «Bizdiń sanamyz sóılegen tilimizge baılanysty bolsa, eki tildilerdiń dúnıetanymy ózgeshe bolatyndyǵy týraly oı paıda bolady. Lankester ýnıversıtetiniń ǵalymy Panos Atanasopýlos pen onyń bir top áriptesi osy bir máseleni zertteý maqsatynda eksperıment uıymdastyryp, nátıjelerin Psychological Science-ta kórsetedi. Bul tájirıbege taza aǵylshynsha, taza nemisshe sóıleıtinder jáne eki tildi erkin meńgergender qatysady. Nemis pen aǵylshyn tili oryn alǵan jaıtqa eki túrli qaraıdy. Mysaly, aǵylshyn tilinde jaıttyń qashan oryn alǵany mańyzdy. Nemis tilinde kerisinshe neniń qashan emes, qaıda jáne ne sebepti bolǵandyǵy tolǵandyrady. Aǵylshyn tildiler men nemis tildilerge jaıaý júrip kele jatqan áıeldiń vıdeosyn ekrannan kórsetedi.  Eksperımentke qatysqandarǵa «myna áıeldiń qandaı maqsaty bar?» degen suraq qoıyldy. Eń qyzyǵy, suraqtyń durys jaýaby joq. Nemis tilinde saıraǵandardyń 40%-y vıdeodaǵy áıeldiń is-qımylynan naqty maqsatty izdestirgen. Al aǵylshyn tildilerdiń tek 25%-y ǵana bul týraly bas qatyrǵan. Kóbisi tek áıeldiń syrtqa shyqqanyn nazarǵa alǵan.

Qos tildi meńgergenderge keletin bolsaq, olar eki túrli kúı keshken. Aǵylshynsha biletin nemis Germanııada bolsa, uıymdastyrýshylar tarapynan suraq nemisshe qoıylsa, onda ol áıeldiń ne úshin dalaǵa shyqqanyn bilgisi kelgen. Al eger ol eksperıment barysynda Ulybrıtanııada bolyp, suraq aǵylshynsha qoıylsa, onda ol  onyń serýendep júrgenine mán bergen. Árıne, bul jerde biz oǵan qorshaǵan mádenı ortanyń qanshalyqty áser etetindigin baıqaı alamyz. Degenmen kelesi eksperıment bar máseleniń sóıleý tilinde ekenin rastaıdy. Vıdeony kórip otyrǵan adamdardan ishteı belgili bir tilde sanaýdy suraǵan. Sonda geografııalyq jaǵdaıǵa qaramastan Ulybrıtanııada júrgen nemis Gete tilinde sanap, nemisshe oılanǵan.

Qazaq jáne orys tildilerin eseptemegende 10 tildi biletin polıglot, psıholog Juldyzaı Fort joǵaryda aıtylǵandaı eksperımentter bizde júrgizilmegendigin aıta otyryp, mynandaı oılarymen bólisti: «Til – ulttyq kodtyń negizgi komponenti. Tilin bilmegen adam óz mádenıetinen, salt-dástúrinen, tarıhynan beıhabar bolady. Sóıleý tili adamnyń minez-qulqyn da ózgertedi. Mysaly, qazaq tildiler kóbinese ıntrovertter bolyp keledi. Anyǵyn aıtqanda, baısaldy, tuıyqtaý. Al, orys tildiler basym jaǵdaıda ekstravertter. Olar ózin kórsetkendi, bir nárse dep qalǵandy unatatyn jandar. Qazaq ondaıdy «shoshaqaı» dep jaqtyrmaǵan. Qazaq tildi azamattyń Qazaqstannyń bolashaǵyna kóbirek alańdaıtynyn, al orys tildiniń qara basyn kóbirek oılaıtynyn baıqaǵan shyǵarsyzdar. Bir adamnyń oryn alǵan bir jaıtqa eki túrli kózqaraspen qaraýy, ne kúlerin, ne jylaryn, ne jaqtaryn, ne jaqtamasyn bilmeýin ambıvalentti kózqaras dep ataıdy. Orys tildiler ana tili, ulttyq máselelerge kelgende kóbinese ambıvalentti, óz-ózderine qarama-qaıshy kózqaras tanytady.

Eń qyzyǵy, sóıleý tili adamnyń bet-álpetin ózgertetinine de kózim jetti. Adamnyń bet-júzine qarap óz basym onyń qandaı tilde sóıleıtinin ajyrata alamyn. Kóp jaǵdaıda orys tildilerdiń túri sýyq, qazaq tildilerdiń júzi jyly bolyp keledi. Oǵan qazaq tildilerdiń tanys, meıirimdi, dostyq ortada, al orys tildi qazaqtardyń as konkýrenttik, dıskrımınasııaǵa toly ortada ósip qalyptasqany sebep bola alady. Taǵy bir nárse baıqaǵanym, til máselesin kóterip júrgen, alaıda oılaryn oryssha jazatyn men sııaqty qoǵam belsendileriniń báriniń tili o basta qazaqsha shyqqan, ata-ájesiniń tárbıesin kórgen azamattar. Oryssha bilim alǵan men ózim, Rýza Beısenbaıtegi, Rýslan Túsipbekov, Marǵulan Boranbaı bolsyn, belgili bir kezeńde ana tilinen ajyrap, jyldar óte kele onymen qaıta qaýyshqandar».

Lıngvıst ǵalym Gaı Doıcher birneshe tildi meńgergen azamat. Ana tili ıvrıt bolsa da, aǵylshyn tilinde kitap jazǵan Doıcher kimniń qandaı tilde sóıleýi onyń ómir súrý stıline, oılaý júıesine, eń qyzyǵy, tústiń reńin ajyrata alý qabiletine áser etetinin dáleldeıdi.

«Aǵylshyn tilinde dark blue jáne light blue degen túster bar. Orys tilinde bul sınıı jáne golýboı degen túster. Ekeýi eki túrli jazylady, etımologııalyq baılanysy da joq. Ekeýi eki túrli tús bolyp sanalady. Bul aǵylshyn tilindegi kók jáne jasyl túster sııaqty. Aǵylshyn tildi adam bul tústerdi bir-birinen ajyrata almaıdy degen sóz emes. Alaıda orys tildi óz mıyn atalmysh tústerdiń biliner bilinbes aıyrmashylyǵyn ajyratýǵa úıretken. Aǵylshyndyqtar úshin bul tústerdiń aıyrmashylyǵy asa zor emes jáne oǵan mán bermeıdi de»,-dep jazady ol.

Fılologııa ǵylymdarynyń doktory Damına Shaıbakova «Qazaqstandaǵy bılıngtik jaǵdaıdaǵy orys túr-tús kartınasynyń transformasııasy» degen ǵylymı maqalasynda bylaı deıdi: «Tústerge kelgende ár túrli til ár túrli ataý qoıatyndyǵyn lıngvıster baıaǵyda anyqtaǵan. Túster biz oılaǵandaı belgili bir erekshelik qana emes. Tús sonymen birge semıotıkalyq (belgilerdi zertteıtin sala) fenomen bolyp tabylady. Adamnyń assosıasııasy kóbeıgen saıyn belgili bir tústerge mán-maǵyna syıdyrtyp otyrǵan. Qytaı sımvolıkasynda tús adamnyń áleýmettik statýsyn bildirgen. Tipti «Shı szın» (án kitaby) eńbeginde túster qarapaıym jáne «bekzattarǵa» arnalǵan bolyp bólingen. Qazaq ejelden beri jas ereksheligi men tústerdi etene baılanystarǵan. Mysaly, kıiz úıdiń túndigine tý shyǵaryp baılasa, onda otbasy jaqynynan aıyryldy degen sóz. Týdyń túsi qyzyl bolsa, jas adam qaıtys boldy degendi bildirgen. Qara bolsa, orta jastaǵy, aq bolsa, egde tartqan adam o dúnıelik boldy degen maǵyna bergen. Orys tildiler «qara ázil», «qara jan», «qara oılar» dep jatady. Qazaq tilinde de qara tús aýyspaly mán-maǵyna bildiredi. Alaıda jaǵymdy konnotasııa da kezdesedi. Kóshpeli qazaq tabanynyń astyndaǵy jerdi «qara jer» degen. Orys tildi azamattarǵa Abaıdyń «Qara sózderi» men «Kózimniń qarasynyń» maǵynasyn ashyńyz dese, olar tyǵyryqqa tireledi. Sebebi qazaq tildi ǵana qaranyń bar aýqymyn túsindirip bere alady».

Lıngvıst Gaı Doıcher «Til degen aına» kitabynda mynandaı qyzyqty derekterdi keltirgen: «Keıbir tilderde «sol», «oń», tipti «aldymda», «artymda» degen sózder joq. Olar baǵytty sıpattaǵan kezde geografııalyq mekenjaıyna qaraıdy. Mysaly biz «telefonnyń aldynda turyp sizben sóılesip turmyn» deı alsaq, olar «telefonnyń oń jaǵynda turyp sóılesip turmyn» deıdi. «Oń jaǵymda bir kese shaı tur» degendi «shyǵys jaǵymda bir kese shaı tur» dep túsindiredi.

Orys tilinde er, áıel jáne orta degen tekter (mýjskoı, jenskıı, srednıı rod –avt.) bar. Demek orys tildiler bir nárseni sıpattaǵysy kelse, tegine qarap sóz saptaıdy. Mysaly, kópir sózi orys tilinde er adamnyń tegine jatady. Kópirdiń qandaı ekenin áńgimelegende orys tildi er-azamatqa tán qasıetterge ıaǵnı myqtylyǵyna, sapaly turǵyzylǵanyna toqtalady. Kópir sózi nemis tilinde áıel adam tegine jatatyndyqtan nemister kópirdiń náziktigin, kórkemdigin atap ótedi».

Sóıleý tili aınalamyzdaǵy dúnıelerge qandaı kózben qaraımyz, qandaı assosıasııa týyndaıtynyna áser etedi. «Sıtýatıvnyı kazahskıı» kitabynyń avtory Qanat Tásibekovtiń o basta tili oryssha shyqqan. Búginde qazaq tilin meńgergisi keletinder úshin onyń kitaby taptyrmas qazyna. Qazaqsha sóıleı bastaǵaly avtordyń ómirge degen kózqarasy da ózgergen:

«Orys mentalıtetinde kózge qarap maqtaý – ersi qylyq. Qazaq «jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» deıdi. Qazaqsha sóıleı bastaǵannan beri maqtaý sózderdi estigendi, aıtqandy unatatyn boldym. Tipti buryn-sońdy orystardyń adamnyń jasyn syılamaıtyndyqtaryn baıqamappyn. Al qazir munyń qanshalyqty ersi kórinetinin túsindim. Týysqandarymmen qoıan-qoltyq aralasa bastadym. Tipti poıyzyma keshigip, joldan qalyp qalǵanym bar. Sóıleý tili adamnyń bir máseleni qaı qyrdan qabyldaıtyndyǵyna da áser etetinin baıqadym. Esterińizde bolar, hokkeıst tafgaı Damır Rysbaev match barysynda bireýmen judyryqtasyp, shý shyqqan bolatyn. Qazaq tildiler ony «batyr» dep mártebesin kótyerse, orys tildiler ony «buzaqy» dep aıybyn betine basty. Kóp balaly analar máselesin talqylaǵanda da orys tildiler «jaǵdaıy máz emes bolsa, osynsha balany ne úshin týady?» dep jarysa jazdy. Al qazaq tildiler «bir qozy týsa, bir top jýsan artyq shyǵatynyn» eskerip, memlekettiń bul máselege nazar aýdarǵanyn talap etti. Almatyda ótken mıtıngide de kileń qazaq tildiler alańnan kórindi. Orys tildiler bolsa, máseleden beıhabar bolyp shyqty. Estigen kúnniń ózinde olar muny túımedeı nárseni túıedeı qyldyǵa balady. Kezinde Fransııaǵa kóship, fransýz tilin úırengen arkı halqy aqyr aıaǵynda Fransııa atynan óz halqyna qarsy soǵysqa attanǵanyn tarıhtan jaqsy bilemiz. Bul mysal sóılegen tilimizdiń bizge qanshalyqty áser etetindiginiń aıqyn kórinisi».

«Kóp til bilý adamnyń lıngvıstıkalyq sezgishtigin joıady. Eń birinshi kezekte ana tiline nuqsan keledi. Sondyqtan da grekter men fransýzdar bóten tildi úırenýden boılaryn aýlaq ustaǵan. Kóp til bilý – dertke teń, bul dert asqynǵanda adamzat ózin emdep jazar daýa izdeıdi, onysy jańa til bolmaq» depti Nısshe. Biz kerisinshe Shekspırdiń «eki tildi bilý – bir adamnyń boıynda eki jannyń toǵysýy» degen sózderin jaǵymdy jaqtan qarastyryp keldik. Jańa tildi úırenýdi zor múmkindikterge baladyq. Shyn máninde, ózimizdiń kim ekenimizdi, neni qalaıtynymyzdy, qaıdan kelgenimizdi umytyp bara jatqanymyzdy baıqamadyq. Tipti besikten beli shyqpaǵan balanyń birden úsh tuǵyrly tildi meńgergenin qaladyq. Al ǵylymı zertteýlerge súıensek, óz ana tilin jetik meńgerip alǵan balanyń shet tilin úırenip alý prosesi ońaıyraq, jyldamyraq júredi.

Bireýdiń kózildirigin kıgen óz kózin búldiredi degen sóz bar. Al kózi aýyrǵan Kúndi de kóre almaı qalady.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir