• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 05:10:14
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

14 Maýsym, 2019 Aıtty-eı, baýyryń!

Til ahýaly – ult haliniń termometri

Osynaý kezeńde qazaqqa qoıylatyn, qazaq jastaryna, tutqa ustar býynǵa qoıylatyn talap qandaı? Menińshe, bul jaǵdaıda óskeleń urpaqqa qoıylar talapty úsh kezeńge bólgen jón.

Ýaqyt parasy, zaman aınasy, tildiń hali, ǵylym dáýiri jáne biz...

          «Jas kelse, iske» degen qazaqtyń ulymyz. Ult tarıhyndaǵy uly dúrbeleńderden, qıyn-qystaý kúnderden aman shyǵyp, búgingi kúnge deıin jetýimiz – baba qanymen berilgen tektilik nátıjesi. Bul tektilik meniń jáne barsha qandas baýyrymnyń boıynda saqtalǵan.

          Qazir elimizde «Ult tarıhyndaǵy uly betburystar» deýge keletin aıtýly ózgerister júrip, dáýir sheshimderi qabyldanyp jatyr. Sananyń ashyqtyǵy, rýhanııattyń azattyǵy, tildiń tazalyǵy, kóńil kókjıeginiń keńdigi – dáýir kelbetinde baǵalanatyn alǵashqy qundylyqtar.

          Osynaý kezeńde qazaqqa qoıylatyn, qazaq jastaryna, tutqa ustar býynǵa qoıylatyn talap qandaı? Menińshe, bul jaǵdaıda óskeleń urpaqqa qoıylar talapty úsh kezeńge bólgen jón.

          Alǵashqysy – «Biz kimbiz, qaıda baramyz?» degen suraqty ózine qoıyp, aınalasyn tanyp, ózin tanyp, kúlli ǵalamnyń betburysyn ańǵarý.

          Ekinshisi – álem halqynyń belgili bir mólsheri tórtinshi ındýstrııalyq revolıýsııaǵa aıaq basyp jatqanyn kóre bilý. Soǵan oraı adamzat balasyna násip bolǵan ǵylymnan ada qalmaı, óz nesibesin alý jáne sol arqyly el damýyna súbeli úles qosý.

          Úshinshisi – ulttyq qazyqtan alshaqtamaý hám ana tiline janashyrlyq tanytý. Árbir eńbegińdi ult bolashaǵy úshin, el ıgiligi úshin, halyq razylyǵy úshin jasaý.

          Ásilinde, qazaqty qazaq etip kele jatqan dúnıeler – táýbe men shúkir. Árıne, baryna táýbe, joq bolsa, qanaǵat etip ǵumyr keship kele jatqan halyqtyń ómirsheń ekeni anyq. Desek te, jas býynǵa úlken mindet, jaýapkershiligi joǵary paryz artylyp otyr. Ol – básekege qabiletti, ana tilin jáne álemdik qarym-qatynas retinde qoldanysta júrgen tilderdi meńgergen, ǵylymǵa qushtar, áleýeti joǵary azamat bolý.

          Áńgime tórkinin túsingen bolarsyzdar. Qazaq tiliniń ómirsheń ekendigi ras. Bul támsilimiz tarıh qoınaýyndaǵy san ǵasyrlyq náýbettermen aıǵaqtalady. Biraq ǵalamsharda tórtinshi ındýstrııalyq revolıýsııa bastalyp jatqan tusta barǵa qanaǵat etip, ólmestiń kúnin keship júrýdi ysyra turǵan abzal. О́ıtkeni, árbir azamat, árbir jas býyn ókili – qoǵamnyń, memlekettiń múshesi. Sondyqtan, ana tilimizdiń damý sheńberin, qoldanys aıasyn keńeıte túsýimiz shart.

         Álıhan Bókeıhanovtyń «Qazaq» gazetinde jazǵan bir maqalasynda mynadaı támsil bar: «Qazaq qııametke deıin qazaq bolyp qala beredi». Ult qaıratkeri urtynan uǵymsyz sóz shyǵarsyn ba?!

          Tarıh - bizge qalaı maqtansaq ta argýment bolarlyq azyq. Qazaqtyń kim ákenin álemge tanytar, moıyndatar kún jetti. Endigi ýaqytta ǵalam jurtshylyǵyn at qulaǵynda oınaǵan shabandozymyzben, tańdy tańǵa uryp dastan soǵatyn jyraýymyzben, dala úrdisimen tańdandyrýymyz neǵaıbyl.

          Álem neni moıyndaıdy, nendeı qundylyqtarǵa bas urady búginde? Árıne, ǵylymı jańalyqtarǵa, úzdik tehnologııalarǵa, kólik óndirisiniń jańalyqtaryna, jasandy ıntellekt erekshelikterine, ekonomıkaǵa, aýqatty adamdardyń básekelestigine, eńseli ári arhıtektýralyq qurylysy erekshe ǵımarattarǵa qul kúlli adamzat urpaǵy. Mine, osy salalardaǵy aqsap turǵan ana tilimizdiń ahýalyn aıaqqa turǵyza alsaq, bul - bizdiń ult bolashaǵy, el búgini, keler urpaq aldynda ótegen azamattyq paryzymyz.

          Kúre joldan bura tartyp muratqa jetpeımiz. Sondyqtan, álemdik arenada ekonomıkasy básekege qabiletti elderdiń otyzdyǵyna kirý úshin joǵaryda atalǵan baǵyttarǵa kúsh salýymyz kerek.

          Álbette, bul sózderim arqyly men jalpy qazaq jurtynyń aspanyna nadandyqtyń qara bultyn úıirýden aýlaqpyn. Oryssha sóılese orysty, aǵylshynsha sóılese aǵylshyndy jolda qaldyrar qazaq balasynyń qarasy kóbeıip kele jatqany qýantady, árıne. Biraq biz ózgelerdiń áldeqashan dáleldep, bosaǵa qazyǵyn berik qaqqan tilin paıdalanyp, ǵylymǵa kúsh salýdan bólek, óz ana tilimizdi álemdik dárgeıge kóterip, qoldanys aıasyn keńeıte alsaq, ǵylymılandyra alsaq, tehnologııa tilimen ushtastyrsaq qaıyrlyraq bolmas pa?!

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir