Búlik pen beıbit sherý: Islam dini ne deıdi?

Musylman dininde Allah Taǵala jerde patsha etip saılaǵan patshaǵa qarsy kelýge bolmaıdy. Kóptegen derekterdi negizge alyp qarasańyz bul sózdiń aqıqat ekendigin bilesiz.

Imam Ahmad jetkizgen hadıste: "Uly jáne Pák Allah jerde patsha etken ámirdi qurmettegendi Allah qurmetteıdi. Al Uly jáne Pák Allah jerde patsha etken ámirdi qorlaǵandy Allah qorlaıdy!",  — dep aıtylady.Demek álemder patshasynyń qorlyǵynda qalmaý úshin, jer betindegi elińizge jiberilgen patshany qup tutytyńyz, soǵan moıynsunyńyz.

Ibn Abbas Paıǵambardyń (oǵan Allahtyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı dep aıtqanyn baıandaǵan: «Kim óziniń ámirinde ózine unamsyz bir nárse kórse, buǵan sabyrlyqpen qarasyn, óıtkeni musylman jáma`asynan bir elige bolsa da aýytqyp ólgen adam jáhılıet (Islamǵa deıingi nadandyq) dáýiriniń ólimimen ólgen bolady» (ál-Býharı jáne Mýslım).

Qoǵamda kóptegen búlik pen kóterilister bolyp jatqany ras. Ony joqqa shyǵara almaımyz. Biraq nege barlyǵyn patshadan kórýimiz kerek?

Málık ıbn Dınar: "Rabbymyz kókten túsken Kitaptarynyń keıbireýinde: "Men – búkil patshalardyń Patshasymyn, jáne Meniń Qolymda olardyń júrekteri. Eger adamdar maǵan moıynsunsa, Men óziminiń rahymymmen olarǵa ádil patshalardy patsha etemin. Al eger olar Maǵan moıynsunbasa, Men ósh alyp, olarǵa zalym patshalardy patsha etemin. Júrekterińdi patshalaryń týraly oılarmen mazalamańdar, qaıta Meniń aldymda táýbe etińder, al sonda men senderge rahymshyldyq etemin", — degen", — dep baıandaǵan. Eldiń ózgergenin qalaǵan adam Allaǵa sansyz shúkir etip, zikir aıtýy kerek bálkim.

Aýf ıbn Málık Paıǵambardyń (oǵan Allahtyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı dep aıtqanyn baıandaǵan: «Ámirlerdiń eń jaqsylary – sender jaqsy kórgenderiń jáne senderdi jaqsy kóretinderi. Sender olarǵa ıgilik tileısińder jáne olar da senderge ıgilik tileıdi. Al ámirlerdiń eń jamandary sender olardy jek kóretinderiń jáne senderdi jek kóretinderi. Sender olardy laǵynetteısińder, olar da senderdi laǵynetteıdi». Odan: «Ýa, Allahtyń Elshisi, biz olarmen qolymyzǵa qylysh alyp soǵyssaq pa eken?», — dep suraǵanda, ol: "Olar sendermen birge namazdy oryndaǵandaryna deıin joq. Al eger sender óz ámirlerińde unamsyz nárse kórseńder, buǵan unatpaýshylyq tanytýlaryń kerek, biraq moıynsunýdan bas tartpaýlaryń qajet"  (Mýslım). El ishinde keleńsizdiń oryn alyp, sizge bıliktiń basqarýy unamasa, aıtyp kórińiz. Biraq, qarsy shyqpańyz.

Abdýllah ıbn Ýmar Paıǵambardyń (oǵan Allahtyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı dep aıtqanyn baıandaǵan: "Kim óziniń ámirine moıynsunýdan shyqsa, Qııamet Kúni Allahtyń aldyna barǵanda onyń aqtaýy bolmaıdy. Al kim (ámirge) ant bermeı ólse, jáhılıet dáýirindegi ólimmen ólgen bolady" (Mýslım). Qııamette aqtaýymyz bolýy úshin, qara jerde moıynsunýymyz kerek.

О́z oıym: Álemderdiń Rabbysy halqymyzǵa qorlyq qylmaı turǵan shaqta birigip, basshyǵa moıynsunýymyz qajet. Kem-ketigin sózben eskertip, kóterilis jasamaýymyz kerek. Fánıde patshańyzǵa razy bolsańyz, baqıda sizden razy bolar bálkim. Elimizdiń tynyshtyǵyn kóshede júrip bılikten suramaı, jaınamazda otyryp Alla Taǵaladan suraıyq. Alla barshamyzdan razy bolsyn.

Derekkóz: Elmır Kýlıevtiń «Quran men Súnnet ámirlerge moıynsuný týraly» atty kitaby.