• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
20 Tamyz, 16:22:58
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

07 Maýsym, 2019 Densaýlyq

"Shıpagerlik baıany": О́teıboıdaqtyń tamyr jáne qan jónindegi tujyrymy

Qannyń júrýi — tirshilik, toqtaýy — ólim. Qan — pende jany.

Ulttyq medısınamyzda, qazaqy jalpaq tilmen aıtqanda  kúre tamyr jáne jińishke tamyr (jińishke tamyrǵa et arasyna jaıylǵan qyl tamyrda kiredi) dep atalatyn adam denesindegi tamyrdyń eki ataýyn estýshi edik. Al, «Shıpagerlik baıandy» qarap otyryp bul tanymymyz shamasy shalalaý bolyp qalǵan ba degen oıǵa kelemiz.

Shıpagerlik baıannyń (Jalyn baspasy. 1996 j.) 184-betinde, «Múshe qaharqaq  júrek, júrek qaby, úlpershek, alal qandy aparǵy lypyma ańǵaq, aram qandy ákelgi jympyma ańǵaq, alal qandy aram qanǵa aýystyrǵy súzdelgi ishindegi usaq ańǵaq torlaýyl, aram qandy alal qanǵa aınaldyrǵy yrysqy ańǵaqty qamtylǵy bolmaq», ­­­­­­- deıdi.

Bul sóılemniń qazirgi tilimizdegi maǵanasy: «Múshe júrek — júrek qaby, úlpershek, taza qandy tasymaldaýshy soqpa tamyr qýysy (kúre tamyr), aram qandy jetkizýshi soqbasyz (jińishke) tamyr qýysy, taza qandy aram qanǵa aınaldyratyn súzgi (retıkola endotologııa júıesi) ishindegi usaq qýysshalar, sondaı-aq aram qandy taza qanǵa aınaldyryp beretin yrysty tamyr qýysyn óz ishine qamtıdy».

Ǵulama babamyz, bul qorytyndyǵa, qaqpanǵa túsken túlkini dosymen birlikte tirideı terisin sypyryp, qan atqylaqtap turǵan soqpa tamyr men qan jylysyp aqqan soqbasyz tamyrdy túlkiniń dene syrtynan tamyrdyń júrer  jolyn qýalaı soıyp barlyq tamyrdyń toǵysar tusy júrek ekendigin anyqtap alǵan (bul tájirıbe Baıannyń 186-betinde. Jalyn baspasy) soń, endigi kezekte, júrek ishindegi qannyń ózgerisin ıaǵnı taza qannyń aram qanǵa, aram qannyń taza qanǵa aınalý barysyn (prosessin) qaıta-qaıta naqtyly tájirıbe jasaý, kóz jetkizý, muqııat zertteýdiń arqasynda kelgendigi baıqalady. Bunda, taǵy bir keremeti, denedegi óz aldaryna úsh túrli ról atqaratyn úsh tamyrǵa saıma-saı úılesimdi de jarasymdy  at qoıýy. Qazirgi medısınada bar ma, bar bolsa qalaı atalady? Ol jaǵyn anyq bilmedim. Áıteýir, aram qandy taza qanǵa aınaldyryp beretin, toǵalyqty tulǵaǵa (tolyq bitiske) jaqsylyq, jaǵamdylyq, jańarý, tazarý syılaıtyn júrek ishindegi óte jińishke qasıetti tamyrǵa  yrysty tamyr qýysy dep keremet ataǵany.

Osy tamyrlarda úzdiksiz, perıodty túrde aınalyp turatyn qandy ábden zerdelep túsingen О́teı baba bylaı qorytyndylaıdy.

«Qan júrgiligi — tirshilik, toqtamy — ólim. Qan — pende jany. Olaı aıtqylyq, qan az bolsa da arqaý jetkiliksizdik etpek. Qansyrap ólgimdepti, qansyrarlyq bolǵyshtyq deýlik kóz kórgilik dálelimdik. Qan kópirshýimen tynystyqqa aınalyp, kádelik jaratymdap, tulǵany aralaýlyq pen bitiske jaraqty, paıdaly barlyq azyqtyqty tutas bitiske jetkizgilikpen tulǵalyq arqaý qýattylyǵyn qamdap, múshelerdi tutastyrǵyshtaǵan bıbaǵa asyl zat sanalymdalǵyly taýdaılyq shart. Onda topyraq qurandasy bar alla pendeni  topyraqtan jaratqandyǵynan».  (Jalyn. 187-bet). Maǵanasy;

«Qannyń júrýi — tirshilik, toqtaýy — ólim. Qan — pende jany. Olaı  deıtinimiz, qan az bolsa da qýat jetispeýshilik etpek. Qansyrap ólipti, qansyrap barady degendi kórip júrmyz ǵoı. Qan kópirship aýaǵa aınalyp, kádelik (qajettik) jaratyp, tulaboıdy aralap bitiske qajetti, paıdaly azyqtyqty tulaboıǵa jetkizip tulǵalyq qýatty qamdap, múshelerdi birtutastandyryp turatyn bıbaǵa asyl zat ekendigi taýdaı fakt. Alla pendeni  topyraqtan jaratqandyqtan, onda topyraq quramyndaǵy zattar bar». Demek, bizdiń árbir jegen azyǵymyz áýeli asqazanda qorytylyp, sosyn qajettisi qanǵa aınalyp, ol qan tirshilik tiregi bolǵan tulǵalyq qýatqa kúsh beretin, kemtigin tolyqtaıtyn bop tur.

Avtory: Shaıahmet Qalıuly

Aqyn, matematık, "Shıpagerlik baıany" kitabyn zertteýshi                                                                                                                                                                                            

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir