• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 15:57:43
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

07 Maýsym, 2019 Áleýmet

Páter alǵyńyz kelse... Bir sharshy metr quny qansha turady?

Páter quny turaqtamaı tur: taǵy da paıyzdyq ósý baıqalady.

Mamyr aıynda elimizdegi turǵyn úı baǵasy ósti degen aqparat bar. Baǵa dınamıkasynyń 2 paıyzdan joǵary kórsetkishi tek Taldyqorǵan qalasynda tirkelgen. Bul shahardaǵy baǵa ındeksi 178 025 teńgeni (+2,1) qurady.

Qańtar aıynan beri tómendep ketken baǵa kólemi endi ǵana qalpyna kelip otyr. Bıyl óńirler arasynda da sharshy metr úshin tólenetin puldyń quny jarysqa túskendeı.

Osy ýaqytqa deıingi mejemen salystyrsaq, Pavlodar qalasy turǵyn jaıdyń sharshy metri úshin 179 250 teńgeni qurady. 1,7 paıyzǵa ósken bul shahardaǵy atalmysh kórsetkish "rekordtyq" dep ataldy. Baǵa dınamıkasy bul aımaqta aýyz toltyryp aıtýǵa kelińkiremeıdi. Degenmen, eki jyl boıy saqtalyp kele jatqan turaqtylyq bar.

Al Taraz qalasynda páterlerdiń sharshy metri 157 600 teńgege baǵalanyp, bul kórsetkishi 1,5 paıyzǵa deıingi ósý baıqalǵan. Al Elordada satýshylar turǵyn jaıdyń sharshy metrin orta eseppen 330 950 teńgege baǵalaǵan. Bul baǵa kórsetkishi aldyńǵy aımen salystyrǵanda 1,4 paıyzǵa qymbat. Bas qaladaǵy baǵa dınamıkasy jıi aýysyp turady. Bul qaladaǵy ınfrastrýktýranyń qarqyndy damýymen baılanysty. Degenmen, iri ózgerister joq. Bes aıdaǵy ortasha esep , ortasha kórsetkish 330 103 teńgege teń. 1,4 paıyzdyq ósim kórsetkishi О́skemen qalasynda da tirkelgen.

Baǵa kóleminiń eń tómengi mejelerdiń biri Semeı qalasynda tirkelgen. Mamyr aıyndaǵy ósim kólemi 1,1 paıyzǵa teń bolsa, turǵyn jaıdyń bir sharshy metri 169 950 teńgeni quraıdy.

Shymkenttegi ósim kólemi – 0,8 paıyz. Al páterdiń sharshy metrine 229 575 teńge tóleý shart. Al Kókshetaýda aımaqtyq rekord ózgerdi. Paıyzdyq kórsetkishi – 0,8 paıyz. Rekordty kórsetkishke balanǵan baǵa – 198 475 teńge.

Aqtaý jáne Qyzylorda qalalarynda baǵa dınamıkalary 0,7 jáne 0,5 paıyzdy quraıdy. Bul aqshaǵa shaqqanda 199 675 jáne 136 375 teńgege teń bolady. Atalǵan aımaqtardaǵy baǵany turaqtylyǵy kórinip tur. Al Aqtóbe jáne Oral qalalarynda jaǵdaı múlde ózgermegen desek bolady. Baǵa ındeksi – 0,3 jáne 0,6 paıyz. Paıyzdyq kórsetkishter qarajatqa aınalǵanda, páter jaıdyń sharshy metriniń quny 148 225 jáne 184 900 teńgeni quraıdy.

Atyraý qalasynyń baǵa ındeksi mamyr aıynda jyl basyndaǵy mejesine qaıta keldi. Bul aımaqtaǵy páterlerdiń sharshy metri 258 525 teńge turady. Al Qaraǵandyda 0,7 paıyzǵa deıingi ósim bar. Qazir elimizdiń ortalyq qalasynda turǵyn jaıdyń bir sharshy metri 204 350 teńgege baǵalanyp otyr.

Baǵa ındeksiniń ósýi men tómendeýi aımaqtardaǵy turǵyn jaılardyń salynýyna, ınfrastrýktýranyń damý qarqyny artýyna baılanysty. Almaty qalasyndaǵy baǵa ındeksi sáýir aıyna qaraǵanda 0,5 paıyzǵa tómendep, turǵyn jaılardyń sharshy metri 378 100 teńgege baǵalanýda.

Baǵa tómendeýiniń eń shektik meje kórsetkishine ıe bolǵan aımaqtar – Qostanaı jáne Petropavl qalalary.

Jalpy qalalardaǵy baǵanyń ósý paıyzy - 0,4 paıyz. Aldaǵy ýaqytta mańyzdy ózgerister bolmaıdy dep kútilýde.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir