• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
10 Jeltoqsan, 04:11:53
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

03 Maýsym, 2019 Tarıh

"Shıpagerlik baıany": Adamnyń júzine qarap qan tobyn anyqtaýǵa bola ma?

Qazirgi medısna ǵylymy jalpy adamzat balasynyń qan tobyn: O, A, B, AB – dep, tórt úlken topqa bóledi.

Kez kelgen naýqastyń dııagnozyn anyqtaýda, birinshi kezekte osy qan quramyndaǵy ózgeristi anyqtap alyp, qalǵan qubylystarmen aınalysady. Qajet kezinde naýqas adamǵa qan tobyna qaraı ózgeniń qanyn quııatynyn bilemiz. Demek, О́teıboıdaqtyń «Qan júrgiligi – tirshilik, toqtamy – ólim. Qan – pende jany» (Shıpagerlik baıan. 187-bet) – dep, jazǵanyndaı, qan degenimiz – jan ekeni ras. Sondyqtan da adamzat tarıhynda eń alǵash izdenis týdyrǵan medısına ǵylymynda qandy anyqtaý, onyń tobyn aıyra bilý basty maqsattardyń eń negizgisi bolǵan tárizdi. Nyq senimmen bulaı deýimizge «Shıpagerlik baıandaǵy» myna paıymdar dálel bola alatyn kórinedi.

Shıpagerlik baıannyń 218-219 beterinde (Jalyn baspasy).

qan toby

1. «Qaptektik áıgilenimdik ańǵaqtyq, ystyqtyq beıimdeýlikter: alyp bitisti, etti, óń-álpeti tolyq, shyraıy shıqandaı qyzyl, sabyrly, kem sózdi, urt minez, short qaıyrylǵysh, syr bermes syzdanyńqy, mańǵazdaý, birtoǵa beıimdeýlikter – ańǵaqtyq ystyqtyq jaralystyq qaptektik áıgilengiler» – deıdi. Qanyq túsinikti bolý úshin qazirgi tilimizde baıandasaq, mynadaı: ystyq qan beıimdegilerdiń teriden beretin beınesi: Alyp bitisti, etti jeńdi, óń- álpeti tolyq, shyraıy shıqandaı qyzyl, sabyrly, kem sózdi, tik minez, short synǵysh, syzdanyp syr bermeıtin, mańǵazdaý, birtoǵa keletinder – jaralysy ystyq qandylar bolmaq, bolady.

2. «Qaptektik áıgilenimdik ańǵaqtyq sýyqtyq beıimdeýlikter: óń-álpeti qaratory, qara, óń bermeıtin, shyraıy tolyqsha, sózsheń, ózinikin jón sanaıtyn, bilgirsigen, sóz talastyrǵysh, daýkós, órkókirek, alkeýdelik beıimdiler». Maǵanasy: sýyq qan beıimdegilerdiń (salqyn qandy) teriden beretin beınesi: óń-álpeti qaratory, qara, óńin jibermeıtin, bet-álpeti tolyqsha, sózsheń, qashan da ózinikin jón sanaǵysh, bilgirsigen, sóz talastyrǵysh, daýkós, órkókirek, alkeýde bolyp keledi.

3. «Qaptektik áıgilenimdik ańǵaqtyq sýyqtyq beıimdegiler: óń-álpeti ár túrli, ár qıly, kózi shatynaǵan, qaradaı terisine sımaı, qaradaı shytynap synyp ashýlanǵysh, basynan pende sózin asyrǵysy kelmeıtin, asyra bilmeıtin, bolmashyǵa kek saqtaýlyq, ósh alýǵa zeıin men bar zerdesin arnaýlyq, basqalardy tálkektik aınalǵylyq etpek, óltirgilik bolmaqqa urynǵylyq, ańsary aýǵylyq, bireýdi óltirse, ózi qunyker, eli qundyker bolǵylyǵyn oılamaýlyq, qunyker bolsa da ádetin qoıǵysy kelmegishtilik, qandyq ańǵaqta turaqtaı almaıtyn suıyqtyǵy basym, aýmalylyq, tııanaqsyzdyq tókpeliliktegiler». Maǵanasy: sýyq qandylar tobyna jatatyndardyń teriden beretin beınesi: óń-álpeti ár túrli, ár qıly, kózi shatynaǵan, qaradaı terisine sımaı, shytynap synyp ashýlanǵysh, basynan pende sózin asyrǵysy kelmeıtin, asyra bilmeıtin, bolmashyǵa kek saqtap, ósh alýǵa bar zeıin-zerdesin berip, basqalardy tálkek etip, óltirýge ańsary aýyp, pálege urynǵysh, kisini óltirse, ózi quniker, eli qundyker bolaryn oılamaıtyn, tipti qunyker bolsa da ádetin qoıǵysy kelmeıtin, qany turaqtaı almaıtyn suıyqtaý, tııanaqsyz, aınyǵysh keledi.

4. «Qaptektik áıgilenimdik ańǵaqtyq qoıýlyqtyq beıimdegiler: bosaǵadan attap shyqqysy kelmeıtin, úıkúshik, shildeniń ystyǵynda qańtardyń qaqyldaǵan aıazyn basyna kıip, ústine jıyp alǵyshtyǵy kórneki; tıtteı sýyq tıse, jalyp ete túskishtigi aıandyq; jipsise jadyrap qalǵyshtyqty, qany júrmegen, qımyl qaraketi az bolǵylyq, sergitpeıtin, sergimeıtinin, moıyndamastyqty sýyqqaıt beıimdeýliler». Maǵanasy: Qoıý qan tobyna jatatyndardyń teriden beretin beınesi: bosaǵadan attap shyqqysy kelmeıtin, úıkúshik, shildeniń ystyǵynda qańtardyń qaqyldaǵan aıazyn basyna kıip, baryn ústine jıyp alatyn; tıtteı sýyq tıse, jalyp ete túsetin, jipsise dereý jadyrap qalatyn, qany durys júrmeıtin, sergiter qımyl-áreketi az, sergimeıtinin moıyndaǵysy kelmeıtin sýqaıt keledi.

5. «Qaptektik ańǵaqtyq býylmaly beıimdiler: álpeti ár túrli bolsa da, óńiniń sońǵylyq beınesi surlanyńqy, kóz oty qaıtyńqy, ádette minsiz bitisti pendeden aıyrǵysyzdyǵy ýájiptik. Renjiserlik týylǵylyq bolsa, selkildep baryp, sereıip túsedi de,talyp qalmaǵy shart.» Maǵanasy: Býylma qan tobyna jatatyndardyń teridegi beınesi: Álpeti ár túrli bolsa da, sáp salǵan kisige óńi surlanyńqy, kóz janary álsiz, ádette minsiz bitisti pendeden paryqsyz kórinedi. Renish týylǵan jaǵdaıynda, selkildep baryp sereıip túsedi de, talyp qalady.

6. «Qaptektik ańǵaqtyq ýylmaly beıimder: álpeti aq, shyraıy shyrsyz appaq qýdaı, emermesi aq bózdeı aǵarǵan, kóz ajary, janarlyǵy baskil, keıbirleriniń óńi totyǵyńqy, úp etken jelge ushyp ketetindeı aryq, beti jyp-jyltyr, júrip-turýdan erinbek, ot basynan sóılegeni tórge estilmeıtin, tıtteı shógir syzǵan orny qanasa, toqtaýlyq bermeıtin, jeńili murny qanaǵysh, basy aýyrǵysh, qandyq shiriktik, nilsizdik beıimdegiler». Maǵynasy: Ýylma qan tobyndaǵylardyń teriden beretin beınesi: álpeti aq, shyraıy shyrsyz appaq qýdaı, erinderi aq bózdeı aǵarǵan, kóz ajary, kóz janary álsiz, keıbirleriniń óńi totyǵyńqy, úp etken jelge ushyp ketetindeı aryq, beti jyp-jyltyr, júrip-turýdan erinshek, oshaq basynda sóılegeni tórge estilmeıtin, tıtteı shógir syzǵan orny qanasa, toqtaý bermeıtin, jeńili murny qanaǵysh, basy aýyrǵysh, qandyq irigish, nilsizdik bolyp keledi, – deıdi.

Ǵulama ǵalymnyń kóz jetkizýinshe, adamnyń qan toby: Ystyq qandy, sýyq qandy, qoıý qandy, salqyn qandy, býylma qandy jáne ýylma qandy bolyp altyǵa jiktelip tur. Árıne, ol zamanda qazirgideı joǵary deńgeıdegi zetteý apparattarynyń joqtyǵyna baılanysty, tek qana naqtyly tájirıbe, fılosofııalyq oı sarabyna júgingendigi belgili. Biraq, biz búgingi medısınamyzda joq nárse dep, nazardan tys qaldyrýmyzǵa bolmaıtyndyǵy, osy qan tobyndaǵy býylma qan men ýylma qannan belgili bolyp burǵandaı. Aıtbaqshy, bundaǵy býylma qan toby degeni; tamyr qýysynda úzdiksiz aınalyp aǵyp turatyn qannyń keı sátte lezdik toqtap, sosyn jalǵasty aǵysyna túsetindigin meńzese, ýylma qan toby degeni; arasy jaqyn, atalas adamdardyń ózara nekelesýiniń saldarynan (keıde juqpaly aýyrýdy juqtyryp alýdan), uqsas qan tobyndaǵy qannyń irýin, ıaǵnı qan quramynyń jańarý emes eskirý, jandaný emes álsirý, tazarý emes lastanýyn aıtady. Bul tujyrym búgingi; «tábıǵat  qarama- qarysylyqtyń birliginen turady»,  – degen fılosofııamyzǵa da saıyp tur. Al, ystyq qandy, sýyq qandy, qoıý qandy, salqyn qandyǵa kelsek, el ishinde kúni keshege deıin adamdar minezine qaraı aıtylyp júrgenin kórgemiz. Bul arada jeke-jeke toqtalmadyq. Sondyqtan, maqala taqyrybyna qaraı áńgimeni osy arada kilt toqtattyq.

Shaıahmet Qalı

Aqyn, matematık, "Shıpagerlik baıany" kitabyn zertteýshi  

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir