• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
10 Jeltoqsan, 04:08:57
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

31 Mamyr, 2019 Tarıh

Zulmat kúnderdiń zobalańy. Qansha qazaq qurban boldy?

1937-38 jyldary Qazaqstanda 118 myń adam sottaldy. Olardyń 25 myńy atý jazasyna  kesildi.

Táýelsizdik alǵannan keıin 1993 jyly 14 sáýirde «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy qabyldanady. 1997 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵy boıynsha, 31 mamyr – saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni bolyp jarııalandy.

Qamshy.kz aqparat agenttigi qazaqtyń basyna tóngen zulmat jyldardyń zardaptary týraly qysqasha maǵlumattar tizbegin usynady.

1.1921-1922 jyldardaǵy ashtyq kezinde 1 mln 700 myń adam qaza tapty.

2.1932-1933 jyldary 2 mln 200 myń asharshylyqtan kóz jumdy.

3.1920-1930 jyldar aralyǵynda ashtyqtan, kámpeskeleýden, qýǵyn-súrginnen qazaqtar 4 mıllıonǵa jýyq adamynan aıyryldy.

4. Ashtyqtan qyrylǵan halyq saryshunaqtyń etin jep, túrli shópterdi tamaqqa paıdalana bastady, ólgen janýarlardy qazyp alyp jeý oqıǵalary da boldy. Tipti sol jyldardyń kúási bolǵan qarııalar "adamdar bir-biriniń etin jedi" degen derekti de joqqa shyǵarmaıdy. 

5.1930 jyldyń kókteminde Oraz Isaev bastaǵan memlekettik komıssııa mal basynyń 30 paıyzǵa kemigenin anyqtady. 1929-1930 jyldary baılar men kýlaktar malynyń 40 paıyzǵa jýyǵyn kolhoz-sovhozdardyń tartyp alýy mal basynyń kemýine tikeleı sebepker boldy. Nátıjesinde, Qazaqstandaǵy mal basy 1929 jáne 1933 jyldar aralyǵynda 16 esege azaıyp ketti. Sovhozdardaǵy maldy esepke almaǵanda Qazaqstandaǵy mal basy 1929 jyly 39 mln 394 myń bas bolsa, al, 1933 jyly 2 mln 428,2 myńdy qurady. Jalpy alǵanda, Qazaqstanda 40 mıllıonǵa jýyq maldan 1933 jyldyń aqpan aıynda 4 mln bas qana mal qaldy.

6.Tarıhqa kóz júgirter bolsaq, qazaq halqynyń bir ǵasyrda úsh birdeı asharshylyqty bastan keshkenin baıqaımyz. Olardy 1919-1922 jyldardaǵy ashtyq (1,5 mln adamdy alyp ketken), 1931-1933 jyldardaǵy ashtyq (2,5 mln adam) jáne 1946 jyldary bolǵan ashtyq dep qarastyrýǵa bolady. Osylaısha, qazaqtar is júzinde 15-20 jyldyń ishinde halqynyń jartysyna jýyǵynan aıyrylǵan. Biz úshin asharshylyqtyń zardaby óte-móte aýyr tıdi. Ǵalymdar onyń qazaq halqynyń damýyn 110 jylǵa keıin shegergenin aıtady.

7. Al 1932-1933 jyldary oryn alǵan asharshylyqqa keler bolsaq, ǵalym Talas Omarbekov 2 mıllıon 300 myń adamnyń opat bolǵanyn aıtady. Ol muraǵat qujattary negizinde jalpy qyrylǵan qazaqtyń sanyn 4 mln 836 myń dep tııanaqtap berdi. Keıbir tarıhı derekterde, 1932 jylǵy asharshylyqta jalǵyz qazaq emes, Qazaqstanda turatyn ult ókilderiniń bári, ıaǵnı 250 myńǵa jýyq ózge ult ókili qyrylǵan delinedi. Sonyń kópshiligi orystar bolǵan.
El basyna náýbet tóngen jyldary Ǵ.Ysqaqov, I.Qabylov, J.Arystanov, Ǵ.Toǵjanov, B.Aıbasov, O.Jandosov esimdi alash ardaqtylary 1933 jyldyń 24 aqpanynda Stalınge hat jazyp, barlyq aýyr haldi baıandap bergen. Tarıhta bul «Altaýdyń haty» degen atpen áıgilengen. О́kinishtisi, osy «Altaýdyń hatyn» kóp adam áli bile bermeıdi. Osy hatta: «800 myń qazaq sharýashylyǵynan, ıaǵnı 4 mln 800 myń adamnan 1932 jyldyń kókteminde 450 myń qazaq sharýashylyǵy, 2 mln 25 myń ǵana qazaq qaldy» dep jazylǵan. Al 1932 jyldyń 4 shildesinde respýblıkanyń Ǵ.Músirepov, M.Ǵataýllın, M.Dáýletqalıev, E.Altynbekov, Q.Qýanyshev syndy qaıratkerleri qol qoıǵan áıgili «Beseýdiń haty» jazyldy. Ol BK(b)P ólkelik komıtetine, tikeleı F.Goloshekınge joldandy.

8. Tarıhshylardyń málimeti boıynsha, 1937-38 jyldary Qazaqstanda 118 myń adam sottaldy. Olardyń 25 myńy atý jazasyna  kesildi.

9. Karlagta 1 mıllıonnan astam tutqyn boldy. Sondaı-aq ALJIR – degi Aqmola lagerinde jan joldasynyń saıası qylmysy úshin áıelder jazasyn ótedi.

10. 1937 jyly kúzde júz myńdaǵan koreı, túrik, ıran, kúrd jáne ázirbaıjandar   Qazaqstanǵa jer aýdaryldy.  Sonymen qatar Uly Otan soǵysy jyldary elimizge nemister, grekter, sheshender, ıngýshtar, qarashaılar, balqarlar, qyrym tatarlary jáne basqa ulttar deportasııalandy. Olardyń jalpy sany 1 mıllıon 200 myńdy qurady.

Usynǵan: Marjan Sábet

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir