Mal azyǵy az dep alańdamaımyz

Asyraýshy salany alshań bastyrý baǵytynda búginde qolǵa alynyp jatqan memlekettik baǵdarlamalar az emes. Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin sýbsıdııalaýdyń óz júıesi jasalsa, tórt túliktiń tuıaǵyn kóbeıtýde de «Qulan», «Asyq», «Sybaǵa» baǵdarmalarynyń berip jatqan jemisi kóp. Endi mine, ekologııalyq taza mal azyǵyna qajetti  qurylymdardyń qurylysy da qolǵa alynyp jatyr.

Osy oraıda, sońǵy kezde el arasynda jıi aıtylyp júrgen «gıdroponıka» ádisin aıtýǵa bolady. Jalpy gıdroponıka jańa tehnologııa bolǵandyqtan «Qazgıdroponıka» JShS-gi fermerlerdi mal azyǵymen qamtamasyz etýdiń ınnovasııalyq tásilin usynyp otyr.
Kúni keshe atalǵan seriktestiktiń saltanatty ashylý rásimi ótti. Oǵan Jambyl oblystyq  aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Berik Nyǵmashev, aýyl sharýashylyǵy salasynyń ardagerleri Amenkeldi Karentaev, Saǵynhan Ámirequlov jáne aýdandyq aýyl sharýashylyǵy bóliminiń basshylary men sharýa qojalyq jetekshileri qatysty. 

«Qazgıdroponıka» JShS-niń lentasyn sala ardagerleri Amankeldi Karentaıuly men Saǵynhan Ámirequluly qıǵannan keıin, seriktestiktiń atqarýshy dırektory Danııar Áýbákirov kúnine 400 keli  gıdroponıkalyq qondyrǵy óndiretin seh jumysymen tanystyrdy. 
– «Gıdroponıka tehnologııasyn paıdalaný arqyly bir sharshy metrinen saýyn sıyrdy kúni boıy azyqtandyrýǵa jetkilikti 20-25 keli  jasyl jelek ala otyryp, sút ónimdiligin 30-40 paıyzǵa, al maılylyǵyn 3-4 paıyzǵa deıin arttyrýǵa jáne et baǵytyndaǵy iri qara maldyń kúndigine 800-1500 gramm qosymsha salmaq qosýyna múmkindik týady, – deıdi seriktestik basshysy Danııar Ońylasynuly.

Taraz qalasyndaǵy avtobeket mańynda ornalasqan seh tolyǵymen jaraqtandyrylǵan jáne 12 adam turaqty jumyspen qamtylǵan. Aldaǵy ýaqytta seriktestik gıdroponıka tehnologııasyn qoldana otyryp, oblystaǵy sharýashylyqtardy gıdropondy qurylǵylarmen jabdyqtaýdy kózdep otyr. Nátıjesinde  sharýalar jańa tehnologııanyń arqasynda jer jyrtyp, mal azyǵy az dep alańdamaıtyn kúnge jetpek.  
Atqarýshy dırektordyń aıtýynsha, gıdroponıka ádisi arqyly daıyndalǵan ónimder arpa daqylynyń qunarlyǵymen para-par eken. «Jasyl jemdi paıdalanǵan sharýa veterınarlyq aýrýlardy da birjolata umytady», - deıdi mamandar.

Iá, bul sóz joq, janǵa jylý beretin jańalyq. Qojalyqtar   tórt túligine qarjy únemdep, taza, ári qunarly jemmen azyqtandyra alatyn múmkindikke ıe bolyp otyr.  Budan sharýalardyń sharýasy shalqıtyny sózsiz. Jáne mundaı bastama keńestik kezeńdegi kórsetkishti dittep, Áýlıeata óńirin mańyraǵan malǵa toltyrady degen úmit mol. Endeshe tirligin endi tikteı bastaǵan seriktestiktiń jumysyna sáttilik tileıik. Memlekettik baǵdarlamalardyń sharapaty degen osy.

Jaıdar Azamat