• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
26 Tamyz, 16:03:39
Nyǵmatýlın Parlamenttiń qos palatasyn birlesken otyrysqa shaqyrdy

31 Mamyr, 2019 Din men dástúr

Qadir túni — taǵdyr túni: Qadir túniniń belgileri qandaı?

«Qadir túni myń aıdan qaıyrly («Ál-Qadr» súresi, 3) delingen. Myń aı degenimiz ‒ shamamen seksen úsh jyl.

Alla taǵala aılardan – Ramazan aıyn, kúnderden – jumany, túnderden – Qadir túnin artyq etken. Qasıetti Qurannyń «Qadir» súresinde «Qadir túni myń aıdan qaıyrly («Ál-Qadr» súresi, 3) delingen. Myń aı degenimiz ‒ shamamen seksen úsh jyl. Orazasyn ustap, bes ýaqyt namazyn oqyp, osy túndi qulshylyqpen ótkizgen adam uzaq ómir boıy úzdiksiz minájat etkendeı saýapqa keneledi deıdi. 

Qadir túni – taǵdyr túni

Bul túnniń taǵdyr túni dep atalatyn sebebi ‒ dál osy túnde Alla belgili bir perishtelerge aldaǵy jylda (kelesi taǵdyr túnine deıin) ne bolatyny jaıly bilim beredi.

Bala kezde Qydyr ata keledi dep, Qadir túnin asyǵa kútip, shelpek pisirip, esikti ilmeı, dastarqan jaıyp, áıteýir, tańǵa deıin uıyqtamaı otyrsaq boldy degen túsinikpen ósippiz. «Ol durys emes, eshqandaı da Qydyr ata kelmeıdi. Uıyqtamaý mindet emes, kerisinshe, Alladan duǵańdy, tilegińdi tilep, namazyńdy oqyp, Alladan ótken kúnálarymdy keshirshi dep keshirim suraıtyn tún» dep eshkim aıtpapty. Áke-sheshemiz dindi berik ustanǵandar qatarynan emes, keńestik dáýir adamdary bolǵandyqtan, maǵan deıingi de, menen birneshe jyl keıingiler de dál osyndaı jaǵdaıda, osyndaı túsinikpek óskenimiz anyq.

Bul túni:

- adamdardyń ómir súrý ýaqyty men ólimi, rızyq-nesibesi, taǵdyry belgilenedi. Tipti «pálenshe osy jyly qajylyqqa barady» dep kimniń baratynyn da jazyp qoıady»;

- qasıetti Qadir túni myń aıdan da artyq;

- bul túni aspannan perishteler jerge túsedi. Perishtelerdiń sany jerdegi usaq tastardan da kóp bolady. Olar ár adamnyń duǵasy, tilegin Allaǵa jetkizip, jazyp otyrady.

Endeshe, Qadir túninde:

- Qydyr ata kelmeıdi;

- shelpek pisirip, dastarqan jaıyp, ydystardy sýǵa toltyrýdyń keregi joq;

- esikti ilmeı, terezeni ashyp kerek emes;

- "uıyqtamasam boldy" dep, teledıdar qarap, mýzyka tyńdap, áıteýir tańdy atyrýǵa bolmaıdy.

Islam ǵulama, ǵalymdarynyń zertteýi boıynsha Qadir túni myna túnge sáıkes kelýi múmkin dep orazanyń 26-synan 27-sine qaraǵan túnin belgileıdi. Biraq naqty emes dep te eskertedi. Qadir túniniń qaı túnge sáıkes keletin týraly qyryqqa jýyq joramal bar eken.

Qadir túniniń naqty qaı tún ekenin bilý úshin «Sahıh ál-Buharıde» Aıshadan (Alla oǵan razy bolsyn) hadıs keltirilgen. Soǵan sáıkes Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Taǵdyr Túnin Ramazannyń sońǵy on túninen izdeńder».

«Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúniniń 21, 23, 25, 27 jáne 29 sekildi taq túnderinen nemese ramazannyń sońǵy túninen izdeńder. Saýabyn oılap qadir túnin ǵıbadatpen ótkizgen adamnyń kúnálary keshiriledi» (I. Ahmed) degen de hadıs bar.

Ǵulama ǵalymdar Alla Taǵalanyń bul túnniń naqty ýaqytyn jasyrýyn bylaı túsindiredi: onyń ýaqyty belgilenip qoısa, jalqaýlar pendesi basqa túnderde qulshylyq jasamas edi. Al, onyń naqty ýaqyty belgisiz bolǵandyqtan, qulshylyqqa asa ynta qoımaıtyndar Taǵdyr Túni Ramazannyń sońǵy on túniniń taq juldyzdarynyń birinde bolady degen oımen birneshe tún boıy minájat etýge múmkindik alady. Sonymen qatar, kóptegen adamdar kúnálarynan tyıyla almaıtyndyqtan, eger bul tún belgili bir ýaqytqa belgilenip qoısa, olar sol túnde de kúná jasar edi. Al, bul olardyń ımandary úshin qaýipti bolar edi.

Qadir túniniń belgileri qandaı?

Aqıqatyn Alla biledi. Eń durysy ‒ Ramazan aıynyń sońǵy on túniniń bárin qulshylyqpen ótkizý. Eger shamam jetpeıdi deseńiz, endeshe, tym quryǵanda taq túnderin erekshe yqylaspen ótkizińiz. 

Sonymen qatar, bul túndi ózine tán belgilerine qarap bilýge bolady. Hadısterde Qadir túniniń birneshe belgileri aıtylady:

- tún jaryq, taza bolady;

- ol túnde aýa raıy ystyq ta emes, sýyq ta emes, janǵa jaıly bolady;

- ol túni aı erekshe jaryq bolady;

- qońyr salqyn, jaǵymdy jel soǵyp turady;

- musylmandar bul túnde erekshe mamyrajaı kúı keship, rahatqa bólenedi;

- sol túnnen keıin tańerteń kún sáýle shashpaı, tolǵan Aıdaı dóńgelenip, shýaqsyz shyǵady. Ǵulamalar munyń negizgi belgi ekenin jáne mindetti túrde bolatynyn aıtady.  

Jaratqan Iemiz bizge bul túndi О́zi razy bolatyndaı ótkizýimizge kúsh berip, qulshylyǵymyzdy qabyl alǵaı!

Ramazannyń barlyq túnin Qadir túni dep oılap áreket etsek, Qadir túnine dál kelgen bolamyz. Jylyna bir ret keletin qasıetti Ramazan aıyn endi kórer-kórmesimiz, kelesi Ramazanǵa jeter-jetpesimiz bir Allaǵa aıan. Sondyqtan, osy bir qasıetti aıdyń kúnin de, túnin de qulshylyqpen ótkizýge tyrysaıyq.

Oqı otyryńyz, ♦Qadir túni qandaı duǵalar oqý kerek?

Jınaqtap, usynǵan: Maqpal Sembaı

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir