Ulttyq qundylyqtar ulyqtalýda

Jambyl oblys ákimdigi týrızm basqarmasynyń uıymdastyrýymen ortaǵasyrlyq Tórtkúl saraı kesheninde  «Kóne Taraz sheberleriniń» qalashyǵy ashyldy dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. Ulttyq qundylyqtardy tamashalaımyn degen tarazdyqtar úshin kórmeniń esigi alty aı ashyq bolady. Qala qonaqtary men turǵyndary ár aptanyń demalys kúnderi etnoaýyldy emin-erkin aralaı alady. 

Ulttyq naqyshta kıinip, qazdaı tizilgen analar, altybaqannyń sánin kirgizgen jastar, adyrna tartyp, nysanaǵa jebe siltegen jumyr jigitter, án men jyrdan shashý shashqan ónerpazdar, osynyń barlyǵy ortaǵasyrlyq tarıhtyń kýási bolǵan Tórtkúl saraı keshenin saltanatqa bóledi. Shet elden kelgen qonaqtarǵa da, shahardyń jergilikti halqyna da sharapatty shattyq syılady.    

     – «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Qazaq aýyly» etno-jobasyn qurýdyń basty maqsaty - kóne Taraz dástúrin, kóshpendilerdiń biregeı, jarqyn jáne aıqyn mádenıetin, ótken tarıhyn jańǵyrtý. Ulttyq-mádenı keshen qonaqtardy qazaq halqynyń baı tarıhymen, mádenıetimen, ónerimen jáne salt-dástúrimen tanystyrady. Keshende kez kelgen adam kóshpendiler órkenıetiniń etno mádenı ortasyn sezine alady jáne aýyldyń kúndelikti, merekelik ómirine kóz júgirtýge tolyǵymen ıe bolady. Etnoaýylda qazaq mýzykalyq jáne teatr óneriniń festıvalderi, qolóner sheberleriniń master-klasstary, ulttyq taǵamdar, qolóner jáne kórkem óner kórmeleri, etnıkalyq mýzykalyq festıvaldar, ulttyq sport túrlerinen jarystar jáne basqa da is-sharalar ótedi. Atap aıtqanda «Dástúrli ań aýlaý túrleri», «Ulttyq oıyndar men oıyn-saýyq», «Ulttyq taǵam»,  «Qazaq mýzykalyq-teatr óneri», «Qolónershiler» sektorlaryn tamashalaǵan adam qazaq halqynyń ádet-ǵurypy, salt-sanasy jaıly mol aqparat alatyny sózsiz,-deıdi ulttyq qundylyqtardy ulyqtaýǵa uıytqy bolǵan oblys ákimdigi týrızm basqarmasynyń basshysy Qarlyǵash Aralbekova.   

     Aıta keteıik, etnojoba halyqqa 6 aı kóleminde qyzmet etedi. Muny aptanyń demalys kúnderi (senbi, jeksenbi) otbasymen kóne aýyl ómiri men qazaq ulttyq ónerin kórýge, qalada júrip, qala ishindegi tarıhı peızajǵa kóz sýǵarýǵa zor múmkindik dep aıtsaq bolady.

Shara barysynda Qazaqstan qolónershiler odaǵynyń tóraıymy Aıjan Bekkýlova sóz tizgindep, san ǵasyrlar boıy talaıdy tánti etip, urpaqtan urpaqqa mıras bolyp jetken qolónerdiń qyr-syryn, úlgi-ónegesin keńinen áńgimelep, tarazdyq sheberlerdiń shedevrlerine qoldaý bildirip, shabyt syılaǵan hám osy sharany uıymdastyrýshylarǵa alǵys bildirdi. Sahnada án men jyr tógilse, etnoaýyl mańynda zergerler ózderiniń áshekeı buıymdaryn, toqylǵan, órilgen óner týyndylaryn halyqqa tanystyrdy. Onyń ishinde dombyranyń qalaı jasalatynyna deıin kórsetildi. Qazaq-Oner qolónershiler ortalyǵynyń basshysy Aıgúl Janserikova men Ortalyq Azııa qolónershilerdi qoldaý qaýymdastyǵynyń (CACSA) prezıdenti Mýkarrama Kaıýmova kópshilikke qolóner taqyrybyndy sheberlik saǵattaryn ótkizdi. Jalpy ótken jyly óńirge 400 myńnan astam týrıst kelipti.  Olarmen júrgizilgen saýalnama qorytyndysy osyndaı sheberler qalashyǵyn  ashýǵa sep bolǵan kórinedi.

Aıta ketsek, bul mańyzdy sharaǵa arnaıy alystan at terletip jetken óner mamandary men sarapshylar az bolǵan joq. Germanııa, Bolgarııa, Tájikstan, О́zbekstan, Qyrǵyzstan elderinen kelgen maıtalmandar da qazaqtyń qyrany qalyqtap, tazy oınaǵan, qymyz sapyrylyp, tarıhpen syrlasqan etnoaýyldan tabyldy. О́zderiniń mol tájirıbesimen bólisti. Tań sáriden keshke deıin jalǵasqan sharanyń sońynda sala maıtalmandary, qala meımandarymen áriptestik baılanys nyǵaıyp, óńidegi týrızm men ónerdi damytý maqsatynda birqatar memorandýmǵa qol qoıyldy.

Jaıdar Azamat