• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 22:49:29
Senim údesinen shyqqan bank

26 Mamyr, 2019 Saıasat

Mádı Manatbek: "Qajygeldın jáne Rysqalıevpen kezdesý - óliara shaqta tańdaý jasaýǵa bola ma?"

El basyna kún týǵan jaǵdaıda Qazaqstanǵa kelesizder me degen suraǵyma, eki azamattan da...

Parıjde "Qazaqstan azamattyq qoǵamynyń toptasýy" atty "JSDP – Aqıqat" partııasy jáne jetekshisi Ermurat Bápıdiń uıymdastyrýymen jıyn ótken bolatyn dep habarlaıdy Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Jıyn barysynda  burynǵy premer-mınıstr  Ákejan Qajygeldın jáne Atyraý oblysyn basqarǵan Bergeı Rysqalıevpen kezdesý jaıly Mádı Manatbek óziniń Facebook áleýmettik jelisindegi parqshasyna jarııalaǵan. 

Mádı Manatbek Qajygeldın, Bergeı

"Parıjge men de bardym. Shaqyrǵan oppozısııanyń sheteldik bıýrosy. Qolym bos, demokratııaly, erkin elde turamyz, sondyqtan birden kelistim. Bizde oppozısııa ókilderimen kezdesýge, keńesýge bolmaıdy, olardyń ústine jara shyqqan, júzi qara degen de zań joq", - dep jazady Mádı Manatbek.


Elimizdiń premer-mınıstri bolǵan Ákejan Qajygeldın jáne Atyraý oblysyn basqarǵan Bergeı Rysqalıevpen de kezdestik. Kórgen jerde kóńil aıt deıdi, Ákejan aǵamyzǵa ákesi Maǵjannyń baqılyq bolýyna oraı kóńil bildirip, jaratqan ıemizdiń raqymyna alýyn tiledik. Ákesiniń qazasyna bara almaǵan azamatqa sabyr aıtyp, bundaı jaǵdaıdy jaýymyzǵa da tilemeıtinimizdi jetkizdik. Ákejan Maǵjanuly men Bergeı Sáýlebaıulynyń eldi saǵynǵany kózderinen kórinip turdy. Bul jerde bizge úlken bolyp sóıleýge, sabyr aıtýǵa, áli-aq jaqsy kúnder týady deýge týra keldi. 


El basyna kún týǵan jaǵdaıda Qazaqstanǵa kelesizder me degen suraǵyma, eki azamattan da «kerek bolsaq kelemiz, kómegimizdi beremiz, bárine daıynbyz» degen jaýap aldym. Endi osy jıynda kórgen-bilgenimdi tezıs túrinde jetkizip kórsem:


1. Bizdi shaqyrǵanda: «Eshqandaı mindetteme, úgitteý bolmaıdy. Jıynǵa qatysyp, kórip ketseńder bolǵany» delindi.


2. Parıjdegi jınalysty uıymdastyrǵan – jańalanǵan «JSDP – Aqıqat» partııasy jáne onyń jetekshisi Ermurat Bápı aǵamyz.


3. Jıyn «Qazaqstan azamattyq qoǵamynyń toptasýy» (Parıj konferensııasy) dep ataldy.


4. Jeke óz atymnan aıtsam, partııada júıeniń joqtyǵyn, uıymdastyrý jumysynyń jolǵa qoıylmaǵanyn, úgit-nasıhattyń azdyǵyn baıqadym. Bul jerde jýrnalıst Gúlim Orazbaevanyń «A-nyń aıtqany Á-ge jetpese buǵan A ózi kináli», - degenimen kelisemin.


5. JSDP ókilderi negizinen oryssha sóılep, qujatty orys tilinde daıyndaǵanyna ózim narazy boldym. Bılikke sózimizdi ótkize almaı júrgende, halyqshyl degen oppozısııanyń oryssha saıraǵany jaraspaıtynyn aıttym. Sondyqtan da qujat aldymen qalyń buqaraǵa qazaq tilinde jarııalanaýyn talap ettik.


6. Oppozısııanyń sheteldik bıýrosy osyǵan deıin Qazaqstandaǵy jańalyqty negizinen orystildi aqparat quraldarynan alyp kelgenin, biraq belsendilik qazaqtildi ortada, kóshege shyǵatyn da, másele kóterip, talap qoıatyn da, basyn báıgege tigetin de negizinen qazaq azamattar ekenin moıyndap, jumys baǵytyn durys arnaǵa buryp jatqandaryn aıtty.


7. Orys tili degennen shyǵady, «Bir el – bir til» talaby qoıylsyn degendi jastar jaǵy daýlasyp otyryp, áreń ótkizdik. Sebebi, orys tili – resmı til degendi alǵa tartqan bılik, Ata zańdy aıaqqa basyp, túgelge jýyq oryssha sóılep, oryssha jazady, oǵan qarap bıznes pen qoǵam da oryssha ketip barady. Olardan «Nege qazaqsha sóılemeısiń?» - dep surasań: Prezıdenttiń ózi, baǵyt berer bıligiń de qazaqshaǵa qarsy ǵoı, - dep aýzyńa qum quıady. О́zge ult ókilderinen de «qazaqsha sóıle degen talap qoımasa, orta bolmasa, biz qalaı qazaqsha sóılep ketemiz», - degendi talaı estidim.


8. Prezıdenttik saılaýda «JSDP – Aqıqat» partııasy Ámirjan Qosanovty qoldamaıtynyn, saılaýǵa boıkot jarııalaıtynyn aıtty. Buǵan da biz qarsy boldyq. Oppozısııanyń saılaýǵa Qosanovty bıliktiń ózi qosyp otyr degenimen kelisemiz. Biraq bılik ulttyń da únin estýi kerek. Halyqtyń Qosanovshyl bolyp otyrǵany sondyqtan. Qosanovty qoldaý – bolashaqty qoldaý, qazaq tilin qoldaý, demokratııaǵa qadam, ultty, qoǵamdy oıatý ekenin aıttyq. Anyǵyn bir Alla biledi, árıne.


9. «JSDP – Aqıqat» partııasynyń kózdegeni parlamenttik saılaýǵa qatysý. Ákejan Qajygeldın men Bergeı Rysqalıevtiń aıtýynsha, prezıdent saılaýynan soń, tamyz-qazan aılarynda parlamenttik saılaý ótedi. «Aqıqat» partııasy osy saılaýǵa qatysyp, biraz oryn alýdy kózdep otyr. Partııa «senat» degen ınstıtýtty joıyp, bir palataly parlament bolýyn talap etedi. Bul usynys ózime de unady.


10. Qajygeldın, Rysqalıev tarapynan ózime aıtylǵan usynystar: partııaǵa kel, basqar, jaqtastaryńdy jına, óz baǵytyńdy aıt. Sonda parlamentke depýtat bolyp, talabyńdy bıik minberden jetkizesiń. Men de, Abzal Quspan, Sáýle Ábildahanqyzy da oılanatynymyzdy aıttyq. 


Negizgi tezıster osyndaı. Ákejan Qajygeldın men Bergeı Rysqalıevtiń jalyndy sózderinen keıin kók baıraqty kóterip, kóshege shyqqymyz-aq kelip ketti. Kóshe demekshi, negizgi kúsh halyqtyń óz qolynda ekenin, el kóteriler bolsa, qalyń nópirdi eshkim de basyp, janshyp ustaı almaıtynyn bılik te, kúshtik qurylymdar da túsinedi dep senemin. Bundaıdan qudaı saqtasyn deımin! Biraq bılik halyqpen ymyraǵa kelmeıtin bolsa, áleýmettik máseleler sheshilmese, analar tıisti járdemaqysyn ala almasa, qazaq óz jerinde ógeıdiń kúnin keship, malyna da, basyna da ıe bola almasa, baıaǵy jartas sol jartas bolyp qala berse, halyqta basqa múmkindik qalmaıdy. 


Aıtpaqshy, Parıjge barǵan azamattarǵa ákimdikten, UQK-den habarlasyp, mazalap jatyr eken. Bunyń keregi joq dep sanaımyn. Kerek bolsa bar suraqqa jaýapty joǵaryda jazdym. Bárin qadaǵalap ustaımyz, bir-birlep «syndyramyz» degen eski ádetten arylý kerek. Jastar men qoǵam belsendilerinen qubyjyq jasaýdyń keregi joq. Qurbandyqqa shalý degendi tipti oılamasyn. Damyǵan eldermen terezesi teń memleket quramyz desek, erkin oıly memleketshil azamattardy qurmetteýimiz kerek. Bárimizdiń kóksegenimiz tynyshtyq, qazaq eliniń tutastyǵy, eldiń erteńi, urpaǵymyzdyń óz elinde ósip, azat eldiń qorǵany, azamaty bolýy.

Usynǵan: Marjan Sábet

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir