• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
20 Tamyz, 03:12:08
Abyroikz ulttyq kıimder dúkenderi jelisiniń basshysy: Sapaly adamnan ǵana sapaly ónim shyǵady

25 Mamyr, 2019 Ádebıet

Biz balalarymyzǵa baqytty bolýdy úırete almadyq!

Jamanattyń tamyry – uǵymdardyń shatysýynda. Baqyt týraly oıymyz qate bop shyqty, oǵan qalaı qol jetkizý keregin de durys bilmedik.

Kúnde tańerteń uıqysy qanbaǵan jastardyń shubyryp, «zombılend» atalatyn keńsedegi jumysyna ketip bara jatqanyn kórip, men baqyt týraly oılanamyn.

Týrasynda bizdiń býyn óz balalaryn sendirip ósirgen baqyt týraly úlken ótirikti oılaımyn. Biz urpaǵymyzǵa qaldyrǵan eń zor qııanat – usynsa qol jetpeıtin qymbat baspana emes, olar qazir baspanaǵa da qyzyqpaıdy, búkil jer júzin jaýyp jatqan qoqys ta emes, olar sony jınap ómirin ótkizedi-aý. Biz qaldyrǵan ótirik – ár adam baqytty bolýy tıis degen qaǵıda. 

Biz balalarymyzǵa baqyt degen adamnyń qalypty kúıi, ómir súrýiniń qajetti sharty dep sińirip, mıynyń ár qyrtysyna qadap jazdyq. Solaı aıtyp olardy baqytsyz ettik. 

Jamanattyń tamyry – uǵymdardyń shatysýynda. Baqyt týraly oıymyz qate bop shyqty, oǵan qalaı qol jetkizý keregin de durys bilmedik. Birden aıtaıyn: sizdi baqytqa qaı jol ákelerin men bilmeımin. Alaıda qaı jolmen barmaý keregin anyq bilemin. Dál qazir 20-jastaǵylardyń kópshiligi feısbýktegi jyltyraq sýretterge elitip, ótirik jolǵa túsip barady. Ishkilikke salynyp, aqyrynda psıhoterapevtterdiń aldyna keledi. Jáne kerisinshe. 

Statıstıka boıynsha, qazirgi jastar úsh túrli dertke shaldyqqysh: «nesıe», «tamaq», «ishkilik». Meniń týǵan Avstralııamdy mysalǵa alaıyqshy: munda nesıe alýshylar sany orta eseppen 14,1%, onyń ishinde jastardy qarastyrsaq, olardyń 20% nesıe alǵandar. Avstralııalyq áıelderdiń teń jarymy durys tamaqtanýdyń ne ekenin uqpaıdy. Az qımyldaıdy. Jas ereksheligine qarasaq, 16-24 jastaǵylardyń 72% osyndaı. Ishimdikke kelsek, 14 jastan úlken árbir besinshi áıel zaty densaýlyǵyna zııandy mólsherde ishkilik ishedi. Ishkilikke salyný boıynsha jastar aldyńǵy býyndardy basyp ozǵaly qashan. Fýtýrologtar bul býyndy «tiri kúninde máńgi ómir súretinder» dep atap ketti. Al shyn máninde jastardyń qatary sırep barady. Eger aman qalý qoldarynan kelse, tarıhta attary qalady. Osynaý kúızelis, ishkilikke salyný, jaman ádetterdiń bári qaıdan shyqty? 

Ony uǵý ońaı: biz olarǵa baqyt degen tutyný dep úırettik. Eger qalaǵanymyzǵa qol jetkizbesek, onda baqytsyz bolǵanymyz dep sheshtik. Qalaýymyzǵa qol jetse, onda baqyttymyz! Al shyn ómirde negizgi qajettilik ótelgen soń ár tilek oryndalǵan saıyn baqytsyz bola túsemiz. Nege? Sebebi, tilekterimiz qubylmaly, turaqsyz. Tez qanaǵattanasyń. Onyń qýanyshy tez basylady. Baqyt pen qanaǵattaný arasyna teńdik qoıýǵa bolmaıdy. 

Bizdiń tilegimiz qandaı bolsa da – jańa sándi sómke, bulshyqeti oınap turǵan symbatty jigit, tıramısýdyń sońǵy qasyǵy ma – bári de óte qaýipti. Bizge birdeńe jetispegen kezde tilek týady, qanaǵattanýdyń negizgi bóligi sony kútý kezinde óteledi. Qanaǵattaný shegi qol jetken kezde seziledi. Sodan soń ne bolady? Quldılaý. Lázzat alý bitti. Sanańda tek shkaftaǵy, tósektegi, ne belińdegi estelik qalady. 
Bunymen de bitpeıdi. Shyn máninde qalaǵanymyzdyń kópshiligi bizge túk te kerek emes dúnıe. Biz sol dúnıege qol jetkizýdi qalamaımyz; bizge sonymen maqtaný qajet, aınalamyzdaǵy adamdardyń tań qalyp, bas shaıqaǵanyn kórgimiz keledi. Tilektiń deni mártebe jınaý bop ketti. Senesiz be? Oısha bylaı jasańyz: óte baǵaly dúnıeni oılańyz. Máselen, kýtıýr syılaǵan kóılek, óte qymbat meıramhanada tústený, qymbat kólik. Osynyń bári sizde bar ekenin eshkim bilmeıdi dep oılańyzshy... Tilek ózin aqtaı ma? 

Qarapaıym bolý úlken abyroı sanalatyn eski zamanda daraqylyqty sógetin edi, sebebi ol kóptegen kúnániń týýyna sebepshi bolatyn: kórealmaýshylyq, qomaǵaılyq, dúnıeqońyzdyq, tákápparlyq. Qazir bári ózgerdi. Qazirgi tańda aıtýly bir jaǵdaı áleýmettik jelide shý týdyrmasa, múlde ótpegendeı eleýsiz qalady. Eldiń bári sol oqıǵany aıtýdyń ornyna, sol jerden ádemi sýretke túsip, kóbirek laık jınaýǵa qulshynady. Búgin baǵalanatyn qubylys – ózińdi elge ashyq-shashyq kórsete bilý. Tákápparlyq pen ataqqumarlyq bedel sanalatyn boldy. Qarapaıymdylyq – kemshilik bop qaldy. 

Bálkim, bul sonshalyqty qorqynyshty da emes shyǵar? Alaıda órship turǵan sýısıd pen kúızelis epıdemııasynyń statıstıkasy bizge bunyń bári zalaldy ekenin kórsetip tur. Múmkin artymyzǵa qarap oılaný kerek bolar. Báriniń daýasy belgili. Platon men Arıstotel ár nársede bir-birine qaıshy kelgenmen, bir nársede oılary túıisken: adamdy tek jaqsylyq baqytty ete alady degenge kelisken. 1621 jyly Robert Berton óziniń «Melanholııa anatomııasy» degen tamasha eńbeginde mynadaı resepti usynǵan: «Jalǵyz bolma. Daraqy bolma». 

Buny ózińiz de jaqsy bilesiz. Dos tap. Iske kiris. 

О́z oıymyzdyń tutqynynda qalǵanda, usaq-túıek tilegimizdiń jeteginde ketkende baqytsyzbyz. Adam óz tulǵasynyń sheginen shyqqanda, odan góri zor dúnıege birikkende baqytty bolady. 

Reımond Tellıs degen dáriger ári fılosof adam tileginiń mynadaı ıerarhııasyn qurypty: tómengi qabat – tamaq pen baspana, kelesi qabat – rahattaný, úshinshi qabat – maquldaý men mártebe. Tórtinshi, eń joǵarǵy qabat – óner, rýhanı izdenis, ómirlik borysh. Osy qabattar tómendegen saıyn adam tilegi usaqtala bermek. Usaq-túıekti qanaǵattandyrý da ońaı. Rahattaný tez bitedi. Turaqty baqyt tek eń joǵarǵy qabatta múmkin. Uly joqty qanaǵattandyrý ǵana shyn qýanysh syılaıdy: mán izdeý. 

Osyny balalarymyzǵa túsindirip bere almadyq. Baqytty satyp alý múmkin emes. Siz tilegińizdi qanaǵattandyrǵannan, qalaǵanyńyzǵa qol jetkizgennen, rahattanǵannan baqytty bola salmaısyz. Baqyt taýar emes. (Baqytsyz bolý ne qaıǵyrý – qylmys emes). Baqyt ómir mánin izdegennen tabatyn qosalqy qundylyq. Jolyńyz bolsa, osy izdenisti ómirlik kásipke aınaldyrasyz, Platon sekildi. Ol fılosofııany búkil ilimniń ishindegi paıdalysy dep eseptegen. 

Infantıldi tilekterdi qanaǵattandyrý – bul baqyt emes. Adamdar da birtutas mádenıetter sııaqty qarapaıym tilekterden kúrdelisine qaraı jetilýi tıis. Eń aqyrynda uly maqsatyn taýyp, sol maqsatymen birge baqytqa da keneledi. Balalar, karera jasap áýre bolǵansha, kásibińdi óz qundylyqtaryńmen salǵastyryp alǵan artyq bolmas. Sender úshin osy paıdalyraq. Árıne, eger baqytty bolǵyńyz kelse... 


Elızabet Farrellı, 59 jasta,

Jazýshy, oqytýshy, The Sydney Morning Herald kolýmnısti.

Aýdarǵan: Shynar Ábildá

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir