• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
25 Tamyz, 02:43:31
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

04 Maýsym, 2019 Saıasat

Prezıdent saılaýy: Qaı partııanyń kandıdaty myqty?

Endi birneshe kúnnen keıin Qazaqstan halqy óz tańdaýyn jasaıdy.

Endi birneshe kúnnen keıin Qazaqstan halqy óz tańdaýyn jasaıdy. Biraq, másele mynada: Nege bári prezıdent bolǵysy keledi? Árıne, árkimniń saılaýǵa túsýge, tıisti zańdylyqtarǵa saı  prezıdenttikke kandıdat atanýǵa quqyly. Desek te, solardyń barlyǵy da lıder bolýǵa laıyqty ma? Másele sonda.

Abaıdyń ataqty támsili bar: «Boldy da partııa, el ishi búlindi» degen. Abaı búl ataqty sóz tirkesin on toǵyzynshy ǵasyrdyń ortasynda aıtsa da, biz onyń danyshpandyǵy men kóregendigine áli kúnge deıin bas uramyz. Onyń myqtylyǵyn moıyndaımyz. El ishi búlinbese deımiz.

Jalpy búgingi saıası dodadan anyq baıqalatyn bir nárse bar: bizdiń kandıdattar bir-birine qurmetpen qaraı ala ma? Árıne prezıdenttikke usynylǵan ár úmitkerdiń óz aıtary bar. Biraq bireýdi muqatý arqyly ekinshi úmitkerdiń ózine saıası upaı jınaýy qanshalyqty ádilettilik?!  Qarsylasyn jamandaǵannan halyqtyń kózqarasy ózgere qoıar ma eken?!

Qalaı aıtqanda da, bul prezıdenttik saılaýda qazaqstandyqtar óz tańdaýyn jasaýy tıis. Biraq qalaı? Eń aldymen búgingi partııa men qoǵamdyq birlestikter atynan usynylyp jatqan úmitkerler qanshalyqty myqty, buǵan deıin saıası sahnada olar qandaı is-áreketimen este qaldy? Eń aldymen halyqty osy másede tolǵandyrýy tıis? Saılaý kezinde ǵana óziniń bar ekenin bildirip qoıatyn partııalar kimge kerek? Mysaly, prezıdenttik saılaýǵa óz kandıdatyn usynyp jatqan «Aýyl» partııasy ózgelerge myqty básekeles bolǵandyqtan óz adamyn prezıdenttikke usynyp otyr degenmen múlde kelisýge bolmaıdy.

Qazirgi qazaq aýlynyń jaǵdaıy qandaı ekeni bárine de belgili. Al «Aýyl» partııasy qaımana qazaq turatyn eldiń maqsat-múddesi men talap tileginen shyqty ma? Bir aqıqatty  aıta ketýge  tıispiz. Atalǵan partııanyń basshysy parlamenttik saılaý básekesinde jeńip shyǵyp, sodan keıin ǵana baryp, parlamentke keldi me? Joq. Jalpy tek qana osyndaı el ishindegi saılaý dodasynda ǵana kórinip, artynan úni óshetin partııalar kimge kerek? 2007 jyly parlamenttik saılaýda baǵyn synaǵan «Aýyl» partııasy 1,51%, al 2012 jyly jyly bar-joǵy 1,19% daýys jınady, parlamentke de óte almady. Osydan shyǵatyn qorytyndy: halyqtyń qoldaýyna ıe bola almaǵan mundaı partııanyń ókili qalaı prezıdent bola alady?! Osy jolǵy prezıdenttik saılaýǵa «Aýyl» partııasy óz úmitkerin usyndy. Tóleýtaı Rahymbekov qazirgi tańda, "Ulttyq agrarlyq ǵylymı-oqý ortalyǵynyń" basqarma tóraǵasy bolyp qyzmet etedi. Buǵan deıin, aýyl sharýashylyǵy vıse-mınıstri, Qaraǵandy oblysynyń ákiminiń orynbasary jáne "QazAgroInnovasııa" AQ prezıdenti bolǵan. Rahymbekov óz salasynyń qyzmetkerlerine ǵana tanymal shyǵar, biraq Qazaqstannyń qarapaıym halqy ony bilip, tanı ma? Joq. «Aýyl» partııasynyń ózi sońǵy 2007 jáne 2012 jylǵy parlamenttik saılaýda 2 paıyz daýys ala almaı otyrǵanda, Tóleýtaı Rahymbekov aıdy aspanǵa shyǵarady deý múlde qate. Sondyqtan «Aýyldyń» bul jolǵy prezıdenttik saılaýǵa qatysýy elde osyndaı partııanyń bar ekendigin bildirý ǵana. Basqalaı oı joq. Aýyldyń jaǵdaıyn kóterý úshin keremet bastamalar kóterip, ony shynaıy túrde júzege asyryp jatsa, qanekı?! Demek, bul partııanyń úmitkerinen úmit kútý múlde  qıyn. Aýylǵa jaǵdaı jasaýǵa yqpal ete almaı otyrǵan mundaı partııa kimge kerek? Parlamenttik saılaýda jetkilikti daýys jınaı almaǵan «Aýyl» prezıdenttik saılaýǵa ne úshin úmitkerin qosyp otyrǵany tipti túsiniksiz. Al mundaı oıynshyq partııalardyń halyqqa tipti keregi joq. 2014 jyldan beri senatta depýtat bolyp otyrǵan, atalǵan partııanyń basshysy Álı Bektaev este qalarlyqtaı qandaı depýtattyq saýalnama jasady? Biraq prezıdenttikke kandıdat etip úmitkerin usynady. Qısynsyz, aqylǵa syımaıtyn nárse. Jalpy mundaı belsendi qımyly joq, ult úshin uly ister jasaı almaıtyn partııalar kerek pe? Joq.

Osy joly prezıdenttik saılaýǵa qatysyp jatqan partııanyń taǵy bir karatıst jigiti bar: ol – «Jeńemin, óıtkeni halyq meni tanıdy» dep qoıady. Jalpy «halyqqa tanymalmyn» dep kókirek urýdyń zamany ótken. Anyq bir nárse bar, kommýnısterdiń atynan usynylyp otyrǵan Jambyl Ahmetbekov eshqashan prezıdent bola almaıdy. О́ıtkeni bul partııanyń kúni ótken, bolashaǵy da joq. Búkil ultty asharshylyqqa ushyratqan qan qyzyl kommýnısterdiń jolyn jalǵastyrýshy partııanyń ókilin halyq eshqashan qoldamaıdy. Keshegi kúnge deıin «Kosarevtiń partııasy» atanyp kelgen bul saıası uıymǵa halyq ta senbeıdi. Bul saıası partııanyń keleshegi kúngirt. Sondyqtan bolashaǵy joq partııa men onyń ókili eshqashan saıası dodada kóp daýys ala almaıdy. Jalpy parlamentarızm ınstıtýtynda  Qazaqstannyń damýy úshin mundaı partııanyń qajeti de shamaly. Sondyqtan «halyq meni tanıdy, biz jeńemiz» deý asylyq. Ahmetbekovke Prezıdenttik saılaý tatamı nemese beldese ketetin boz kilem emes. Prezıdenttikke kandıdat bolyp otyrǵan murtty karatıst –kommýnıst Ahmetbekov muny tereń túsinýi kerek. Jalpy aıta ketetin bir nárse, kommýnısterge bolashaq parlamentte oryn bolady deý kúmándi. Árıne, oǵan bizdiń bılik qazir múmkindik jasap otyr. Degenmen, Qazaqstan parlamenti men qoǵamyn kommýnızm elesi kezbeýi tıis. Eshqashan! Sonda ǵana sana tazarady. Mysaly, osy jyldyń basynda Astanada bes perishte qaza taýyp, kóp balaly analar quqyn talap etkende qyzyl kommýnıst Kosarevtiń qyly da qısaıǵan joq. Endeshe...

«Aýyl» men Kommýnıster sııaqty ýaqytsha oıynshyq partııalar kimge kerek? Eshkimge de! Halyq oıynshyq emes. Biraq olar qoǵamda yqpaly men bedeli jáne belsendiligi bolmasa da, yńǵaısyzdanbaı prezıdenttikke úmitker retinde óz adamdaryn usynady. Keıde olardyń osy áreketterinen amal joq, óziń yńǵaısyzdanasyń. Parlamentte de, qoǵamda da orny joq sanatta bar, sapaly isi kórinbeıtin mundaı partııalar týraly bári bolashaqta oılanýy tıis.

Al basqa úmitkerlerge qaraǵanda, «Aqjol» partııasyn halyq biledi. Parlamentte de ult úshin kerekti depýtattyq saýalnamalar jasap, óz usynystaryn aıtyp júrgen partııa bul joly Danııa Espaevany kandıdat etip usyndy. Árıne, «Aqjoldyń óz saıası elektoraty bar. Jalpy «Alash arystaryn ardaqtap, abyroıǵa kenelip júrgen atalǵan partııanyń parlamentte kótergen máseleleri de az emes.  Muny joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Demek, áıel adamdy prezıdenttikke usynyp otyrǵan «Aqjoldyń» jaıy túsinýge turarlyq. Atyn taǵy bir shyǵarsa, artyqtyq etpeıdi.

1998-2002 jyldary parlament senatynyń depýtaty, 2004-2007 jyldary májilis depýtaty bolǵan Amangeldi Taspıhov te – prezıdenttikke kandıdat. Qazir ol Batys Qazaqstan oblystyq aýmaqtyq kásipodaqtar birlestiginiń tóraǵasy. Biraq burynǵy depýtat «buqaranyń júregin jaýlaıdy,  halyq sony qalaıdy» deý qısynǵa kelińkiremeıdi. Meıli aımaqqa ol tanymal shyǵar, alaıda  «eldiń tolyqqandy tańdaýy Taspıhovqa túsedi» deý aqylǵa qonymsyz.

Prezıdenttikke kandıdat taǵy bir azamat– ol Sádibek Túgel. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, jazýshy Sádibek Túgel ulttyq «Uly Dala Qyrandary» halyqtyq qozǵalysy atynan usynylǵan úmitker jáne ózi atalǵan qozǵalystyń tóraǵalarynyń biri. Ult úshin úlken isterdiń uıytqysy bolyp júrgen azamat. Áıtse de, ol basqa qarsylastaryn basyp oza almaıdy Kúdik kóp.

Al «Ult taǵdyry» qoǵamdyq birlestiginiń atynan prezıdenttik dodaǵa túsken jýrnalıst, oppozısıoner Ámirjan Qosanovty áleýmet qanshalyqty qoldaıdy? Sońǵy jıyrma jyldan astam ýaqyt boıy oppozısııada kele jatqan qaıratker týraly áleýmettik jelide ázirge qoldaýshylar barshylyq. Biraq Qosanov qarsylastaryn qanshalyqty basyp ozady? Endi ony prezıdenttik saılaýdyń nátıjesi kórsetedi.

Biraq bul prezıdenttik saılaý aldynda qazirdiń ózinde aıqyn bolǵan bir nárse bar: Partııalar men oppozısııanyń kandıdattary  bılikpen alysyp jatqan joq. Aqıqaty, tyrnaq astynan kir izdep, olar bir-birine oppozısııa bolyp, halyqtyń aldynda ózderiniń masqarasy shyǵyp jatyr...

Mundaı jaǵdaıda el úmit artyp otyrǵan, halyq basym daýys beretin, saıası múmkindigi zor Toqaevpen tiresý olarǵa ońaıǵa soqpaıdy. Rasyn aıtý kerek, oppozısııalyq kózqarastaǵy kandıdattardyń keıbir jaqtastary el ishin ala taıdaı búldirip, áleýmettik jelide oıyna  kelgenin jazyp jatyr. Munymen kelisýge bolmaıdy.

Muny qarap otyryp, saılaý naýqany men úgit-nasıhat jumystaryn óte saýatty júrgizip otyrǵan «Nur Otan» partııasynyń jumysy baǵalaýǵa turarlyq dep ataýǵa bolady. 

Al «Nur Otan» partııasynyń kandıdaty Toqaev nege myqty?

  1. Muny eń aldymen eldigimizdi, memlekettigimizdi qalyptastyrǵan Elbasy, Qaýipsizdik keńesiniń tóraǵasy Nursultan Nazarbaev pen elimizdegi jetekshi partııa «Nur Otan» qoldap otyr.
  2. Saıası tájirıbesi men uıymdastyrýshylyq menedjerligi óte kúshti «Nur Otan» partııasy úgit-nasıhat jumystaryn óte saýatty ári belsendi júrgizip jatyr. 
  3. Nursultan Nazarbaev qalyptastyrǵan eldiń tynyshtyǵy men turaqtylyǵyn qalaıtyn halyq sondyqtan da «Nur Otan» usynǵan kandıdatqa basym daýys beretini aqıqat. 
  4. «Nur Otan» partııasynyń kandıdaty Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstanda jáne odan syrt jerlerde óte tanymal qaıratker.

Atalǵan osy qaǵıdalar Qasym-Jomart Kemelulyn prezıdenttik saılaý básekesinde alǵa shyǵaratyny anyq. Al áleýmettik jelide bir-birin qaralap jatqandar qashan da kósh sońynda qalady. Bul – ómirdiń naqty kórinisi...

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir