BES JYLDA О́ZGERMEGEN 3 MILLIARD (ShOLÝ)

Sonymen ol úsh jyldan soń  Qazaqstanǵa qaıta keldi.  Bul joly Túrkııanyń premer-mınıstri  emes,  Prezıdenti retinde keldi  Erdoǵan.  Qazaq eliniń prezıdenti Nursultan Ábishulymen jolyqty, joǵary deńgeıdegi birqatar kezdesýler  ótkizdi eki jat.  Biraz qujattarǵa da qol qoıyldy.  Qazaqstan men Túrkııanyń  arasyndaǵy saýda  aınalymynyń kólemin 10 mlrd   dollarǵa jetkizý   taǵy aıtyldy.  Biraq, bes  jyl buryn da, 2012 jyly  osyndaı áńgime aıtylǵanyn, ózgergen eshteńeniń  bolmaǵandyǵyn eshkim aıtpady.

Ras,  Qazaqstannyń táýelsizdigin álemde   birinshi  bolyp tanyǵan el  Túrkııa.  Anadoly túrikteri tek Qazaqstanǵa ǵana emes,  kúlli Ortalyq Azııa elderine,  túrki  jurtyna táýir kóńil  bóletin.  Marqum  Turǵyt О́zal  túbi  bir  jurttyń  bir-birine qaraılasa  júrýin qatty qalaǵan-dy. Keıin,  barys-kelis, alys-beris táýir jandanǵan  bolatyn. Eki-jaqty kelissózder talaı jasalǵan, obaly qanekeı túrikter  Qazaq eline  ájeptáýir mólsherde  ınvestısııa salǵan.  Biraq, Ortalyq Azııa elderimen, sonyń ishinde Qazaqstanmen qarym-qatynasty  tereńdete túsý resmı Ankara  úshin   strategııalyq turǵyda asa mańyzdy  baǵyttardyń  biri sanalmaıtyn sııaqty. «Túrki  birligi»   jónindegi áńgimeler de  biz úshin mańyzdy  bolǵanymen, Túrkııa  úshin ekinshi, bálkim úshinshi, tórtinshi  oryndarda qalǵan másele. Mańyzdylyǵy jaǵynan árıne. О́ıtkeni, Túrkııanyń  syrtqy saıasatynda  О́zaldyń,  Demıreldiń  zamanyndaǵydaı Ortalyq Azııaǵa, Qazaqstanǵa  baǵyttalǵan  josparlar   baıqalmaıdy  qazir. Kerisinshe,  Taıaý Shyǵys pen Eýropa, Reseı men Ýkraına mańyzdy olar úshin.

Jalpy,  sońǵy jyldary Túrkııanyń syrtqy saıasatynyń  Taıaý Shyǵysqa baǵyttalǵanyn  sarapshylar  jıi aıtady. Degenmen, Ankara úshin Eýropalyq odaqpen qarym-qatynas eshqashan   mańyzyn  joımaq emes. Rejep Taıyp Erdoǵan Eýropaǵa, batys elderine qarata anda-sanda  málimdeme jasap  qoıǵanymen, is júzinde Túrkııa báribir de Eýropa elderinen alystamaıdy. Túrkııanyń sheteldermen saýda-sattyq, ekonomıkalyq baılanystarynyń  basym  bóligi Eýropaǵa baǵyttalǵan.  О́ıtkeni, Ankaranyń Eýropalyq odaqqa  múshe  bolyp kirýge degen  úmiti áli óshken joq. Eýropanyń  standarttaryna   umtylý  basym Túrkııada.  Al,  Taıaý Shyǵys pen  ıslam álemine qatysty ustanymdaryna kelsek Erdoǵannyń neosmandyq  kózqarasy  bar. Iаǵnı,  buryńǵy Osman  ımperııasynyń  quramyna kirgen  elderge «aǵalyq aqyl aıtyp»  otyrǵysy keledi. Ári  Taıaý Shyǵystyń    munaıy men gazyn  óz terrıtorııasy arqyly  ótkizip,  Eýropaǵa satsa da, ózderi qoldansa da  paıdaǵa kenelýleri kerek.  Sonymen birge, Túrkııa ıslam áleminde kóshbasshy bolýǵa umtylyp keledi. Túrli  saıası oıyndarǵa  baratyny, astyrtyn áreketter uıymdastyratyny da sodan. Bir sózben aıtqanda  Túrkııa respýblıkasynyń 100 jyldyǵy toılanatyn 2023 jyly bul el aımaqtaǵy eń bedeldi, eń qýatty, damyǵan memleket bolý  jolynda  baryn salyp jatyr. Tabystary da az emes. Alaıda, 1991 jyly  Ortalyq Azııa óńirindegi  týystaryn izdep, baýyrǵa basqysy kelgen Túrkııa qazir «túrki  birligine»   basqasha  kózqaraspen qaraıdy. Ásirese, Rejep taıyp Erdoǵan bılikke kelgen soń bul kózqaras  tipten ózgergen. «Túrki álemi» qazir   Erdoǵan úshin asa mańyzdy joba emes. Ankara  irgede  otyrǵan  Ázerbaıjan men  is júzinde Túrkııanyń bir aımaǵy tárizdes Soltústik  Kıpr  túrik respýblıkasyna ǵana ózge túrki memleketterine qaraǵanda táýir kózqaras ustanady. Al, qalǵan túrki memleketterine  ondaı jyly qabaq tanyta qoımaıdy. Shamasy, «ini»  bolýǵa kónbegen  qypshaqtar men  qarluqtardyń urpaqtaryna ishteı ókpeli shyǵar. Álde, «babalarymdy Syr men Ámýdyń  boıynan yǵystyrǵan sender edińder, endi oǵyzǵa ózderiń kiriptar bolasyńdar» deı me eken?! Áıteýir,   Túrkııada  buryńǵydaı Ortalyq Azııa dese alyp-ushqan kóńil joq. Resmı  bıliginde árıne. Áıtpese,  halyqta jazyq  bolmasa kerek.

Bálkim, bizdiń  bul aıtqandarymyz túrki  birligin ańsaıtyndarǵa  unaı  qoımaýy da múmkin. Alaıda, Túrkııanyń ózge eldermen  saýda-ekonomıkalyq qarym-qatynastaryna nazar aýdarsaq, máseleniń mán jaıy  birden ańǵarylady. Ádette, «baýyrym, baýyrym» desip  bir-birine erekshe iltıpat kórsetip jatatyn Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy taýar aınalymy sońǵy bes jylda ózgergen de  joq. О́zgerse de mardymsyz ǵana ósý  boldy. Máselen, 2010 jyly eki jaq taýar aınalym kóleminiń  3 mldr   dollardan asqanyn aıtyp, máz  bolysqan. Al, 2012 jyly bul kórsetkish 3,4  mlrd dollar  bolypty.  Bıyl da sol 3,4-3,5 mlrd dollar  kóleminde  qalǵanyn baıqadyq.  Erdoǵan da, Nazarbaev ta solaı desti. Sóıte  tura, eki eldiń arasyndaǵy taýar aınalymyn 10 mlrd dollarǵa jetkizemiz dep júrgenimizge, 10  bolmasa da,  kemi  5 jyl  boldy. О́zgeris qaıda sonda? Álgi, tyǵyz qarym-qatynasymyz qaıda? Bul saýaldarǵa jaýap berý ońaı emes árıne. О́ıtkeni, Qazaqstan men Túrkııanyń arasyndaǵy qarym-qatynas biz oılaǵandaı emes.  Túrikterdiń baǵyty basqa, bizdiń jolymyz bólek  bolyp tur qazir. Eń qyzyǵy,  baýyrlas eki eldiń  ózara taýar aınalymyn 10 mlrd  dollardan da asyryp jiberýge de tolyq  múmkindikteri bar.  Alaıda, resmı Ankara da, Astana da  osy 10  mlrd-tan asatyn mólsher aıtyp kórgen emes. Kúni  búginge  deıin.  Al,  Erdoǵan Iranǵa  barǵan saparynda Túrkııa men  Iran arasyndaǵy taýar aınalymy  mólsherin 2016 jyly 30 mlrd  dollar qylatyndyqtaryn aıtty. Bul kórsetkish 2000 jyly 1 mlrd dollar bolsa,  2014 jyly 13,7 mlrd  bolǵan. Sóıte  tura  túrikter men parsylar aınalasy  bir jyldyń ishinde,  ıaǵnı 2016 jyly ózara taýar aınalymyn  baqandaı  2,5 esege ósirýdi  kózdeıdi.  Sonymen birge, resmı Ankara  Reseımen taýar aınalymyn 2023 jyly 100 mlrd  dollarǵa deıin ósirýdi  maqsat etip  jatyr. Qazirgi kólemi 32 mlrd dollardan asady. 8 jylda  bul kórsetkish tipti 3 eseden astam ósýi kerek eken.  Qyzyq á?! Taǵy bir derek Ýkraınaǵa qatysty  bolyp tur. Túrikter Ýkraınamen  taýar aınalymyn 2014 jyly 6 mlrd dollarǵa jetkizdi. 2004 jyly bul kórsetkish 1,3 mlrd edi. Al, 2017 jyly ózara taýar aınalymyn 10 mlrd dollarǵa,  2023 jyly 20 mlrd dollarǵa jetkizý kerektigin aıtqan Erdoǵan. Sonymen birge, Erdoǵan  bılikke kelgeli beri  Túrkııa men Ázerbaıjan arasyndaǵy taýar aınalymy 14 ese ósip, 5 mlrd dollarǵa jetken. Qazir  bul kólemdi 14 mlrd-qa jetkizý aıtylyp júr.  Qysqasy, Túrkııa saýda-ekonomıkalyq  baılanystarda  Ortalyq Azııa  baǵytynan  góri Kavkaz, Qarateńiz, Taıaý Shyǵys, Jerorta  teńizi aımaqtary men  Eýropaǵa baǵyttalǵan saıasat ustanyp  keledi. Demek,  Erdoǵannyń osy jolǵy sapary  is júzinde «eski-qusqyny eske túsirip» qoıýdan árige  barmaıtyn sııaqty.  Ras, 800 mln dollarlyq kelisim-shart jasaldy. 7  mınıstrin ertip keldi Erdoǵan.  Biraq,  báribir eldi eleń etkizetin  kelissózder  baıqamadyq. Ádettegideı, saýda-sattyq, qurylys,  jeńil ónerkásip  syndy  máseleler qarastyrylǵan tárizdi. Qazaqstannyń tranzıttik múmkindikterin túrikterdiń baıqamaı  otyrǵandyǵy da tań qaldyrady.

Amankeldi Qurmetuly