Yqylas Ojaı. Patsha parasatty bolsa, jerine jumaq ornatady

«Qaıyrymdy qalanyń turǵyndary»

(Bul ańyz ba, álde aqıqat pa?)

I

«Jeruıyq» ıdeıasy

Bul maqalanyń bastapqy qańqasy teledıdardan berilgen hrıstıan ǵalymdarynyń  jumaqty  jer ústinen izdegen derekti fılmin kórip otyrǵanda qalanǵan edi.  «Edem» baǵyn  izdegen ekspedısııalyq top biraz jerdiń betin shımaılap shaldyqqandaryn aıtady. Tylsymǵa  taǵan tartqan osyndaı jumbaq taqyryptyń biri – Shambala  shahary. Orys sýretshisi N.Rerıhtyń shyǵarmalary arqyly ornyqqan bul uǵym óz aldyna uzaq bir hıkaıa. Dinı ápsanadan belgili, jalǵyz túıir jemisten aýyz tıgeni úshin adam balasy  jumaqtan jer betine qýyldy. Bul qupııanyń syry talaı myqtylardyń mańdaıyn ýqalatqan aýyr saýalǵa aınalyp, súbeli birshama eńbekterdiń jazylýyna sebepker de boldy. Árıne, buǵan kóldeneń tartar bizdiń de óz kózqarasymyz bar. Bálkim, jumaqtan alastalǵan  adam taǵdyrynyń astarynda «Budan keıingi turaǵyń  jer, endigi «jumaqty» jerden  jasaısyń» degen mıssııa turǵan da shyǵar. Bul Allanyń adamzat balasyna júktegen amanaty sekildi. Dóńgelek dúnıeniń barlyq ıgiligi adamǵa amanat etilse, biz JERDI  nege ǵana  «synaq» pen «jalǵan dúnıeniń» obrazyna aınaldyryp aldyq. Kóz tirińde kórýge tıis jaqsylyqty nelikten kórden keıingi «ujmaq» uǵymyna op-ońaı-aq aıyrbastaı saldyq (Muny o dúnıe (ıaǵnı fánı) uǵymyn túbegeıli teristeý dep tikeleı túsinbegen jón). Maǵan salsańyz, adam  taǵdyryn aıaq asty etip aljastyrmaqtyń  alǵashqy  aramza oıy da dál osy jerden bastalǵandaı seziledi. Osy oıdyń negizinde «jumaqty» (tikeleı emes) jerden góri kórden  izdetken kórsoqyr pálsapalar paıda boldy. О́mirdiń mánin teristep, ólimniń narqyn arttyrǵan  mundaı uǵymdar kóbine boıyna saıası átir múńkitken dinı dogmanyń deregi-tuǵyn. Bul eser «patshalardyń» eldi esalań qylyp ustaýdyń taptyrtpas  tehnologııasy desek te bolatyndaı. Sebebi bul dúnıege «jalǵan» ám «ótirik» dep baǵa berip, soǵan shyn júregimen ılanǵan jamıǵattyń ózi ómir súrgen qoǵamnan shyndyqty talap etýge qulqy da bolmaıtyn (Mine, olarǵa keregi  de osy. Eldi dıplomatııalyq basqarýdan góri dinı basqarýdyń jasy (tájirıbesi men tarıhy) álde qaıda  ári de jatqandyǵyn  taǵy  bir esińizge  túsirińiz).  

Endeshe jerden «jumaq» izdegen derekti fılmdegi ǵalymdardyń áreketterine  áste kúlýge bolmaıdy. Bul da bizdiń tanym tarıhymyzda deregi qalǵan nárse. Jelmaıasyn  jeldirtip «Jeruıyq» izdegen  bizdiń babalar ıdeıasynyń túpki tini de osy-tuǵyn. Bul ıdeıa  tek kóshpendilerdiń ǵana emes,  jer jaralyp, sý aqqaly bergi jer ústindegi  nebir jansebil  jaýgershilik pen zulym patshalar bıliginen jalyqqan ısi adamzat násiliniń  ortaq muraty  bolýy da ǵajap emes. Osy bir ıdeıa búgingi «tirshiligimizden» jerinip  batysty (Eýropany) ańsaǵan  beınemizdi  de  eske salatyndaı. О́mirge kelgen árbir adam  baqyttyń dámin tatyp tamasha turmys keshýge tıis.  Árbir jan ıesi sol úshin de jaryq dúnıeniń esigin aıqara ashty ǵoı. Osy bir (tabıǵı) arman-tilektiń ózi  jer betiniń basty mıssııasyn beıne bir anyqtap turǵandaı. Sonda bizdiń baqytty  bola  almaýymyzǵa basty kedergi ne? Nege bir ǵumyrymyzdyń  bereketi  ketip,  shat-shálekeıi  shyǵady?

Jeruıyq – bul JERDI  tek tirshilik deıtuǵyn  aıar tartystan ǵana  turady dep tápsirleıtin topas ssenarııdi tas-talqan qylatyn jasampaz uǵym.  Endeshe, jer betine  «jumaq» ornatýǵa  bola ma ózi?  Suraq qoıylǵan eken.  Qanekı,  jaýap  bermekke  talaptanyp  kórelik.  

 

                                                           II

                                       «Ǵaqlı kózben qarasań...»

 

Adamzat násilinde  Allanyń jamalyna shomylǵan aıtýly tulǵalar bolady. Olar jaratylys pen  ondaǵy adam balasynyń  rólin tolyqqandy  túsindirip bergendigi  úshin de qarııa tarıhtan kemeńger esimin ıelendi. Mundaı tulǵalar (hakimder) týmasa,  dúnıe  rasymen  de oıran bolar edi. Osyndaı danyshpannyń biri Turan topyraǵynyń týmasy – Ábýnasyr ál-Farabı. Ol jer ústine «Jeruıyq»  ornatý ıdeıasyn tolyqqandy  dáleldep, 948 jyly Mysyr shárinde «Qaıyrymdy qala turǵyndarynyń kózqarasy»  atty traktat jazǵan.  Qaınar bastaýy  Arıstotel men Platon hakimderden  taǵan tartqan  «minsiz memleket» ıdeıasyn ál-Farabı odan ary  damytyp, ǵylymı turǵydan tolyqqandy dáleldep bergen. Ǵulama mundaı paıymǵa sózsiz, adamdaǵy  ar men uıat, sana men júrek  atty tanymdyq qundylyqtardy etene zerdeleý arqyly kelgendigi anyq. Ál-Farabı: «Árbir adam ekinshi adamnyń ómir súrýine qajetti úlesin beretin, bir-birine kómektesetin adamdardy biriktirý arqyly ǵana tabıǵatyna saı jetilý dárejesine ıe bola alady.  Baqytqa jetý maqsatymen bir-birine kómektesip otyratyn halyq – qaıyrymdy halyq.  Eger  halyqtar baqytqa jetý maqsatymen bir-birine kómektesip otyrsa, búkil ǵalam qaıyrymdy bolmaq» , – deıdi.  Danyshpan bul ıdeıanyń  ornyǵýyna  el basqarǵan basshynyń (patshanyń) atqarar  eńbeginiń  qyrýar ekendigin aıtady.  Ras, baǵzydan kele jatqan buljymas bir qaǵıda bar ǵoı. Qarasha halyq qashanda hanǵa qarap boıyn túzep, han qalaı bolsa qalǵandary da sony qaıtalaıdy emes pe?! Demek barlyq tómendegi basshy ataýly sol eldi bılegen  patshanyń kishkentaı kóshirmesi men modeli deýge bolady.

El basqarýdy «qaıyrymdy» jáne «qaıyrymsyz» dep ekige bólip qaraǵan ǵulama qarashany qaıyrymdy basqarý degenimizdiń ózi  sol halyqtyń erik-jigeri men ádetin mádenıetke tárbıeleý, al qaıyrymsyz han (basshy) basqarǵan  eldiń boıynan eń birinshi kórinis beretini  ádiletsizdik pen ozbyrlyq deıdi. Biz budan qaıyrymdylyq ıdeıasynyń sán-saltanat quryp, jer ústiniń mamyrajaı  ǵumyr keshýine atalǵan qaýymdy basqarǵan basshynyń tikeleı qatysy bar  ekendigin  baǵamdaýymyzǵa bolady. Eń bastysy, onyń qolynda teli men tentekti tezge salar  joǵary bılik  bar.  Abaıdyń da «Men eger zakon qýaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin túzep bolmaıdy degen kisiniń tilin keser edim» dep aıtyp otyrǵany da osy ǵoı. Mártebeli bıliktiń qolynan  keler quzyret pen adam aqyl-oı qabattaryndaǵy dárgeıdi tereń paıymdaǵan kemeńger, tanym baspaldaǵyndaǵy mynadaı «ǵaqlı» jáne «jahlı» degen eki beldeýdi ashalap kórsetedi. Bul ál-Farabı ıdeıasynyń eń basty kredosy desek te bolady. Danyshpannyń oıynsha, qarasha halyqtyń qaıyrymdy nemese zulymǵa aınalýy, sondaı-aq jer betiniń  «jumaqqa» ıa bolmasa «tozaqqa» ulasýy degenińiz tek adam tanymyna ǵana qatysty eken. Qaıyra  aıtamyz,  tek adam tanymyna ǵana qatysty.

 

                                        «Ǵaqlı kózben qarasań

                                         Dúnıe ǵajap sen esim.

                                         Jahlı kózben qarasań,

                                         Dúnıe qoqys, sen meshin», – deıdi  ál-Farabı.

 

Ǵulamanyń bul jerdegi «ǵaqyl» dep otyrǵany «nurly aqylǵa» jetken órkenıetti qoǵamnyń parasatty adamy. Osy parasatty adamnyń TANYM TEREZESINEN dúnıege qarasaq, ómirdiń máni múlde basqasha. Máselen, «ǵaqlı kóz», «oıaý júrek» úshin  jap-jasyl jelek jamylǵan orman aǵashy  Qudaıdyń til jetpes, ǵajaıyp hıkmeti bolsa, «jahlı kóz» úshin ol otqa jaǵatyn tek tamyzdyq qana. Endeshe «jahlı kózben» qalǵan qoǵamnyń adamy turmaq  ushqan qusy men júgirgen ańy da baqytsyz eken.  Nege deseńiz, munyń bári de adam tanymynyń turalap,  artta qalýymen tikeleı baılanysyp  jatyr.

Jaqynda ǵana London shaharynyń ishinde ersili-qarsyly jortyp júretin túz ańdary men atalǵan osy qalanyń shetinde turatyn qart ájeniń qolynan kúndelikti jem jeýge keletin dalanyń on buǵysy týraly beınetaspany kórgende  kózime jas irkildi. Qart Eýropa úshin bul qalypty ǵana jaǵdaı  eken. «Jahlı kózben» qalyp «meshindik» mesheý halge túsken bizdiń qoǵamnyń  kózine  bul on  buǵy emes, on soǵym bolyp elesteıtin shyǵar. Osy bir mysaldarǵa qarap otyryp-aq «qaıyrymdy qoǵam» úshin «Erte, erte, ertede elik pen adam dos bolypty» dep  bastalatyn  erteginiń  endigi ári esh ótirik emes ekendigin, meıirim ataýlynyń aldyna tek adam ǵana emes ań men qus ta bas ıetindigin kóresiń. Qyzyq, qolymyzǵa túsken qujattar men derekterge qarasaq,  «...Álgi ál-Farabı degen «moldanyń» ıdeıasy qyp-qyzyl ýtopııa emes pe» dep sosıalıstik júıeniń «ǵalymdary» birshama shý shyǵarypty. Mundaı ergejeı túsinik pen múgedek tanymdy músirkeı otyryp,  hakim Abaıdyń «О́zi shoshqa ózgeni ıt dep oılar...» paıymynyń  shúbásiz  shyn  ekendigine  taǵy  bir ılanasyń. Reseıdi alyp tabytqa teńep, totalıtarlyq qoǵamnyń qandy taqsyretin «Biz tirimiz» (My jıvye) romanyna ózek etip, ózi de Sankt-Peterbýrg topyraǵynda týyp, AQSh-ta dúnıe salǵan  amerıkalyq jazýshy Aın Rend (Alısa Zınovevna Rozenbaým): «Jumaqty» syrttan izdeýdiń  qajeti joq. Ol – ómiriń.  Al óz ómirinen «jumaq» jasaý  árkimniń quzyretinde» deıdi. Ras, keńestik kazarmada tárbıelengen bizdiń jendet sanamyz úshin ań men adamnyń dıology ázirge bola qoımas. Erikkenderdiń ermegine aınalǵan beıýaz ań men shyryshy buzylǵan tumsa tabıǵattyń búgingi súreńsiz beınesin kórip, keýdemizdegi soqqan et júrektiń shynymen-aq «saý» emes ekendigin sezesiń. Abzaly ań ataýly bizdiń ishki «haıýandyǵymyzdan» qashyp alystap ketkendigin tipti de ańdamaıtyn sekildimiz (Sebebi adam keýdesinde «ań» men «adamǵa» degen eki júrek pen eki meıirim  bolmaıdy  ǵoı).

Sońǵy jyldary jastar arasynda Ál-Farabıdyń «Baqytqa jetý» ilimin «batysqa ketý» dep tápsirleıtin jańasha bir kózqaras paıda boldy. Bárimiz  Amerıka asqanmen, bizdiń  jerimizge kelip bireýdiń «Jeruıyq»  jasap  bermesi taǵy da anyq  qoı. Osyndaıda Qojanasyrdyń úıinde joǵalǵan kiltin «mynaý jer jaryqtaý eken» dep syrttan izdeıtin hıkaıasy eske túsedi. Atalǵan hıkaıany: «Bul astarly áńgime. Mundaǵy kilt – rýhanı qural. Keı adamdar rýhanı azyqty eń aldymen óz atamekeninen, dástúrinen, murasynan izdemeı syrttan izdep adasatynyn meńzep otyr» deıdi Amangeldi Aıtaly. Árbir ómirge kelgen tirshilik ıesi óz topyraǵynda turyp-aq ta baqytty bolýǵa tıis. «Qaıyrymdy qala turǵyndarynyń» túıini  de osy.  Qarashanyń  obaly men saýabyn biletin parasatty patsha bılep,  halqy ádil nızamǵa baǵynǵan kez kelgen eldimeken  «Jeruıyq» bolýǵa laıyq eken. Adamnyń oıy jetken jerge qoly da jetetinin ǵulama óz traktaty arqyly osylaısha dáleldep berip otyr.  Esterińizde bolsa, maqalamyzdyń basynda Shambala shahary  týraly  shaǵyn  ǵana  sóz  shyǵyndaǵan  edik.

«Shambala – bul pánıdiń qarapaıym pendesiniń kózimen kórýge bolmaıtyn, qaı jerde ornalasqandyǵy, qandaı jolmen barýǵa bolatyny belgisiz ǵajaıyp el, tek rýhanı tazalyqtyń joǵary shegine jetken adam ǵana osy elge aparar joldy tabýy múmkin. Shambala – rýhanı energııanyń barynsha shoǵyrlanǵan núktesi, keńistigi», – deıdi Serikbol Qondybaı. Jasyndaı jarq etken osy bir ǵajaıyp esim ál-Farabıdyń myń jyldardan  keıin  qaıyra kelgen  rýhanı  izbasary  sekildi.  Qalaı  desek te Shambala shahary ańyz arqyly aıtylsa da,  el sanasyna  ábden ornyqqan uǵym.  Ne nárseni bolsyn tikeleı túsinýdiń ońǵa bastamasy  anyq  qoı.

Ál-Farabı men Serikbol ısharalaǵan jumbaq shahardyń  jaýaby árkimniń tanym qaqpasynyń syrtynda. Al, qaqpa kilti: «Qııanatsyz oılaýdy meńgergende, qııalyńnyń bári de shynǵa aınalar» (Tynyshtyqbek) paıymynyń  tórinde   ilýli  tur...

 

Yqylas Ojaıuly