Qaırat Qul-Muhammet, aıtysker aqyn: Aıtysqa 42 ret qatysyp, bárinde bas júlde aldym

Qazaqtyń aıyrqsha asyl muralarynyń bir – aıtys óneri. Aıtys degende qany qyzbaıtyn qazaq joq. 1,5 mıllıon qandasymyz turatyn Qytaı elinde qazaq aıtysynyń ózindik mektebi qalyptasqan. Sol mekteptiń qalyptasýynda óz qoltańbasyn qaldyrǵan adýyndy aıtyskerlerdiń biri – Qaırat Qul-Muhammet bolatyn.

–        Áńgimeni balalyq shaǵyńyzdan, Siz at jalyn tartyp mingen týǵan jerińizden bastasaq...

–        Men 1966 jyly 21 tamyzda Qytaıdaǵy Altaı aımaǵynyń Jemeneı aýdany Damynǵaıshy degen jerinde ómirge keldim. «Mádenıet tóńkerisi» degen alapat zaman bolatyn ol kezde. Jasyratyny joq, sonyń saldarynan balalyq shaǵym baqytsyz boldy. Olaı deıtin sebebim, 1967 jyly mamyrdyń besinde Ákem Qulmuhammet Manasbaıuly Qytaıdaǵy «Mádenıet tóńkerisiniń» aýyr qysymyna shydamaı Qazaqstanǵa qashyp ótti. Al 1971 jyly sheshem Qıza Altynbekqyzy "Baıdyń qyzy", "Baıdyń kelini", "Kúıeýi otanyn satyp shetelge qashyp ketken" degen aıyppen túrmege jabyldy. Aǵam Ýatqan Qulmuhammetuly 17 jasynan  29 jasyna deıin jaza maıdanynda, aıdaýda  kómir qazyp, buǵanasy mertigip, 2-toptaǵy múgedek bolyp oraldy. Men  aýyl arasynda, ana úıde, myna úıde qańǵyryp óstim. Sheshem marqum 1974 jyly túrmeden bosatyldy. Ketkenin kórmesem de kelgeni áli esimde. Keıin kele azman ońala bastady. Men orta mektepti bitirgen soń aǵamnyń sharýalaryna kómektesip, biraz júrip qaldym, birden joǵary oqý orynyna túsip oqı almadym.

1985 jyly Jemenaı aýdanynan qara úzip alǵa shyǵyp, batyrlardyń, aqyndardyń mekeni О́raltaıdyń Kóktoǵaıynda «Altaı aımaqtyq 6 kezekti aqyndar aıtysynda» ótirik  óleń, terme aıtýdan júldemen oraldym.  Sol jyly meniń alǵashqy shyǵarmalarym  gazet-jýrnaldarda jarııalana bastady. Bir qyzyǵy men ádebıet álemine óleńmen emes, "Bul óleńniń ıesi kim?" degen shaǵyn syn maqalamen keldim. Sol jyly 18 mamyrda meniń ákem Qulmuhammed Manasbaıulyn qylmyssyz dep aqtap, barlyq quqyqtaryn qalpyna keltirdi. Úkimet tarpynan aǵam men shesheme járdemaqy taǵaıyndaldy, Qarashanyń 17-si men de  Jemeneı aýdany, Besterek aýylyna 74 ıýan jalaqy alatyn bolyp qyzymetke ornalastym. Aıtaıyn degenim 1985 jyl – bizdiń otbasymyzdyń baqyt qusy qaıtyp oralǵan jyly boldy. Sóıtip aıtystarǵa qatysa bastadym, aqyn boldyq, dúrildettik,  atymyz elge tanyla bastady. 1988 jyly men Jemeneı aýdandyq mádenıet mekemesine aýysyp bardym, 1989 jyly Qyrkúıekte Shyńjań mádenıet kórkemóner ınstıtýtynyń buqaralyq mádenıet basqarý mamandyǵyn oqı júrip, Shyńjań ýnıýersıtetiniń til-ádebıet mamandyǵyn qatar aıaqtadym.

– Sizdiń adýyndy aıtysker bolýyńyzǵa yqpal etken el arasyndaǵy ónerpazdar týrasynda áńgime tıegin aǵytsaq...

- Durys aıtasyń, Qytaı ózderiniń azattyǵyn jarııalaǵannan atyshýly «mádenıet tóńkerisin» bastaǵanǵan deıingi aralyqta halyq birshama erkindikte boldy. Sol ýaqytta qazaq arasynan Qytaı úkimetiniń «Halyq aqyny» ataǵyn alǵan úsh adam boldy. Olar: Symaǵul Qalıuly, Bozdaq Túzbenbetuly, Sultan Májıtuly. Men osy úsh asyldyń da kózin kórdim.  1980 jyldary  Altaı qalasyna baryp, mańaıyndaǵy aýyldardy aralap júrgen kezimde  Bozdaq Túzbenbetulymen kezdestim, ol kisi jyraýlyq dástúrmen aıtatyn kisi edi, tarıhı shejire dastandardy jaqsy aıtatyn, ásirese, sol óńirdegi, elge málim Mámı bı, Qaziret, Tań aýyldaryndaǵy, Ertis boıyndaǵy áńgimelerdi jaqsy aıtatyn. Al 1970 jyldardyń sońynda Qobyq aýdanyna barǵanymda Sultan Májıtulyn kórdim. Ol kisi jaqsy kıinetin, seri, ári sózderinde oryssha aralastyryp sóıleıtin "Sábet mádenıetin" qabyldaǵan adam ekendigi kórinip turdy. Eldiń ústinde joq kostıým men etikti, shlııapany sol kisiden kórdim. Al Symaǵul Qalıuly Jemeneı aýdanynyń Toqsy degen jerinde ómir keshirdi. Mántaı, Tóken degen balalary boldy. Bazarqul degen qystaqta Qurban degen kisi bar, Symaǵuldyń týysy. Bári Qazaqstannan kelgen kisiler ǵoı, «sábet grajdandary».  Sol kezde Qurbannyń aýylyna Symaǵul kepti degendi estip, bárimiz balamyz, júgirip baryp júremiz. Sonda aýyldyń barlyq adamdary sol kisiniń áńgimesin tyńdaýǵa jınalyp jatqanyn kóretinbiz.

Bular endi Qytaı qazaǵyndaǵy aıtys óneriniń, jyraýlyq dástúriniń alǵashqy býyndary. Al bizge yqpal etken keıingi býyndardy aıtar bolsaq, jalpy, ónerpaz bolýyń úshin aýylyńda aqyn, kompozıtorlardyń bolýy shart emes eken... Soǵan beıimi bar adamdar bolsa bolǵany. Mysaly, bireý ándi jaqsy salady, bireý dombyrany jaqsy tartady. Sondaı kisilerge eliktep óstik. Tóten, Tóleýbaı Álkemishuly, Maqsuthan deıtin aqyn aǵalarymyz boldy bizdiń aýylda. Men dombyrany Tóten deıtin kisiden úırendim. Sóıtip júrip 12 jasymnan ónerdiń tizginine jarmastym.  

–        Aıtys óner atadan balaǵa jalǵasyp kele jatqan asyl mura dep jatamyz. Jalpy, áýletterińizde sózden túıin túıgen adamdar boldy ma?

–        Ákemiz Qaba aýdanynda shanamen júrip aıtysady eken. Al Tarbaǵataı óńirinde ǵumyr keshken ataqty sóz zergeri Áripjan Januzaquly ákem Manasbaıdyń naǵashysy(sheshesiniń baýyry). Sheshemniń óleń aıtqanyn estigen joqpyn. Biraq  jaqsy sóıleıtin kisi bolatyn. Tarıhı shejirelerdi jatqa aıtýshy edi...

- Aǵa, jalpy Qytaı elinde qansha aıtysqa qatystyńyz? Qandaı marapattarǵa ıe boldyńyz?

– Men Qytaıda júrgendimde obylys, aýdan, qala, aımaq arasyndaǵy 42 aıtysqa qatysyp, bárinen tek bas júlde alyp otyrdym. Qazirge deıin ekinshi, úshinshi oryndy alyp kórgen kezim joq.

–        Tek aıtyspen ǵana aınalysyp kelesiz be, álde, qolyńyzǵa qalam alyp, óleń jazatyn kezderińiz bola ma?

–         Osy kúnge deıin 100-den astam óleńderim, birneshe poema, kóptegen tolǵaýlarym  jarııalandy, Men jazba aqynmyn dep te, aıtys aqynymyn dep te aıtýyma bolady. Ádebıet salasynyń mamandary aqyndy jazba aqyn, aıtys aqyny dep ekige bólip júr, bul durys ta shyǵar. Tek jyraýlyq dástúr degendi umytpaý kerek. Mysaly, keshegi Shalkıiz, Aqtamberdi, Buhar jyraýlar jyryn jazyp qaldyrǵan joq, aıtysqan da joq.   Men ózimdi sondaı jyraýlyq dástúrdi jalǵastyrýshy aqynmyn dep te sanaımyn.

– О́zińizben úzeńgiles, qatarlas aıtysqan áriptesterińizden kimderdi ataısyz? 

– Men biletin aıtysker aqyndar óte kóp boldy. Biraq bir jol óleń aıtyp nemese bir-eki jyl ǵana kóptiń kóz aıymyna aınalǵan aqyndardy baǵalaýǵa asyqpaǵan durys sııaqty. Men aıtysta júrgen 28 jyldyń 17 jyly Qytaıdaǵy qazaqtar arasynda ótti. О́mirden ótip ketken aqyndarǵa ókpe joq. Al óner jolyn qysqaryp qalǵan aqyndarǵa men tańǵalamyn. Mysaly, Altaıdyń Shińgil óńirinde Baqyt Ábaqanuly degen óte talantty, meniń aldymda turǵan aqyn boldy. Biraq ol kisi ómirden erte ótip ketti...  Anaý Kóktoǵaı aýdanynda Ramazan degen ádemi, kerbez aıtatyn aqyn boldy, Al Býyrshyn aýdanynda Murat Ánýarbekuly, Tolqyn Qudysuly,  Jamal Muqalaıqyzy degen aqyndar boldy, qazir aman- esen ǵumyr keship jatyr, Qaba aýdanynda Sanar Qumataıuly, Gúlnaz О́mirbekqyzy degen aqyndar bar edi, olar da kórinbeı ketti. Jemeneı aýdanynda Janar Aqtanqyzy, Bekbolat Qumarbekuly, Býyryltoǵaı aýdanynda Jańagúl, Ásem  degen keremet aqyndar boldy. Surpyl aqyndardyń biri Erkin Ilııastan da keshe ǵana aıyryldyq.

Al, Tarbaǵataı aımaǵynda Baǵdash, Tańnur deıtin, Rıza Qabdenqyzy, Maqan Baıdúısenuly, Kádirhan Qızatuly, Erjan degen talantty aqyndar bolǵan. Ileniń Kúnes óńirinde Baqytaly, Patyǵaly, Baharbek degen tamasha aqyndar boldy. Toǵyztaraýda, qazir osy elde júrgen Ábdiǵalı Pázilqanuly jáne Zýra, Zıragúl Seıitqazyqyzy, Aıǵanysh Dalelhanqyzy deıtin jaqsy aqyndar bar edi.  Gúlsimqan Abashqyzy, Jaqypnur Oqasuly, Serik Ánbııauly degen aqyndardyń bári meniń dostarym, zamandastarym. Áttegen-aıy sol! Olar úlken sahnadan kórinbeı ketti. Sanjy óńirinde Zeınesh, Gúlbaıram, Barkólde "Alashtyń bolmasamda Qurmanbegi, Barkóldiń bola alamyn Nurlanbegi" dep jyrlaıtyn Nurlanbek syndy jaqsy aqyndar boldy.

–        Qytaıdaǵy qandastarymyzdyń ishinen keıingi jas tolqyn aldyńǵy býynnyń orynyn basty ma? Sabaqtastyq qalaı jalǵasyp jatyr?

–        Keıingi jas aqyndar bizdiń orynymyzdy ógeısitken joq. Biraq meniń bir nársege kóńilim tolmaıdy. Biz aıtysyp júrgen ýaqytta aıtystyń quny bar edi, aýyzymyzǵa Qudaı ne salsa sony aıtatynbyz, qysyltaıań sátte oıdyń túbinen, janymyzdyń tereńinen shyǵaratynbyz jaýabymyzdy. Qazir Qytaıdaǵy bolsyn, osyndaǵy bolsyn aqyndarymyzdyń kóbi daıyn sózdi jattap alady da ártis bolyp shyǵady. Mundaı keleńsizdik aıtystyń ómirsheńdigin joıady. Barlyq aqyndarǵa topyraq shashýdan aýlaqpyn. Biraq abaılamasaq bolmaıdy. Qytaıda qazirgi jas tolqyn aıtys aqyndarynyń ishinen Jamıǵa Daýletqyzy, Erjanat Baıqabaıuly, Gúlsinaı, Naǵyman, Patyǵyly, Dına, Qalıhan degen aqyndardan jaqsy úmit kútemin.

– Qytaı úkimitiniń qazaqtyń aıtys ónerine qas-qabaǵy qalaı, qanshalyqty kóńil bóledi?

– Qytaı eli qazaqtyń aıtys ónerine jaqsy qaraıdy. Onyń bir belgisi  Qytaı elindegi aıtys jaı ǵana sóz saıysy ǵana emes, qazaqtyń etnografııalyq mádenıetin tanytatyn, dastarhanyn, qol ónerin, salt-dástúrin kórsetetin úlken halyqtyq jıyn. Mundaı jıyn jyl saıyn aýdan-aımaqtarda, úsh jyl saıyn oblys kóleminde, Shyńjań kóleminde bes jylda bir ret uıymdastyrylady. Qytaıdaǵy aqyndar aıtysynyń bir ereksheligi – oǵan arnaıy ýaqyt bólinip, jaılaý tósinde júzdegen aqboz úıler tigilip, ár úıdiń bosaǵasyna aq sarbas baılanyp, keremet bir saltanatpen ótedi...

–        –  Atajurtqa qashan oraldyńyz?

– Men táýelsiz Qazaqstanyma 2001 jyly 11 tamyzda kóship keldim. Qazir Almaty qalasynyń turǵynymyn. Attyń basyn Atajurtqa burýdy men baıaǵyda-aq oılaǵanmyn. О́ıtkeni ákemizdiń basy osynda jatyr, keıingi áıelinen úsh qyz, eki ul bar. Sol týystarymmen bir eldiń azamaty bolaıyq dep keldim.

–       –   Táýelsiz Otanyńyz Sizge ne berdi? Siz elińizge ne berdińiz?

–        – Men elge kelgeli 11 jyldan asyp barady. Eń bastysy – óz elim, óz otanymda júrmin. Budan artyq baqyt joq. Táýelsiz Otannyń maǵan bergen baqytyn aıtyp jetkizý múmkin emes. Qytaıda júrgenimde Jadyra, Shýaq degen eki qyzym boldy.  Shańyraqqa ıe bolar uldy bolsam dep armandadym. Ekinshiden,  Shyńjańdaǵy qazaq meni alaqanyna salyp syılady, ondaǵy aıtysty baǵyndyrdym, endi óz Otanymdaǵy júzden júırik, myńnan tulpar shyqqan aqyndarmen úzeńgi qaǵystyryp kórgim keldi. Meniń bul eki armanym da oryndaldy.  2002 jyly 6 shildede Elbasynyń týǵan kúninde uldy boldym. Jazǵan hatyma oraı Memleket basshysy ózi quttyqtap, balama atyn qoıdy. 2007 jyly 22 naýryzda, ulystyń uly kúni taǵy bir uldy boldym, ol kezde Almaty qalasynyń ákimi Imanǵalı Tasmaǵanbetov edi, men habarlasyp edim, ol kisi de quttyqtap, balama óz atyn qoıdy.

Al Qazaq elinde ótken halyqaralyq aıtystarda Aınur Tursynbaeva syndy myqty aqyndarmen aıtysyp birtalaı júldeler aldym. 2003 jyly qańtar aıynda Tashkentte ótken aqyndar aıtysynyń bas júldesi de maǵan buıyrdy.Sol jyly shilde aıynda Mańǵolııada bolǵan Halyqaralyq aqyndar aıtysynan bas báıge aldym. Osy jyly Reseıdiń Omby óńirine konserttik baǵdarlamamen baryp, Reseı dýmasynan "Halyqtar Dostyǵynyń úzdik jyrshysy" degen ataq aldym. 2005  jyly Túrkııaǵa baryp arnaıy alǵys hat marapattaýmen oraldym. 2007 jyly Germanııanyń Mıýnhen qalasyna Eýropa qazaqtarynyń kishi quryltaıyna barǵanymda, «Alǵys hatpen» marapattady. Qazirge deıin álemniń 8 eli óz syılyǵyn usynǵan eken. Qytaıda júrgende "Qytaı osy zaman áıgili kórkemónershisi" atanǵanmyn. AQSh-tan "Álemniń áıgili adamy" degen syıtaqta da kelgen. Mine, el táýelsizdiginiń  20 jyldyǵynda "QR mádenıet qaıratkeri" boldym.

– Siz eń alǵash Qazaqstan topyraǵyn attaǵanda aldyńyzdan shyǵyp, kómek qoldaryn sozǵan kimder boldy?

–        Táýelsiz Qazaqstanym meni jaqsy qarsy aldy, kele sala úlken sahnada qazaqtyń daýylpaz aqyny Qasym Amanjoldyń 90 jyldyǵyna arnalǵan Respýblıka saraıynda ótken aıtysta "Armysyń ata mekenim" dep terme-tolǵaý oryndadym. Júrsin aǵamyz keıin halyqaralyq aıtystarǵa kóp shaqyrdy. Kóptegen mádenı sharalardyń, Dúnıejúzi qazaqtar quryltaıynyń is-jıyndary sııaqty aýqymdy isterdiń basy-qasynda boldym.

Aıryqsha ataýǵa tıisti aǵalarymnyń biri – Sherhan Murtaza. Men eń alǵash Qazaqstanǵa 1991jyly 6 mamyr kúni kelip, eki aıǵa jýyq ýaqyt aralap, 2 shildede qaıttym. Sol kezde Sherhan aǵama arnaıy amandasyp baryp edim. Ol kisi jyly qabyldady, qonaq bolyp úıinde qondym. Sheraǵańmen kúni búginge deıin jaqsy aralasyp kelemiz. Atajurtqa bir jola qonys aýdarǵanymda alǵan ataqtarymdy eskerip ákimdik maǵan úı berdi. Al azap pen beınetti kóp kórgen aǵam men sheshemniń úıli bolýyna osy Sherhan aǵa yqpal etti.  

–        – Sońǵy kezderi ózińiz de úlken sahnadan kórinbeı kettińiz...

– Meni kórinbeı ketti dep saǵynysh ókpesin aıtyp júrgen jurttyń jaqsy nıetin mende estip júrmin.  Onyń birneshe sebebi bar. Mysaly,  sońǵy kezderi 2003 jyldardaǵydaı úlken aıtys ótpeı ketti. Ekinshiden aıtystaǵy jolyma qarasam baıqamaı aldyńǵy býyn aıtyskerler qatryna ótip barady ekenmin. Jastarmen jarysyp aıtysqandy qup kórmedim. Úshinshiden, osyǵan deıin kórgen-túıgenderimdi qaǵazǵa túsirip, kitapqa hattaýdy paryz dep bildim. Qazirgi kóp ýaqytym jazý ústelinde ótýde. Qudaı qalasa, aldaǵy kúnderde el-jurtymdy jaqsy kitaptarymmen qaýyshtyramyn.

–        – Kósh toqtady degen pikirge qalaı qaraısyz?

–        Bul endi júrek aýyrtatyn jaǵdaı. Menińshe, kósh toqtaǵan joq.  Qaıta jalǵasady. О́ıtkeni Elbasynyń sálıqaly saıasatyna kim tosqaýyl bolmaq. Bar qazaq bir shańyraqtyń astyna jınalady áli-aq. Bir kúıinerligi, osyǵan deıin qazaq jerine kim kelip, kim ketpedi? «Ulttardyń labarotrııasyna» aınalýǵa sál-aq qaldy ǵoı...  130 ult syıyp otyrǵan ulan-baıtaq dalaǵa syrttan keletin az qazaqtyń syımaýy múmkin emes. Olardyń bári Ata jurtyn ańsap otyr. Olar bizge qajet. Sondyqtan Qazaq eliniń eń úlken saıasaty – osy baǵytta bolýy kerek.  

Qaıtemiz kelgenderdiń jolyn bógep,

Júreıik eldiń bar men joǵyn da elep.

Júrsekte altyn iship, aqsha qusyp,

Erteń sonyń ıesi bolýy kerek!

Tek qazaqtyń úmitin qazaq aqtar,

Sanańdy shapaǵatpen tazalap qal.

Jeriń kóp eliń az bop turǵan kezde,

Qalaı tynysh uıyqtaısyń azamattar. – deıtin tilek te jazǵam kezinde... Iláıim, kósh toqtamasyn!

Áńgimelesken Haziret Ábdilda