-Sabyr aǵa, Siz konstıtýsııalyq sotta atyshýly "Jeltoqsan isiniń" qozǵalýyna muryndyq bolǵan adamsyz. Bul qadamǵa qalaı bardyńyz?

– Qazaqstannyń otarlanýy tarıhyn oqyǵanymda qylmysker basqynshy júıeniń ultymdy qalaı qorlaǵanyn tereń túsindim. Osydan keıin memlekettik alyp mashınanyń ár naqty kezeńdegi qylmysyn áshkerelep, bet-perdesin sypyrýǵa bel sheshe kiristim.

Jeltoqsan kóterilisiniń anatomııasyn jaqsy bilemin. Qazaq ultynyń bos­tandyq talap etken bas kóterýin qalaı basyp-janshý kerektigi jáne kóteriliske qatysýshylardy qalaı qýdalaý qajettigi jónindegi qupııa qujattardy túgelge jýyq paraqtap shyqtym. Sondyqtan da qolyn qanǵa mal­ǵandardy sottaý úshin halyqaralyq standarttar men normalarǵa súıenip, eń bolmasa bir ret zańdy jaýapkershilikke shaqyrý úshin “Kishi Nıýrnberg prosesin” josparlap, daıyndadym. Alaıda, birikken zulym kúshter bul joly da ádildik pen shyndyqtan basym tústi. Nátıjesinde tarıhı sheshim shyǵarýǵa negiz bolarlyq dálelder, tal­qyǵa salý úshin júıeli túrde daıyndalǵan is ashyq jarııa etilmeı, jabýly kúıinde qaldy.

 – Keńes odaǵynyń joǵary shendileri, máselen Berııa stalındik repressııany iske asyrǵany úshin jazalanyp, atý jazasyna kesildi. Al endi Jeltoqsan kóterilisinen keıin qýǵyn-súrgin uıymdastyrǵan sheneýnikterdiń ústinen eń bolmasa qylmystyq is qozǵalyp kórdi me?

– Jón suraq. О́z ultyn qanǵa boıaǵan qylmyskerler túptiń-túbinde jaýap­ker­shi­likke tartylady. О́kinishke qaraı, stalındik jendetterdiń barlyǵy birdeı qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵan joq. Sol tusta Keńes odaǵynyńda joǵary qyzmet atqarǵandar muny másele etip kótertpeýge tyrysty. О́ıtkeni olardyń ózderiniń qoly qanǵa bylǵanǵan bolatyn. Al Berııanyń atý jazasyna kesilgenine kelsek, bul – Stalınniń muragerleri arasyndaǵy bılikke, taqqa talas-tartystyń nátıjesi.

 Qazaq KSR-i Joǵarǵy Keńesi prezıdıýmy komıssııasy qorytyndysy boıynsha biz kóterilisti qatigezdikpen basyp-janshyǵan, qýǵyn-súrgin uıymdastyrǵan Keńes odaǵy men Qazaqstannyń qyryqtan astam basshysyn otstavkaǵa jiberip, jaýapkershilikke tartýdy talap ettik. Bulardyń kópshiligi basqa jumysqa aýysyp ketti nemese kóz etý úshin ǵana qyzmetinen shettetildi. Komıssııa qorytyndysynyń 7-tarmaǵynda qylmystyq is qozǵamaýǵa bolmaıtyn dálelderdi óz qolymmen tizip jaz­ǵanmyn. Biraq, birde-bir qanaýshyny, birde-bir satqyndy qylmystyq jaýap­kershilikke tartpady. Aqyrynda qylmystyq is qozǵalmady, birdi-ekili is qozǵalǵanymen, jerine jetpeı, toqtap qaldy.

 Ony aıtasyz, tipti birdi-ekili bel­sendi qyzmette joǵarylap, birshama ýaqyt jaýapty qyzmet atqardy. Máselen, Ádilet mınıstriniń orynbasary I.Teterkın. Ol jeltoqsanshylardyń zańsyz sottalýyn, úkimniń zańsyz shyǵýyn uıymdastyrǵan soń qyzmeti joǵarlap, Qazaqstannyń joǵarǵy arbıtrajdy sotynyń tóraǵasy qyzmetine jaıǵasty.

QazMUÝ-diń rektory E.Erǵojın – alańǵa shyqqan jastardyń jer-jebirine jetip, olardyń odan ári saıası turǵyda qýǵyndalýyna jol ashyp berdi. Sol adam áli kúnge deıin ǵylymı mekemeni basqaryp otyr. Mundaı qaralaýshylar men satqyndarǵa bolǵan oqıǵany sol kúıinde aıtyn berýdi, Jarmahan Tuıaqbaı sekildi óz halqynan keshirim suraýdy árqashanda olardan talap etip kelemin. Mundaılar óte kóp, eger olar halyqtyń aldynda basyn ıip keshirim suramasa, kúnderdiń-kúninde báriniń atyn atap, túsin tústep beremin.

– Jeltoqsan kóterilisi dese, kópshilik Shahanovty, bireýler Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanovany eske alady. Bir anyǵy, Jeltoqsan kóte­rilisi týraly pikir san tarapqa bólinip ketken sııaqty. Bul neniń saldary?

– Onyń sebebi bireý. Bizdiń memlekette Jeltoqsan kóterilisine tarıhı-saıası baǵa berilgen joq, kóteriliske qatysqan jastardyń jappaı batyrlyǵy, ultshyl-azatshyl halyqtyń kóterilisi retinde baǵalanǵan joq. Naǵyz batyrlarymyzdyń atyn áli ataǵamyz joq. Sondyqtan da qarapaıym halyq Jeltoqsan kóterilisine qatyspaǵan, sol tusta Qazaqstannan tysqary júrgen, biraq depýtatat retinde (basqalar únin shyǵarmaı otyrǵanda), Máskeýdegi sezde bizdiń eldegi jaǵdaıdy álemge áıgilegen, Qazaqstan Joǵarǵy Keńesi prezıdıýmy komıs­sııa­syn basqarǵan, kóterilis haqynda aıtyp ta, jazyp ta júrgen M.Shahanovpen baılanystyrady. Q.Rysqulbekov, L.Asanova, E.Sypataevqa jáne basqa da azamattarǵa basymyzdy ııýge tıispiz, biraq olar – kóteriliske qatys­qan ondaǵan myń qaharmannyń birne­sheýi ǵana. О́kinishtisi sol, bular jumbaq jaǵdaıda qaza boldy. Biz áli shyndyqty aıqyndaǵan joqpyz. Q.Rysqulbekovtyń óltirilýi arnaıy qyzmettiń tapsyrysy boıynsha josparlanǵanyna jáne iske asyrylǵanyna qaramastan, biz áli de munyń basynda kim turǵanyn anyqtaı almadyq. Bizdiń bıliktiń ja­ýapsyzdy osynda, jastardyń jappaı batyrlyǵyn, ásirese, qyzdardyń batyldyǵyn baǵalaýdyń ornyna, jekelegen adamdardy qoldan qaharman jasap shyǵardy. Sondaı-aq, kóteriliske halyqaralyq saıası sıpat berý isi de aıaqsyz qaldy.

 – Buǵan deıingi ult-azattyq kóte­rilisterdiń barlyǵy da qazaq ultynyń azattyǵy úshin boldy. Al endi 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi Keńes odaǵy quramyndaǵy elderdiń táýelsizdik alýyna túrtki boldy dep júrmiz. Siz osymen kelisesiz be?

 – Munymen kelisip qana qoımaımyn, qosymsha aıtarym da bar. Jıyrma jyldan astam ýaqyttan beri jasaǵan baıandamalarymda, maqalalarymda Jeltoqsan kóterilisi sońǵy elý jylda jappaı jarnamalanǵan, “Keńes odaǵynda ulttyq másele túbegeıli sheshilgen” degen keńestik saıası jáne ǵylymı doktrınanyń byt-shytyn shyǵardy. Ekinshiden, keństik ımperııa quramyndaǵy ózge de ulttardyń namysyn oıatyp, Baltyq jaǵalaýy men Qapqazdaǵy elderge túrtki jasady. Úshinshiden, demokratııanyń kemesin shaıqaǵan “soslager” degen uǵymdy jerlep, álemdik kúshter tarazysyn bir teńshep qoıdy. Biz Batys elderiniń tanymal saıasattanýshylary men tarıhshylaryn shaqyryp, Qazaqstanda aýqymdy ǵylymı konferensııa ótkizýdi birneshe ret usynǵanbyz. Álemdik saıasatqa ózgeris engizgen qazaq jastary ekenin bári moıyndaýy tıis.

 – Kóterilisten keıin qýǵyn-súrginge ushyraǵandardyń japa shekkenderdiń sany týraly árqıly derek ber. Siz ne deısiz?

 – Áldekimder aıtyp-jazyp júrgenindeı júzdegen, myńdaǵan adam qaza bolǵan joq, árıne. Biraq, bir nárse anyq: qýǵyndalǵandardyń bári, japa shekkenderdiń bári, kóz jumǵandardyń bári anyqtalmady. Bularǵa baılanysty qylmystyq is qozǵalmady, tergeý amaldary júrgizilmedi.

– Jeltoqsan qurbandaryn “saıası qýǵyn-súrgin qurbandary” degen sıpattamamen birjaqty ataý kóterilistiń tarıhı hám saıası baǵasyn alýyna kesirin tıgizip júrgen joq pa?

– Bular – tek qana saıası qýǵyn-súrgin qurbandary ǵana emes, qazaq ultynyń qutqarýshylary, partııalyq-polıseılik keńes ókimetine taısalmaı qarsy shyqqan naǵyz qaharmandar. Sondyqtan da munyń sebebin basqadan izdegen jón.

 – Jurt arasynda kóterilistiń uıymdastyrýshylary boldy degen pikir bar. Iаǵnı qupııa uıym, belgili bir top, joǵarydaǵy sheneýnikter túrtki jasady desedi. Eger siz barlyq qupııa qujattarmen tanys bolsańyz, muny bilýge tıissiz. Onyń ústine myńdaǵan adamdy suradyńyz, belsendi qatysýshylarmen áńgimeles­tińiz, bılik ókilderimen, kúshtik qurylymdarmen baılanysta boldyńyz. Tipti Máskeý muraǵattaryndaǵy qujattarmen tanysyp, Qazaqstanǵa jaýapty bolǵan shendilermen de sóılesken kórinesiz...

 – Bul suraq maǵan birneshe márte qoıylǵan. Áli de qoıylatyn shyǵar. Sondyqtan munyń basyn ashyp alǵanymyz jón. Ol kezdegi saıası jaǵdaı qandaı edi? Sıası kúshterdiń ara salmaǵy qandaı boldy? Mundaı nárseni uıymdastyrýǵa kimderdiń kúshi jetti? Oǵan ne túrtki boldy? Uıymdastyrýshy kim? Onyń maqsaty ne edi? Bılik pen arnaıy qyzmet ókilderi “alqashtar men nashaqorlardyń tobyn uıymdastyrǵandardyń aty-jónin áne-mine ataımyz” dep daýryqqanda neni kózdedi?

 Jalpy, Keńes odaǵy kompartııasy ortalyq komıteti men memlekettik qaýipsizdik komıteti úshin kóterilistiń dál Qazaqstanda burq ete qalýy kútpegen jaǵdaı boldy. Ol kezde men Máskeýde turamyn, ortalyq komıtettiń qoǵamdyq ǵylym akademııasynda oqyp júrgem. Partııa qyzmetkerlerimen, ǵalymdarmen áńgimelestim. Akademııada buryn ortalyq komıtettiń ıdeologııa salasynda qyzmet etkender de az emes edi. Bulardyń bári de Qazaqstandy “ekinshi Reseı”, “ulttar dostyǵynyń laboratorııasy” sanaıtyn. Qazaqstandy tolyqtaı orystanǵan, Alashordashylar sııaqty ultshyldarynyń kózi túbegeıli joıylǵan beıshara el sanaıtyn. Barlyq jaýapty qyzmetterde, jekeleı alǵanda OK-niń birinshi hatshysyn, KGB, IIM-niń basshylaryn, basty ıdeologtaryn uzaq ýaqyttan beri Máskeý taǵaıyndady. Olar Máskeýge berilgen adamdar boldy. Sondyqtan da Keńes odaǵy basshylary Qazaqstandaǵy jaǵdaıǵa ózderin kináli sanaǵan joq. Kinániń bárin Dinmuhamed Qonaevqa jáne onyń aınalasyndaǵylarǵa artqysy keldi. “Jeke bas múddelerine bola qupııa ultshyl uıym qurdy, bas kóterýler uıymdastyrdy” dep aıyptamaq boldy. Mundaı alypqashpa áńgimeni arnaıy qyzmet ókilderiniń ózderi taratty. Bul jappaı qýǵyn-súrgin jasaý úshin qajet edi.

 Sol sebepti bolmashy nárseni syltaý etip Asanbaı Asqarovty, Dúısetaı Bekejanovty, Andreı Statenındi, Hasen Qojahmetovti, Árken Ýaqovty, Myrza Akýevti jáne taǵy basqalardy tutqyndady. Tipti sol tustarda Qazaqstanda “kishi 37-jyldy” uıymdastyrý josparlanǵan. Búkil qazaq halqyna ultshyldyǵy úshin qylmystyq is qozǵalǵan. О́zgelerge sabaq bolýy úshin. Osydan keıin ortalyq komıtette “Qazaq ultshyldyǵy týraly” degen qaýly qabyldandy. Qylmystyq is aıasynda búkil Qazaqstandy qamtyǵan materıal jınaldy. Zııalylar men patrıottar qarmaqqa ilindi. Barlyq muraǵattardy astyn ústine keltirdi, tipti Alashordashylar men olardyń ata-babalary týraly málimet jınaldy. Ultshyldardyń sońyna sham alyp tústi.

Qazaq jastaryn oqýǵa kóptep tart­qany úshin QazMUÝ-diń burynǵy rektory О́mirbek Joldasbekovti, kadr tańdaýdaǵy ultshyldyǵy úshin Qýanysh Sultanovty, ádebıettegi túrkishildigi men ultshyldyǵy úshin Oljas Súleımenovti, qazaq ultynyń rýhyn kóterýge eńbek etkeni úshin Aqseleý Seıdimbekti, Bolat Nurǵazıevti, Safýan Sháımerdenovti, Sábetqazy Aqataıdy, Murat Áýezovti, Maqash Tátimovti, basqa da tanymal azamattardy (jazýshylar, ǵalymdar jáne taǵy da basqalardy) qylmystyq jaýapkershilikke tartý josparlandy. Bul tizim óte uzaq bolýa tıis edi. Tipti úsh márte Sosıalıstik eńbek eri, Máskeýdiń degeninen shyqpaǵan Dinmuhamed Qonaevtyń ózin “qyzmet babyn asyra paıdalandy” dep qylmystyq jaýapkershilikke tartýdy surap, Kolbın Gorbachevke qupııa hat jazǵan. Ol hatynda Kolbın buǵan “qoǵamdy daıyndap qoıǵanyn” tek joǵarydan ruqsat kerektigin aıtqan. Muny men qazirgi saıasatkerlerge sabaq bolsyn dep aıtyp otyrmyn. Imperııa óz múddesi úshin eshkimdi aıamaıdy. Tipti óz adamdaryn da.

 Eger tarıhtyń tegershigi keri aınalmaǵanda, ortalyq komıtetke halyq­aralyq uıymdar qysym jasamaǵanda, otyzynshy jyldardaǵy qýǵyn-súrgin taǵy da qaıtalanatyn edi.

 Qonaevtyń aınalsy da, Qazaqstan Kompartııasy ortalyq komıteti birinshi hatshylyǵyna úmitkerler de, ózgeler de jastardy kóshege shyǵarý túgili, basymen qaıǵy bolyp ketti. Olardyń qyzmetin qalaı saqtap qalýdy oılaýǵa, reti kelgende jańa bılikke burynǵy bılikti tili jetkenshe jamandaýǵa ǵana shamasy jetti. Ol kezdegi tártip, adamgershilik, sheneýnikterdiń psıhologııasy, jalpy saıası jaǵdaı qazirgimen salystyrýǵa kelmeıtindeı edi.

Osydan kelip erekshe qubylys (fenomen) boldy. Kóterilisti qarapaıym adamdar uıymdastyrdy. Uıymdastyrýshylar men sheshenderdiń rólin kádimgi belsendiler, patrıottar moınyna aldy. Bular halyqty qasyq qany qalǵansha shydaýǵa úndedi. Máselen, fabrıkada jumys isteıtinderdiń jartysyn, jataqhanadaǵylardyń túgelge jýyǵyn kóshege ertip shyqqan azamattardy bilemin. Mine, osylar ulttyń namysy úshin kóterilistiń uıymdastyrýshylary boldy. Kóterilisti bir jerden basqarý bolǵan joq. 1986 jyldyń 16 jeltoqsanynda D.Qonaevtyń ornyna qaıdaǵy bir Kolbındi otyrǵyz­ǵany týraly málimdeme qazaq ultyn dúr silkindirdi.

 – Jeltoqsan kóterilisine deıin jáne odan keıin de bizde zııaly qaýym degen top boldy. Áli de bar. Birdi-ekili zııalylar bolmasa, jalpy zııaly qaýym sol tusta nege únsiz qaldy?

 – Bizdiń búgingi zııaly qaýym otarshyl keńestik júıe sińirgen uǵymnyń tutqynynan shyǵa almaı qalǵan. Mundaılar óz ultynyń múddesin satýdy, qorqaqtyqty aqyldylyq dep túsindirgisi keledi. Bizde ulttyq ıdeologııa, ulttyq standarttar joq. Sol sebepti naǵyz qaharmandar men satqyndardy ajyrata almaı júrmiz. Zańǵar jazýshy Shyńǵys Aıtmatov aıtyp ketkendeı, biz aqyl-esin joǵaltqan, moraldyq degradasııaǵa ushyraǵan máńgúrtpiz.

 – 16 jeltoqsan siz úshin qandaı kún?

 – Bul kúni meniń keýdemdi qýanysh kerneıdi. Maqtanyshqa bólenem. Bi­raq, áp-sátte muńaıyp, ezilip, qaraly kúı keshem. Nege deseńiz, bul kúnde jastarymyzdyń ómiri qıyldy, myńdaǵan adamnyń taǵdyry tálkekke tústi. Demek, bul – men úshin qýanyshty da, qaraly da kún. Bir sózben aıtqanda árqıly sezimder sharpysatyn kún.

Jalpy 16 Jeltoqsan – Kaharmandardyń kúni. Azattyq, Táýelsizdik úshin, qazaq jerin saqtaý úshiń kúresken Batyrlardyn kúni!

 «Arasha-aqparat»

14 Jeltoqsan, 2012